Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru saada, millistes ajalookirjutuse osades on ajaloolased ühel meelel ja millistes mitte. Kuid tõde on siiski olemas, isegi kui ajaloolased ei suuda selles kokku leppida.
algatas probleemõppe ja projektide meetodi. Kõikidest pragmatismi esindajatest avaldas just Dewey kõige rohkem mõju Ameerika vaimsele atmosfäärile. Tema õpetus sisaldab vähe originaalseid mõtteid, peamiselt tugineb ta Peirce'ile ja James'ile, süstematiseerides viimaste ideed. Dewey teoreetiliseks huvikeskmeks oli inimene ja tema praktilised eluprobleemid. Pragmatism tema arvates just sellepoolest erinebki teistest filosoofiatest, et teda ei huvita mitte ,,filosoofide probleemid" vaid ,,inimlikud probleemid". Darwini teooriast võttis Dewey üle idee kõikide organismide olevusvõitlusest. Selleks, et ellu jääda, peab organism võimalikult hästi kohanema elukk'ga. Dewey arvates on see idee täielikult rakendatav ka inimühiskonna uurimisel. Ka inimese tegevus, isegi vaimne, intellektuaalne, on lõppkokkuvõttes ikka vaid katse kohandeda sotsiaalse ja loodusliku elukk'ga. ,,Intellekti funktsiooniks..
Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine · universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam · ideaalik loomulik inimene päritolu ei tohiks olla tähtis
IDA-AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks.
äärmuslikult. integreerima. HUMANIST Humanistliku teraapia ideed Terapeudil on Selleks,et klient Eesmärgiks on Ei sobi LIK tulenevad paljuski vana- väga oluline roll. saavutaks vabaduse ja muuta inimese konservatiivsele ja Kreeka, renessanssi ja Aasia Terapeut peab sellega kaasaskäiva väärtushinnan- klassikalisi päritolu filosoofiatest, mille olema vastutuse tuleb guid, suhtumist ja nõustamisvõtteid põhisõnum on ,,tunne empaatiline, soe pidevalt vastu võtta elukäsitlust niivõrd, eelistavale kliendile. iseennast". Koosneb ja siiras. terapeudi poolt et tulemuseks oleks kolmest põhiideest: Terapeudi roll on esitatavaid kvalitatiivselt uus
aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate vigade põhjused on sellegipoolest peaaegu ühised. Jällegi, me ei pea seda silmas ainult universaalsete filosoofiate puhul, vaid ka teaduste paljude printsiipide ja aksioomide puhul, mis on ülekaalu saavutanud traditsiooni ja usu ja ükskõiksuse tõttu.Aga nendest üksikutest iidolisugudest tuleb rääkida pikemalt ja selgemalt ning täpsemalt, et inimaru oleks ettevaatlik.
Me peame jõudma asjade moodustamise viisi juurde, et vabaneda sellest iidolist. Näide. Autor määratleb kahesuguseid iidoleid, mis sunnitakse peale läbi sõnade. Esiteks nimed, mis on pandud olematutele asjadele. Kui asi on oma olemuselt fantastiline siis kuidas on võimalik sellist asja nimetada ühe sõnaga? Sellised sõnad on näiteks fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli jne. Teatriidol. Neljas iidol on meisse rännanud mitmesugustest erinevatest mõtteviisidest ja filosoofiatest. See tähendab, et me ei sündinud sellega vaid see on sisenenud meisse ajajooksul. Nad on meisse selgesti juurdunud ning nendest on keeruline lahti öelda. 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel
Peirce pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism (hiljem nimetas ta oma positsiooni pragmatismiks ). Kõikidest pragmatismi esindajatest avaldas just Dewey kõige rohkem mõju Ameerika vaimsele atmosfäärile. Tema õpetus sisaldab vähe originaalseid mõtteid, peamiselt tugineb ta Peirce'ile ja James'ile, süstematiseerides viimaste ideed. Dewey teoreetiliseks huvikeskmeks oli inimene ja tema praktilised eluprobleemid. Pragmatism tema arvates just sellepoolest erinebki teistest filosoofiatest, et teda ei huvita mitte ,,filosoofide probleemid" vaid ,,inimlikud probleemid". 4.2 William James William James (11. jaanuar 1842 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja filosoof ning ka pragmatismi alusepanija. Töötas Harvardi ülikoolis professorina 1876. aastast kuni oma surmani. William Jamesi vend Henry James oli üks Ameerika Ühendriikide tuntumatest kirjanikest. James oli empirist ja pidas kõige aluseks ja eelduseks vahetut kogemust.
rahvusi ega usundeid Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis) Satanism Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp. Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele Satanismi võiks jagada kolmeks: Filosoofiline satanism rohkem klubiline arutlustegevus satanistlikel teemadel Praktiline satanism satanismi praktiseerimine religioosse rituaalina erinevates vormides Happeline satanism satanismi kõrgeim aste koos kõigi sellest tulenevate
rahvusi ega usundeid Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis) Satanism Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp. Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele Satanismi võiks jagada kolmeks: Filosoofiline satanism rohkem klubiline arutlustegevus satanistlikel teemadel Praktiline satanism satanismi praktiseerimine religioosse rituaalina erinevates vormides Happeline satanism satanismi kõrgeim aste koos kõigi sellest tulenevate
4 Meditatsioon erinevates religioonides Ammustest aegadest on meditatsioonil olnud tähtis roll 'suurtes vaimutraditsioonides'. Selle terminiga märgitakse neid ajale vastu pidanud usu-, rituaali- ja praktikasüsteeme, mis on põhjalikult mõjutanud tsivilisatsiooni ja seda, millistena inimesed näevad iseennast ja oma elusid. Suur osa maailmas loodud muusikast, maalikunstist, arhitektuurist, skulptuurist, kirjandusest ja filosoofiatest on nendest inspiratsiooni ammutanud. Meditatsioon on aidanud inimmõistusel jõuda lähemale arusaamisele iseenese olemusest ja laiemast reaalsusest, mis väljendab end läbi üksikisiku teadvuse, kogetagu seda reaalsust siis kummardatava jumalana või inimmõistuse kirjeldatusele ja defineerimisele kättesaamatu kosmilise jõuna. Vaatamata kultuurilistele ja keelelistele erinevustele, lähenevad suured vaimutraditsioonid meditatsioonile paljuski sarnaselt
Eesmärgiks on saavutada meelerahu. Inimene peab oma meeled teadvusest puhastama. See on enese ja maailma rahunenud meelega tajumine SOTO- isiku meditasioon. Istutakse sageli näoga vastu seina, vaikitakse, meeled mõtetest vabaks Rinzai- kasutab lahendamata mõistatusi Ida-Aasia etnilised religioonid TAOISM (hiina) KONFUTSIANISM (hiina) SINTOISM (jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval 1. sünkretism - väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevates filosoofiatest, uskumutest (ka ebausk) ning usunditest 2. nn. Rahvareligioon 3. iseloomulik on esivanemate (ka vanemate) kultus Nt matmisriitused, kodukabelid 4. iseloomulik on haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti hiina) 5. religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii hiinas kui ka põhja-koreas. Jaapani kaotus teises ms 6. iseloomulik on kiire sekulariseerimine (ilmalikuks muutumine) ÕPETUS Yinist ja yangist Õpetus on kogu Ida-Aasia mõtlemise aluseks
XLIV 3 Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate vigade põhjused on sellegipoolest peaaegu ühised. Jällegi, me ei pea seda silmas ainult universaalsete filosoofiate puhul, vaid ka teaduste paljude printsiipide ja aksioomide puhul, mis on ülekaalu saavutanud traditsiooni ja usu ja ükskõiksuse tõttu. Aga nendest üksikutest iidolisugudest tuleb rääkida pikemalt ja selgemalt ning täpsemalt, et inimaru oleks ettevaatlik.
juba omada ligikaudset ettekujutust sellest, mis on filosoofia. Küsimusele, mis on filosoofia, ei ole aga tänapäeval enam niisama lihtne vastata. Viimaste sajandite filosoofiat iseloomustab nimelt sedavõrd suur voolude ja vaadete paljusus, et nende kõikide jaoks ühist ning seejuures olemust- avavat määratlust on arvatavasti võimatu anda. Vaadete mitmekesisus on siin nii laialdane, et õigem olekski kõnelda mitte filosoofiast, vaid filosoofiatest. Nimelt erinevad mõned kaasaegsed filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele vastandlikke vastuseid, vaid koguni sellega, et neil puuduvad isekeskis üldse sellised küsimuseasetused, mida ühiselt mõtet-omavateks tunnistataks. Üheks vähestest asjaoludest, mis ehk õigustab seda, et me kasutame kõigi nende erinevate õpetuste puhul siiski ühtset nimetust
võiks nimetada eliidikultuuriks. Nende teater jms pole mõeldud tavainimestele, vaid haritud inimestele, eliidile. Haritud seltskond on juba nii suureks kasvanud, et on mõtet seda tüüpi kultuuri teha. On seltskond, kes seda võiks hinnata. Noor Eestit iseloomustab omamoodi revolutsioonilisus. See rev peaks toimuma aga pigem esteetika või muude pehmete nähtuste kaudu. Lähtumine teistest kultuuridest, filosoofiatest. Moodsa esteetika kaudu tuleb eesti kultuuri teema, mida varem põlati- erootika. Mitmesugused keha kujutamised. Noor eestlaslik esineja, inimene- Oskar Lutsu „Soo“. Parajasti tagasi jõudnud Pariisist. Nooruse idee, sellest lähtuvat näeme teda üleoleva kujuna. Moodne maailmavaade paistab silma tema suhetes naistega. Ta ise ütleb enda kohta- silmapilgu mees, kelle maailmatunnetust on mõjutanud suurlinn. Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht
Tema maalide kaudu avaldus raevukas pilge ühiskonna aadressil. 7.Tee vahet sellistel kunstnikel nagu Toomas Vint, Aili Vint ja Tõnis Vint. Millist kunstiliiki neist igaüks viljeles, millist ainestikku eelistas? Toomas Vint viljeles maalikunsti, ta kujutas suvist sügavrohelist reaalsust, kuid mitte realistliku, vaid unenäolise mänguna. Aili Vint tegeles samuti maalikunstiga, ta maalis illusionistlikke meremaale optiliste efektidega. Tõnis Vint tegeles graafikaga, ta leidis idamaa filosoofiatest ja arhailistest ornamendisüsteemidest vaimseid tähendusi ja väärtusi. 8.Kes on Tallinnas asuva A.H. Tammsaare monumendi autor? Millistele kirjanikele on ta veel ausambaid loonud? Jaak Soans. Ta on loonud monumendi ka K. J. Petersonile. 9.Millised tähelepanuväärsed ühiskondlikud hooned projekteeris Raine Karp? Linnahalli, Sakala keskuse ja Rahvusraamatukogu 33. Maailma arhitektuur 20. sajandi lõpul 1
On ilmselge, et vähemalt euroopas ei suuda isegi suhtekorralduse uurijad teh aselget vahet kommunikatsiooni ja suhete vahel. Bledi manifest kirjeldab euroopa suhtekorralduse nelja peamist rolli: refelktiivne, juhtiv, operatiivne,hariv. Suhtekorralduse son oluline, et suhtekorralduse prkatika oleks alati seotud filosoofilis- strateegilise maailmavaatega ja seda ka tehnilis-takstikalisi küsimus lahendades. See tähendab, et sisuliselt hakkab suhtekorralduspraktika organisatsiooni filosoofiatest ja ideoloogiatest peale ja seda juba alates organisatsiooni maailmavaatelisest tasandist. Terviklik ülevaade eesti suhtekorralduse arengust paraku seni puudub, vaid üksikkäsitlused. Eesti Vabariigi algusaastate suhtekorralduslikke elemente võib 1919,1926,1934 aastate ajalehtedes ilmunud analüüsi põhjal klassifitseerida reklaamiks ajakirjanduslikes tekstides, sotsiaalseks, sõjaliseks, poliitiliseks propagandaks ja lobitööks. 1934.a. loodi Eesti Riiklik
eliidikultuuriks. Nende teater jms pole mõeldud tavainimestele, vaid haritud inimestele, eliidile. Haritud seltskond on juba nii suureks kasvanud, et on mõtet seda tüüpi kultuuri teha. On seltskond, kes seda võiks hinnata. Noor Eestit iseloomustab omamoodi revolutsioonilisus. See rev peaks toimuma aga pigem esteetika või muude pehmete nähtuste kaudu. Lähtumine teistest kultuuridest, filosoofiatest. 20 Moodsa esteetika kaudu tuleb eesti kultuuri teema, mida varem põlati- erootika. Mitmesugused keha kujutamised. Noor eestlaslik esineja, inimene- Oskar Lutsu ,,Soo". Parajasti tagasi jõudnud Pariisist. Nooruse idee, sellest lähtuvat näeme teda üleoleva kujuna. Moodne maailmavaade paistab silma tema suhetes naistega. Ta ise ütleb enda kohta- silmapilgu mees, kelle maailmatunnetust
kirjutatud: «Spira, spera.» 171 Nagu kunagi alkeemiku juures, võis seintelt suurel arvul muidki pealkirju leida: ühed tindiga kirjutatud, teised metallist teravikuga sisse kraabitud. Leidus gooti, heebrea, kreeka 17 Pühu, looda 1 4 8 ja ladina tähti, kõiki segamini, tihti üksteise peal, kuidas just juhtunud; hilisemad varjasid vanemaid, ühed olid teistega sassi läinud nagu oksad 255 tihnikus, nagu piigid lahingus. See oli tõepoolest kaunis korratu segu igasugustest filosoofiatest, igasugustest unistustest, igasugusest inimlikust tarkusest. Juhtus ka, et mõni neist pealiskirjadest siin-seal teistest üle säras nagu lipp piigimetsast. Enamasti oli see mõni lühike ladina- või kreekakeelne mõttetera, mida keskajal nii hästi formuleerida osati: «Unde? inde? -- Homo homini monstrum. -- Astra, castra, nomen, numen. -- Me'Ya PiP?iiov |xe'va zaxõv. --Sapere aude. -- Fiat ubi vutt.» ' jne. Vahel võis kohata ka
annaabi.ee 
