järjekindlalt positiivne Otsene eesmärk Vähenenud on mõtlematu SMS ning muude Visuaalne nähtavate/kuuldavate tarbimine ning laenamine analoogsete kiirlaenude reklaamide Mikrolandia elanikud mõtlevad osakaal on aastaks 2014 vähenemine/puudumine enne finantsotsuste tegemist vähenenud vähemalt 25% Väikelaene pakkuvate firmade järele nende otstarbekuse üle Teisese tähtsusega kaupade aastaaruannete analüüs (e. küsitava vajalikkusega Äriregistris registreeritud luksuskaupade) tarbimine laenufirmade nimistu
Matemaatiliselt on standardhälve võrdne: Arvutamine toimub: 1. Arvutatakse eeldatav kasuminorm (r (kesk)) 2. Leitakse vahe eeldatava kasuminormi ja iga võimaliku tasuvuse vahel, saades seega rida hälbeid (ri r(kesk)) 3. Iga hälve võetakse ruutu ja korrutatakse vastava tõenäosusega, tulemuste liitmisel saadakse variatsioon (standardhälve ruudus) 4. Standardhälve leidmiseks võetakse ruutjuure variatsioonist. Kuid finantsotsuste vastuvõtmisel ei saa pöörata tähelepanu ainult standardhälvele, sest see kajastab vaid absoluutset riski ega anna võimalust võrrelda riski ja tasuvust. Antud eesmärgil rakendatakse variatsioonikordajat (CV), mis kujutab endast riski suhtelise mõõtu ja kajastab iga eeldatava kasuminormi ühiku riskimäära. Variatsioonikordaja arvutamisel jagatakse standardhälve eeldatava kasuminormiga: Mida suurem on antud kordaja väärtus, seda riskantsem on investeering.
saamisel, siis nad teevad efektiivselt koostööd. Tähtis on vastata positiivselt muudatusele ja töötajate reaktsioonidele. Juhtimine AS-is Notsu aitab töötajail näha muutust kui võimalust ja juhtimine demonstreerib seda nende endi reaktsioonis muutusele. Töötajad näevad tasakaalu muudatuse ja püsiväärtuse vahel. Majanduskriisi tingimustes pöörab ettevõte enam tähelepanu mitmesugustele kulutustele ettevõttes. Ettevõtte siseste finantsotsuste langetamise keskseks kriteeriumiks on majandustulemuste muutumine erinevate tegevusmahtude tingimustes. Nimetatud seoste jälgimine võimaldab leida optimaalseid lahendusi alternatiivide hulgast. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs on aluseks ka jääktulupõhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Kuna ettevõte on tootmisettevõte, mida ohustavad mitmed väliskeskkonnast tulenevad ohud, siis
liitumise tulemusel. Mina olen alates 2012 aasta suvest töötanud Põlva valla finantsjuhina ning pean seetõttu vajalikuks kompleksselt analüüsida ja hinnata konkreetsete omavalitsuste ühinemise mõju finantsilisele jätkusuutlikkusele ning töötada välja pikaajalist arengut tagavad investeeringute otsustamise printsiibid.. Usun, et ainult selline põhjalik analüüs saab olla omavalitsuse pikaajaliste finantsotsuste aluseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: viia läbi Põlva linna ja Põlva valla omavalitsuste ühinemise finantstulemuste kompleksne analüüs nii eelarve tulu- kui ka kulupoolelt vaadatuna; hinnata empiiriliselt ühinemise mõju Põlva valla rahanduslikule olukorrale pärast ühinemist ühinemiseelse ajaga võrreldes; analüüsida mis valdkonna jaoks on vabanenud finantsvahendeid kasutatud ning kas
Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2
osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. 12 Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; kipk kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13 Finantsotsuste eesmärgid EOA Finantsotsused langetatakse põhiliselt kolme eesmärgi saavutamiseks: •ettevõtte väärtuse maksimeerimine; •omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine; •aktsia hinna maksimeerimine. Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse: • finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine); • investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused;
Või ei tule enam kumbagi ülesandega hästi toime, kuna rabab mõlemal rindel. Finantsstrateegia FJ tegevuse kvaliteeti iseloomustab parimal viisil see, kui kvaliteetsed otsused on vastu võetud ettevõtte finantse mõjutavas valdkonnas. Teisi ettevõtte tegevusvaldkondi käsitlevate probleemide lahendamiseks võib FJ palgata controllereid, finantsanalüütikuid või arveala spetsialiste, kes suudavad edukalt toime tulla igapäeva probleemidega ettevõtte erinevatel tasanditel. Seevastu finantsotsuste strateegiline lahendamine on ainult FJ kompetents. 1) Raha Valuutariski maandamine. Kui firma tegeleb rahvusvahelistel turgudel, siis tuleb pidevalt jälgida oma äripartnerite valuutakursside võimalikke muutusi. Näiteks kui ettevõte müüb oma tooteid mõnele euroala riigile ja annab talle suhteliselt pika järelmaksu võimaluse, võib juhtuda, et euro kurss on vahepeal langenud, mis tähendab tema väärtuse alanemist. Järelikult jääb väärtuse vähenemine ettevõtte kanda.
Järgnevalt on ettevõte huvitatud erinevatest müügiturgudest, kus oma toodang võimalikult tulusalt realiseerida. 2 Finantsanalüüs Finantsanalüüs tähendab ettevõte finantsseisundile hinnangu andmist kasutades erinevaid finantsanalüüsi meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid. Analüüsi võib teostada möödunud perioodide hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid
2 2 Finantsanalüüs Finantsanalüüs tähendab ettevõte finantsseisundile hinnangu andmist kasutades erinevaid finantsanalüüsi meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid. Analüüsi võib teostada möödunud perioodide hetkeseisundil ja tuleviku oodatava finantsolukorra kohta. Analüüsitulemusi saab ettevõtesiseselt ja väliselt kasutada. Siseselt peamiselt finantsotsuste tegemiseks või prognooside koostamiseks. Välistel tarbijatel võivad olla väga erinevad huvid ettevõte vastu, tarnijaid huvitab ettevõte likviidsus, kreeditore, milliseks kujuneb ettevõte seis tulevikus kui saabuvad laenutähtajad jne. Finantsanalüüsis võib eristada kolme põhietappi. Esimene on ettevalmistav etapp selle käigus määratakse analüüsi eesmärgid, mis omakorda sõltuvad sellest, kellele finantsanalüüs koostatakse või millistele küsimustele tahetakse vastuseid
LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1)
probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2
probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2
probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2
ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude suurendamine läbi maksustamise, laenamine, kodanike teenindamise kulutused). Damodaran’i käsitlus finantsotsuste struktureerimisel= finantsotsused on jaotunud kolme kategooriasse: investeermisotsused (ettevõtte varade portfelli koostamine), finantseerimisoskused (raha hankimine kapitaliturgudelt) ja dividendiotsused. Kõik need otsused mõjutavad üksteist. Ettevõte on projektide sümbioos. 6 7 Tegevusotsused ettevõttes: ettevõtte lähtub omanike rikkuse maksimeerimisest, võttes arvesse riski-tulu kompromissi
investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega). ● Suuremates ettevõtetes on sageli üks võtmetegijatest tegevjuhi ning tootmisjuhi kõrval. ● Ei ole pelgalt arvude kokkulööja, kuigi mõnes väiksemas ettevõttes võib tema ülesannete hulka kuuluda ka raamatupidamise ning juhtimisarvestusega seonduv. ● Ei vaata ainult minevikku (raamatupidaja) vaid ka tulevikku, st vajab teistsuguseid oskusi. ● Osaleb ettevõtte strateegilise juhtimise protsessis.
kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid, mis rahuldavad klientide ootusi ja vajadusi Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs;
eri tegevustingimustes. Siia kuuluvad: · kulude käitum., · olulised kulud, · varemtehtud e. pöördumatud kulud, · alternatiiv- e. loobumiskulu, · täiendkulu. 3) Kulude jaotam. kontrolli tarvis. Kulude kontrolli teostam. vajal. kulude mõjutatavuse jälgim. Siia kuuluvad: · kontr. ja mittekontr. kulud, · kulude käitum. 21 16. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vahel seoste anal. Jääktulu anal. Tasakaalupunkti anal. E/v siseste finantsotsuste langetam. keskne kriteerium - maj.tulemuste muutum. eri tegevusmah- tude tingimustes. Nimet. seoste jälgim. võimald. leida optim. lahendusi alternatiivide hulgast. E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. on aluseks jääktulu põhise arvestuse ku- jundamisele e/v-s. E/v siseses arvestussüsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajan. ka paljud: · tootmise org. (tootmisvõimsuste optim. kasut., allhanketööde kasut. jt.),
Kulude sihtkalkuleerimine on hinnapõhine, kliendikeskne, toote konstruktsioonist lähtuv strateegiline kulujuhtimise filosoofia. Sihtkalkuleerimine on protsess, mille käigus määratletakse uue toote maksimaalselt lubatavad kulud ja seejärel arendatakse välja mudel, mida on võimalik sihtkuludest lähtudes kasumlikult toota. Sihtkalkuleerimine on turupõhine strateegia.[ CITATION Alv11 l 1061 ] Ettevõttesiseste finantsotsuste langetamise kriteeriumiks on majandustulemuste muutumine erinevate tegevusmahtude tingimustes (Riives & Lavin, 2014, lk 60). Tulude suurendamiseks tuleks suurendada müüki, st müüa rohkem kaupa. Kulude vähendamiseks on tootmisettevõttes palju võimalusi: hankijate valik, optimaalse sisseostu-, transpordi- ja laokulude, tootmise ettevalmistamine, seadme korrashoiu, turustamise, reklaami jm kulude taotlemine, mis mõjutavad ettevõtte tootmiskulusid ja toote omahinda
30 130.- jääk 330.- 22.juuni väljaminek 100 1.30 130.- väljaminek 100 1.20 120.- jääk 80.- 25.juuni sissetulek 150 1.40 210.- lõppjääk 220 290.- Müügikulu 625- 290 = 335.- (55+30+130+120) Finantsotsuste tegija peab teadma erinevate meetodite mõju finantsaruannetele e. bilansile ja kasumiaruandele. Igal meetodil on oma eelised ja puudused. See sõltub eelkõige sellest, kas varude soetushinnad tõusevad või langevad ning millisel määral. Kui hinnad ei muutu, annavad kõik meetodid ühe ja sama tulemuse. FIFO meetodi peamine eelis suure inflatsiooniga perioodidel on see, et lõppvarud on hinnatud ligikaudu nende jooksvates soetushindades ning bilanss kajastab varusid tõepärasemalt
Teiseks, kui tahame püsikulusid vähendada, peame kas kulusid absoluutsuuruses vähendama või kuluressurssi efektiivsemalt kasutama. Sageli osutub just viimane oluliseks võimaluseks ühikukulude ehk toote omahinna alandamisel ja sellega saadakse ka teatav konkurentsieelis. 14 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 2.2.2. Ettevõtte tulude, kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs Finantsotsuste langetamisel ettevõttes on keskseks kriteeriumiks tegevustulemuste muutumine erinevate tegevusmahtude tingimustes. Nimetatud seoste jälgimine võimaldab leida optimaalseid lahendusi alternatiivide hulgast. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs on aluseks jääktulu-põhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Jääktulu nimetatakse sageli ka piirkasumiks või kulukatteks. Jääktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise
annaabi.ee 
