Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II Riigi põhilised sissetuleku allikad: maksud; laenud (sise- ja välis-); riigiettevõtete kasum; välisabi; riigivara müük Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas: fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse ehitatud, nt. tulumaks, töötu abiraha Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika? Eesmärk on majanduse kokkutõmbamine, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi
t. nõudluse ja pakkumise tasakaalupunkt on kõrgemal kui kehtestatud piirhind), siis: a. bensiini pakkumine suureneb b. tekib bensiini suur ülejääk c. hakatakse senisest rohkem autot kasutama d. bensiini nõudlus suureneb Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab: a. väike müüjate arv b. suur ostjate arv c. diferentseeritud toodang d. turule sisenemine on väga raske sisenemisbarjääride tõttu Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess b. on ettevalmistamisele kuluv viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogiate väljatöötamist Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a
peamine valitsuse kasutuses olev vahend majanduse mõjutamiseks riigi tasakaalustatud arengut ohustavate majandusriskide ohjamiseks fiskaalpoliitika, see tähendab maksupoliitika ja eelarvepoliitika" (Riigieelarveseadus 2008-2011 § 2.2.1) ,,Stabiilse majanduskeskkonna tagamine, fiskaalpoliitika suunamine riikliku arengu edendamisele (sealhulgas pikaajalise majanduskasvu tagamisele) ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine on kolm valdkonda, millele Eesti oma fiskaalpoliitikas lähiaastatel keskendub". (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1) Tuuakse ära Eesti kui Euroopa Liidu liikme jaoks vältimatu suundEuro kasutuselevõtule. ,,Vabariigi Valitsuse eesmärk on saada Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks niipea kui võimalik, et toetada pikaajalist majandusarengut ja suurendada monetaarstabiilsust" (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1) Ühisraha euro kasutuselevõtuks peab Eesti täitma Maastrichti lepinguga sätestatud
5 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et fiskaalpoliitika eesmärgiks on luua head tingimused selleks, et majanduskasv oleks kestev, parandaks inimeste elatustaset ning tooks kaasa inimeste heaolu suurenemise. Samuti on fiskaalpoliitika eesmärgiks veel arendada ja soodustada ettevõtlust ning selleks üritatakse hoida maksusid nii madalal kui see võimalik on. Eesti fiskaalpoliitikas on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, kuid need negatiivsed küljed ei ole midagi sellist, mida ei annaks ajajooksul parandada. 6
· käibeloleva raha hulka · raha väärtust Eesti rahapoliitika tunnused: · Eesti rahapoliitika aluseks on valuutakommitee süsteem, st. Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust. · Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v
Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõiglased jaotussuhted tekitavad pingeid kodanikkonnas, pärsivad töömotivatsiooni ja
Elatakse kõrge eani, sissetulekud paranevad igal kümnendil ning kogu kontinendi valdavaks valitsuskorraks on demokraatia. Samamoodi pole isegi kriisiaeg kaasa toonud riigipöördekatseid ega relvastatud konflikte (meeleavaldused ja streigid näitavad pigem tervisliku ühiskonna omadust ja võimalust end ravida). 14 Seega võib mõnes mõttes väita, et Euroopa Keskpanga ja teiste üritused nii öelda „haigeid“ riike abipakettidega ravida ja muud piirangud fiskaalpoliitikas on juba eoses targad otsused ning samal ajal mitte nii elupäästvad kui võiks arvata. Euroopa pikaaegne kogemus ning pidev areng on olnud palju olulisemad. Kriisiperioodidel tehtud otsused on olnud loogiline jätk arenguprotsessile ning samas ka vältimatu etapp. Euroopa manifest puudutab euroliidu valusaid kohti ning tabab kohati märki, kuid liigne radikaalsus on pigem emotsioonidest suunatud ning kasutab ära käimasoleva kriisi negatiivset kuvandit
mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 58. Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. ootamise viiteaeg b. infotehnoloogiline viiteaeg c. teostamise viiteaeg d. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg 59. Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. teostamise viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel b. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogia väljatöötamist c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess 60. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a
a. kohalike omavalitsuste dotatsiooni suurendamine b. maksude muutmine c. pankade kohustusliku reservi suuruse muutmine d. avaliku sektori kulutuste suurendamine 59. Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhulon firmadel lubatud: a. 20% oma kasumist kanda kuludesse b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 60. Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: a. tüütute ajakirjanike väljaviskamine rahandusministeeriumist b. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule c. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist d. monetaarpoliitiliste otsuste kõrvaletõrjumine või nende mõju vähendamine majanduses 61. Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 2 % võrra tõsta, kuna raudtee tulud on vähenenud. Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad,
Elatakse kõrge eani, sissetulekud paranevad igal kümnendil ning kogu kontinendi valdavaks valitsuskorraks on demokraatia. Samamoodi pole isegi kriisiaeg kaasa toonud riigipöördekatseid ega relvastatud konflikte (meeleavaldused ja streigid näitavad pigem tervisliku ühiskonna omadust ja võimalust end ravida). 16 Seega võib mõnes mõttes väita, et Euroopa Keskpanga ja teiste üritused nii öelda „haigeid“ riike abipakettidega ravida ja muud piirangud fiskaalpoliitikas on juba eoses targad otsused ning samal ajal mitte nii elupäästvad kui võiks arvata. Euroopa pikaaegne kogemus ning pidev areng on olnud palju olulisemad. Kriisiperioodidel tehtud otsused on olnud loogiline jätk arengule ning samas ka vältimatu etapp. 2008. aasta finantskriis oli ajaloo üks tõsisemaid ning tõi endaga kaasa palju negatiivset, millega tuleb veel praegugi silmitsi seista. Eelkõige käib see Euroopa Liidu kohta ja täpsemalt
Teine probleem on elanike tulutaseme ja aktsiisimäärade tõusu suhe. Näiteks sigarettide aktsiis on alates 1995. aasta algusest viiekordistunud, samal ajal on keskmine netopalk kasvanud vaid 1, 8 korda (Talvik, 2000). Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada. Seda enam, et integreerumiseks Euroopa Liiduga tuleb Eestil kaudsete maksude määrasid lähendada Euroopa Liidu vastavatele maksumääradele. Kahtlemata tuleb Eestil ühinemisel Euroopa Liiduga maksud harmoneerida, kuid samas peab ka arvestama maksukandja ostujõudu. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ning varasid (Tammeraid, 1999)
g osas,, samuti suurenevad selle tulemusena investeeringud ja autonoomsed kulutused. 32 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM m mudeli deli konstr konstrueerimine eerimine ISLM mudelit kasutatakse tihtipeale selgitamaks erinevate nähtuste mõju raha- ja fiskaalpoliitikas. 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ja nüüd, kui me teame mis on LM ja mis on IS kõver, saamegi konstrueerida ISLM mudeli. ISLM mudel d l iiseloomustab l t b samaaegsett ttasakaaluasendit k l dit raha h ja j tarbekaupade turul.
[1 - 0.3 = 0.7] && [dC = 50000 * 0.7] == 35000 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 51 (1 point) Soltumata rahastamise allikast on raha hinnaks *a. reaalne intressi maar b. raha pakkuja kalkuleeritud soov c. kaupade keskmine turuhind d. kliendi tahe, kuna "klient on kuningas" ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 52 (1 point) Valjatorjumine fiskaalpoliitikas on: a. monetaarpoliitiliste otsuste korvaletorjumine voi nende moju vahendamine majanduses b. fiskaalpoliitika poolt pohjustatud kapitali kiire valjavool riigist *c. fiskaalpoliitika poolt pohjustatud erainvesteeringute vahenemine tanu intressimaarade tousule d. tuutute ajakirjanike valjaviskamine rahandusministeeriumist ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 53 (1 point) Majandustsukli langusfaasi iseloomustavad a
investeerimisfondi
46.
Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks:
Student Response Value Correct Answer
A. raha pakkuja kalkuleeritud soov 0%
B. reaalne intressi määr 100%
C. kaupade keskmine turuhind
0%
D. kliendi tahe, kuna "klient on kuningas" 0%
47.
Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on:
Student Response Value Correct Answer
A. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute 100%
vähenemine tänu intressimäärade tõusule
B. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool 0%
riigist
C. monetaarpoliitiliste otsuste kõrvaletõrjumine või nende 0%
mõju vähendamine majanduses
D. tüütute ajakirjanike väljaviskamine 0%
Kitsendav fiskaalpoliitika on: a) erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas; b) valitsuse valitsuse fiskaalpoliitilised fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu; c) kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat. d) fiktsioon, mida kunagi reaalses majanduses ei kasutata. 32 Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: 32. a) sisuliselt riigi keeldumine eravahendite (kommertslaenude) kaasamisest eelarves; b) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika poolt poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule; c) fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 33. Kui riigi eelarve on defitsiidiga, siis hakkab see kindlasti põhjustama SKP suurenemist. a)) õige g a)
rahapakkumise koosmõjul LM kõver ja selle seosed: Likviidsuseelistuste mudeliga (rahanõudlus L) LM kõver näitab graafiliselt rahaturu tasakaalu erinevatel sissetulekute tasemetel LM kõver valem: M katusega/P katusega=L(2,Y) IV loeng: IS-LM mudeli rakendamine RAhapoliitika ja fiskaalpoliitika interaktsioon: Mudel: rahapoliitika ja EA-poliitika muutujad (M, G ja T) on eksogeensed Tegelikkus: rahapoliitika kujundajad võivad muuta rahapakkumist ; reaktsioonina muutustele fiskaalpoliitikas (ja vastupidi) Selline koostoime võib muuta esialgse poliitilise muudatuse mõju Šokid IS-LM mudelis IS šokk: eksogeenne hüviste nõudluse muutus Nt börsi buum või kokku kukkumine- muutus majapidamise rikkuses ---> delta C Nt muutus ettevõtete või majapidamiste tulevikuootustes ---> delta I ja/või delta C LM šokk: rahanõudluse eksogeenne muutus Nt krediitkaardipettuste laine suurendab nõudlust (sula-)raha järele
keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra Avalik sektor: hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure Eelarve puudujääk: näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile, poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule Fiskaalpoliitika on: valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist, et stimuleerida või kärpida majandusaktiivsust, eesmärgiga tasandada majanduse tsüklilisi kõikumisi Riigivõlga kindlasti suurendab: maksude vähendamised, millega ei kaasne avaliku sektori kulude vähendamine
Üha rohkemates kirjutistes ja debattides on osutatud asjaolule, et finantskriis on pigem Euroopa Liidu strukturaalsete ja institutsionaalsete ebakõlade ning tasakaalustamatuse väljendus kui kumuleerunud majanduskriisi probleemide algpõhjus. Liikmesriikide võlgade ja valitsussektori eelarvedefitsiidi varjatud kuhjumise sisulise peapõhjusena nähakse vähest läbipaistvust liikmesriikide eelarve- ja fiskaalpoliitikas, riikideüleste institutsioonide vähest kontrolli riikide koguvõlgade ja defitsiidi üle ning selgete normide ja sanktsioonide puudumist Euroopa Liidus, mis on viinud liikmesriigid ulatuslikule finantsstabiilsust tagavate Maastrichti kriteeriumite rikkumisele Finantskriis jõuab reaalmajandusse Ø Üldine ebakindlus Ø Kallimad laenud ja karmimad tingimused Ø Välisnõudlus langeb Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis
Auto.. stabilisaatorid Automaatsete stabilisaatorite teooria väidab, et nii maksekui ka siirdeid mõjutab oluliselt sissetulekute tase, mistõttu võivad nad toimida automaatsete stabilisaatoritena majanduse tõusu- ja langusperioodidel. Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja maksude vähendamine suurendab kogunõudlust. Mida progresseeruvam tulumaks on, seda rohkem maksutulu muutub tulude muutumisel ja seda suurem on mõju kogunõudlusele. Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS)toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist Peamisteks teguriteks, mis AFS suurust kujundavad, on: valitsussektori osatähtsus majanduses maksusüsteemi ülesehitus töötu abiraha maksmise kord. OECD andmetel on automaatsed stabilisaatorid vähendanud ELi riikides SKP tsüklilist kõikumist 1990. aastail keskmiselt 25%.
situatsioonikohaseks fiskaalpoliitikaks (discretionary fiscal policy). Sellise fiskaalpoliitika üheks oluliseks puuduseks on tema rakendamiseks kuluv pikk aeg. Selleks, et suurendada valitsuse kulutusi või muuta maksude taset (muutes selleks maksuseadusi), on vaja läbida suhteliselt pikk seaduseloome protsess. Seetõttu, kui lõpuks soovitud muudatused fiskaalpoliitikas suudetakse ellu rakendada, on makroökonoomiline keskkond juba tihtipeale muutunud. Teiseks, kui inimesed näevad, mida valitsus kavatseb ette võtta, siis kohandavad ka nad oma käitumise vastavalt ja valitsuse tegevusel ei pruugi olla soovitud tulemusi. Näiteks ekspansiivse fiskaalpoliitika korral oodatakse kõrgemat inflatsiooni ja selle tulemusel poliitika
annaabi.ee 
