Lübeki- ja hamburgi penne Eesti kui transiidimaa Vene kaubandus Lääne-Euroopaga toimus Vana-Liivimaa kaudu tekkis Hansa Liit, mis koondas Lääne- ja Põhjamereäärsete maade kaubanduse Eesti sadamatest veeti läände metsa- ja põllumajandussaadusi, karus- ja loomanahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, tõrva ja vilja Eestisse toodi soola Porgugalist- varustati Soomet ja Põhja Venemaad Eestisse toodi sisse kangast Gentist, Bruggest ja Flandriast ja Hollandist 16. saj hakati Tallinnasse tooma kangast ka Inglismaalt Majanduse areng 16. saj. lõpul (Rootsi aeg) Peamiseks elatusallikaks oli põllumajandus Kasutusele tuli nöörismaa ning mõnikord esines ka neljavälja süsteemi
Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskustena. Eestisse toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili.
Enamasti veeti tol ajal tooraineid, millest alles hakati midagi valmistama. Venemaalt, peamiselt Novgorodist, veeti välja karusnahku ja vaha, vähesel määral aga ka kasetohtu ja hõbedat. Venemaakaudu toodi Lääne-Euroopasse idamaiseid kaupu, näiteks siidi. Läänest itta veetavate valik oli laiem. Venemaale veetavad võib jaotada kolmeks. 1) Kalev, lõng ja lõuend. 2) Metall ja metallikaubad. 3) Sool ja heeringad. Venemaale veetav riie oli pärit mitmelt poolt Lääne-Euroopast - Flandriast, Hollandist ja Saksamaalt. Väga tähtis kaup oli sool. See oli pärit Saksamaalt, kuigi Venemaale on veetud ka Portugali soola. Oluliseks kaubaks olid ka heeringad. Eriti hinnatud olid Skàne heeringad, mida püüti Rootsi rannikul. Kaubavahetuses tuli muidugi ette ka pettust, mis tekitas kaubasakste vahel tüli. Venelased kurtsid, et riidekangad pole õige pikkusega, heeringad aga laotud tünnidesse nii, et pealpool olid rasvasemad, all seevastu ühna lahja kaup. Kaevasid ka venelased ise
teooriaid: ühe versiooni kohaselt tuleneb flamenco ladinakeelsest sônast "flamma" ehk tuli.Arvatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse, sest algselt oli tants rituaalne.Arvatakse ka, et flamencotantsu ja laulu olemust iseloomustavad väga hästi märksônad leegitsev, tuline jne. Hispaania keeles on flamencole erinevad tähendused: * flaamlane, flaamipärane. Kuna suur osa mustlastest saabus Hispaaniasse Flandriast-siis hakati nii mustlasi kui ka nende tantsu ja laulu kutsuma flamencoks. * kônekeeles ka kergemeelne, jämedakoeline, praalia, ärpleja * flamencoga seostatakse ka sôna flamingo, sest tantsu graatsilised liikumised (eriti naiste tantsus), majesteetlik hoiak ja kostüümid meenutavad flamingo lindu. Arvatakse ka, et môiste flamenco on tekkinud arabia keelsete sônade "felag" ja "mengu" - felagmangu - valesti hääldamise tulemusena. Tôlkes tâhendab see pôgenikust talupoega.
I põlvkond 1420- 1460 Burgundia ajastu. Uued zanrid (missatsükkel, ühetekstiline motett, polüfooniline ilmalik laul). Uue stiili alusepanijaiks Guillaume Dufay ja 2 Gilles Binchois , kes olid ka tihedalt omavahel seotud. Uusaegse heakõlalise muusikastiili põhilised arendajad ja rajajad. II põlvkond 1460 - 1490 Burgundija riigi langusaeg. Tekkis uus polüfooniatehnika kaanon , arenes välja meisterlik kaanonitehnika. Tähtsaim helilooja Ida-Flandriast pärit Johannes Ockeghem ( katedraali koori laulja, kuningakapelli liige ja juht, St. Martini varameister) III põlvkond 1440-1460 kõrgrenessanss kujutavas kunstis Raffael, Leonardo da Vinci. Tekkis lihtne akkordika, lihtne tekst, tasakaalustatus muusikas. Tundelised varjundid nii muusikas kui ka tekstis. Suurim helilooja Josquin Desprez , keda kaasaegsed nimetavad "muusika' vürstiks. Juhtis Itaalia parimat õukonnakapelli, tegutses ka Rooma paavsti kapellis
Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskustena. Eestisse toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili
(võlakirjad) see võimaldas teha tehinguid sularahata. 10. Mis oli kohalik kaubandus? Kus sellega tegeldi? (õp lk 78) Kohalik kaubandus: igapäevane kaubandus turuplatsil ja linnas asuvates kauplustes ning käsitöökodades. 11. Mis oli kaugkaubandus? Nimeta kaugkaubanduse peamine sündmus? Nimeta 1 rahvusvaheline kaubanduse keskus. Kaugkaubandus ehk eri piirkondade vaheline kaubandus: peamiselt olid need aastalaadad, kus müüdi igalt poolt kokku tulnud kaupmeeste kaupu Flandriast toodud kangaid, Venemaalt toodud karusnahku, kaugetest idamaadest toodud vürtse jne. Kaugkaubanduse üks tähtsamaid keskusi 15. sajandil oli Antwerpen. 12. Mis oli Hansa Liit? Kes rajasid selle organisatsiooni ja miks? Hansa Liit oli kaupmeeste ühendus (organisatsioon). Selle rajasid Läänemere ääres elavad ja kauplevad kaupmehed. Hansa Liit eksisteeris 13. sajandi lõpust kuni 17. sajandi lõpuni. Hansa Liit rajati kaupmeeste kaitseks. Ühel kaubalaeval oli merel ohtlik liikuda
tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motettile. Kõige iseloomulikum on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenuimaks võtteks on kaanon. Kaanon on võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletataks teistest-kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Tähtsaim helilooja Johannes Ockeghem (u 1420-1497) Pärit Ida-Flandriast, õpetas ka heliloojaid. (Antoin Busnois, Johannes Tinctorise) III põlvkond 1490-1520 (Itaalia) Tasakaalustatud sageli ka sümmeetriline ülesehitus, häältekooskõla-harmoonia- mängib järjest suuremat rolli (kahe koori vastandumine), hakatakse rohkem jälgima teksti. Suurim helilooja oli Josquin Desprez-,,muusikute vürst", kes avas teiste silmad muusikale. Sündis Põhja-Prantsusmaal. 15 ja 16 sajandi vahtusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa tema
Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili.
Maetud on Londoni Püha Pauli katedraali. Oluline tähtsus inglise kunstile on van Dycki looming, kuna aastakümneid maaliti Inglismaal jäljendades van Dyci töid. 17.sajandil elas Hollandi kunst läbi suure tõusu. Hollandis töötas väga palju kunstnike, kelle vahel oli toimunud ,,tööjaotus". Kes maalis portreid, kes natüürmorte, kes linnavaateid jne. Hollandis tekkis ka meremaal ja linnavaadete maalimine. Tuntuim Hollandi kunstnik-portretist on Frans Hals (1580-1666). Isa oli Flandriast lahkunud kangur. Halsi elust teada väga vähe, elas ja töötas Haarlemis, maalis kõrtsimiljööd ja tegelasi (palgasõdurid, mustlased, jne. Eriti hästi õnnestusid tal naervad inimesed. Töödes on palju elurõõmu ja loomulikkust. Maalimisviis hoogne ja lopsakas. Tööd: ,,Mustlastüdruk", ,,Malle Babbe e Haarlemi nõid". Maalis ka majanduslikel kaalutlustel grupiportreid (maalil kaks ja enam inimest portreteeritud). ,,Püha Georgi laskurite rood".
Avati ka köömneait, kus esitati ilma ühegi tehnilise elemendi abita muusikat. Eestist esinesid Aivar Teppo, "Dagö," "Hulkurid," "Hõbejõude," "Johansonid," "Jääboiler," "Kukerpillid," "Leelonaase," "Lindpriid," " Minu isa oli ausus ise," "Noored Moosekandid," "Rasta Orchestra," "Svarat," "Triskele," "Tuulekandled," "Ummaleelo," "Ummauudu," "Untsakad" ja "Väikeste lõõtspillide ühing." Välismaa armastatuimaks ansambliks oli "Fluxus" Flandriast. 5 1999 VII folk oli pühendatud August Pulstile, kellel oli 110. sünniaastapäev. August Pulst oli Eesti maalikunstnik, teatridekoraator, vanavara ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija. Festival toimus 22.07-25.07 taas ilma ühegi pausita. Kontserte korraldati neljal vabaõhu laval, klubides, Jaani kirikus ja Köömneaidas.
Ladina keele säilimine- Ladina keel oli madalamas staatuses, nt Ibeeria Ladina keele võtavad omaks valitsevad klassid- gootide, sueebide, brgundide kuningriigid Religiooni roll: ariaanlus (Aleksandria Areios) 325- Nikaia kirikukogu - kuulutati ketserluseks Brgundide ja frankide pöördumine Rooma katoliku usku Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. Keelepiiride stabiilsus 1. Romaani keelte "võidud" -osa Prantsusmaa Flandriast -osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa) - Metzi piirkond (Lotring) - Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia 2. Romaani keelte "kaotused" - Saksakeelse sveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia) - Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed Rumeenia keele säilimise küsimus 101-107 pKr roomlaste vallutus 271 pKr roomlased lahkuvad 1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse 2
a. märtsis. Kunst ajavahemikus u. 1630 1780 Barokk ja Rokokoo 1629.a. Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (välja arvatud Saaremaa, mis kuulus Taanile 1645.aastani). Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu. See jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks, mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise muutumisega selles sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti arhitektuuris. 17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla
arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest). 15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420- 1497).Pärit Ida Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours`is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja. Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem missa. Jacob Obrecht (1450-1505) Teenis Cambrias, Brügges, Antverpenis,Ferraras- elust
Seda on teinud mitmed meistrid aga tähtsaim S. Martini (Palazzo Pubblico) Seinamaalil ratsaportree, väejuht on vallutanud 2 kindlust Martini on töötanud ka Avignonis (paavsti lossis on ka tema seinamaale) Sienale mõjub raskelt suur katk "must surm" 1348-1350 Sellesse katku sureb 2/3 rahvastikust, algab majanduslik allakäik MINIATUURMAALIKUNST Miniatuurmaalikunstis jääb endiselt valitsevaks Pariisi koolkond Pariisi koolkonna viimased suured meistrid on Flandriast pärit vennad Limbourg'id (3 venda, kes töötavad peamiselt prantsuse kuninga venna teenistuses) Peamiseks tööks ongi Berry hertsogi tundide raamat, tehtud 15.sajandi alguses Esimest korda õnnestub edasi anda ruumiilusiion ehk perspektiiv Väikestel pindadel (paarkümmend cm) Berry hertsogi Tundide raamatust pärineb ka Püha Miikaeli võitlus lohega Martinilt veel Maarja kuulutus 06.11.2007
Nördlingeni lahingus valusa kaotuse katoliiklasi toetavatelt Hispaania vägedelt. See oli ka viimane võit, millega hispaanlased võisid varauusajal uhkustada. Rootslased olid sunnitud Lõuna-Saksamaalt taanduma. 4. Prantsusmaa sõda(1635-1648)- Prantsusmaa, mis oli kogu sõja vältel protestante rahaliselt toetanud, astus 1635. aastal nende poolel avalikult sõtta. Ühtlasi tähendas see uue Prantsuse- Hispaania sõja (1635–1659) vallandumist. 1636. aastal tungisid Hispaania väed Flandriast Prantsusmaale, ohustades Pariisi. Prantslased vallutasid Reini paremal kaldal Habsburgidele kuuluva Breisachi kindluse, lõigates sellega ära Hispaania ühendusteed, ning tungisid 1640 Madalmaadesse. Prantslasi toetasid samal ajal Portugalis ja Kataloonias alanud Hispaania-vastased liikumised. Edu saatis taas ka rootslasi: 1641. aastal võtsid nad kindral Banéri (1596–1641) juhtimisel ette julge rünnaku üle jäätunud Doonau, üritades Regensburgis vahistada keisri koos riigipäevaga
tekkimine tähendab Hegemooniat mandri-Euroopas ja hävitab tasakaalu Uue maailmariigi oht. - Enne oma surma tegi Carlos II testamendi: Ta pärnadas Hispaania trooni Louis XIV pojapojale Anjou Philippele. ehk Bourbonide dünastiale. P saab endale Hispaania trooni 1700. - Hispaaniast on kujunemas päikesekuninga nukuriik: nt. Prantsusmaa nõuab: enda käsutusse Hispaania sadamaid - Kindlustusi Hispaania madalmaade aladelt (Belgia flandriast) - Hispaania orjakaubanduse monopoli - Lisaks Louis XIV nõuab, et Inglismaa troon peab kuuluma kat. Stuartite suguvõsale (Inglismaa personaalunioon Hollandiga, valitseb Oranje William III) Tulemuseks sõda ! - Algab Austria sünnakuga 1701a. kevadel - (Mandri-) Euroopa välispoliitika juhtivpõhimõte vestfaali rahust alates: Tasakaalupõhimõte. - Tasakaalupoliitikat segavad eelkõige Prantsusmaa (Louis XIV) hegemooniataotlused. 1701.a. sügisel
pälvinud juba varem maahärrana Austria pärusvaldusi (Steiermark, Kärnten ja Krain) rekatoliseerides ,,protestantide õgija" (Protestantenfresser) hüüdnime. Tekkinud vastasseis vallandas paratamatult sõja. Böömi sõda. Sõja algus ei olnud protestantidele edukas. Katoliku liiga sõjaväed krahv Johann Tilly juhtimisel saavutasid 8. novembril 1620 Praha väravate juures toimunud Valgemäe (Bílá hora) lahingus täieliku võidu konföderatsiooni vägede üle. Samal ajal vallutasid Flandriast lähtunud Hispaania väed kuurvürst Friedrichi Reinimaa valdused. ,,Talvekuningaks" pilgatud Friedrich V põgenes Hollandisse. Talle kuulunud kuurvürsti tiitel anti nüüd katoliku koalitsiooni liidrile Baieri Maximilianile. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldusest konfiskeeriti. Järgnes vägivaldne rekatoliseerimine ja germaniseerimine. Maalt lahkus üle 150 tuhande protestandi. 1627
hispaanlasi. Inglise-Prantsuse liit sundis Hispaaniat 1659 aasta novembris allakirjastama Püreneede rahu. Sestpeale algas Hispaania allakäik, ehkki esialgu säilitati kontroll Madalmaade lõunaosa ning suure osa Itaalia üle, ning riik kadus järk-järgult Euroopa suurriikide nimekirjast. Prantsusmaa territoriaalsed võidud jäid siiski tagasihoidlikuks 32 (põhjas osa Flandriast ja Artois, lõunas Roussillon ja Cerdange) – siiski jõudis Prantsusmaa piir Püreneedeni. Põhja-Itaalias muutus Savoia Prantsusmaa satelliitriigiks. Rahulepingu raames lepiti ühtlasi kokku noore Prantsumaa kuninga Louis XIV abiellumises Hispaania Habsburgide tütre, infanta (printsess) Maria Theresiaga. Abielu sai teoks aastal 1660 , mis hiljem soodustas Hispaania pärilussõja puhkemist. Saksamaal oli Prantsuse diplomaatia suureks võiduks Reini Liidu loomine, mis ühendas
Varem oli maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis kujunes ta aga täiesti iseseisvaks zanriks. Umbes kuni 1650. a-teni kestis otsingute aeg, mil käis võitlus puhtrealistliku ja itaalialiku baroki mõjudele toetuva suuna vahel. 17. saj II pool oli suurimate saavutuste ajajärk, mil hakati siduma loodusvormide täpset kujutamist romantiliste meeleoludega (Flandriast: Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck; Hollandist: Pieter de Hooch, Jacob van Ruisdael, Jan Vermeer van Delft, Frans Hals, Rembrandt). Tüüpilised Hollandi regulaaraiad. Iseloomulik oli väga tihe, intiimne planeering. Enamasti rajatud terrassidena, kusjuures iga terrass planeeriti eraldi. Aedu ümbritsesid sageli kanalid kolmest küljest (seotud vajadusega rajada kanaleid), mööda perimeetrit jooksid teed. Aedu
annaabi.ee 
