1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500 t 4. Ferriit Perliit
1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima.
keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust ja suur Score: 6/6 7. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Fe3C B. Cu(Zn) Student Response C. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erin D. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja korrapäraselt Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruk Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris o B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallv C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad def D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas?
Ferriidil on ruumtsentreeritud kuupvõre (K8). Ferriidil on väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus rauas tahktsentreeritud kuupvõrega (K12). Süsiniku maksimaalne lahustuvus rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C , temperatuuril 727°C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727°C juures perliidiks (F+T) c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu süsinukusisaldusega 0,8%, esineb neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T) d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend Fe3C raudkarbiid. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. e) Lederburiit(Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%,mis tekib vedelfaasi
7. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Fe3C B. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9.
A. Fe3C B. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponend kristallivõre C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikros Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8.
7. Mis on keemiline ühend? Student Response A. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt B. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre C. Fe3C D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9.
Süsinikterased karastatakse enamasti martensiidile, sest see on kõige kõvem. Martensiit tekib kriitilisest jahtumiskiirusest kiiremini jahutades martensiit jääb lagunemata. Vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt 650 500 kraadi piirkonnas. See on vee põhiline puudus karastamisel. Vee jahutuskiirus tagab martensiidi tekke, õli ja õhk mitte neis tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid.
Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku, kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha
lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. - ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema olemasolu vähe huvi.
Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta.Omadustelt on kroom metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus.Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust.Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab ferriitstruktuuri teket, tagab korrosioonikindluse (>12% Cr).
Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom- 50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle tuhande aasta. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3 . Kroomi sulamistemperatuur on 1857°C. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Kroom tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust, voolavuspiiri ja kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Kroomi kasutatakse konstruktsiooniterastes 1-2%, tööriistaterastes 12%. Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku
Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid: NB! Ac1- 727C- alumina kriitiline piir kuumutamisel, Ar1-jahutamisel Ac3-830C- ülemine kriitiline piir kuumut. Ar3- jahutamisel Alatetektoidsed terased C< 0,83% F+P struktuur Eutektoidsed terased C=0,8 % P struktuur ÜLEEUTEKTOIDSED TERASED C> 0,8 % P+T struktuur FERRIIT-pehme, plastne 727"C juures Perliit- ferriidi ja tsementiidi meh. Segu. Teralisel on head mehaanilised omadused. 727"C juures Austerniit- Temp. 1147"C väike plastsus ja tugevus. Tsementiit- C=6,67%, sulab 1600"C juures on väga kõva (800HB) Grafiit- vaba süsinik, pehme (3HB), väike tugevus. Terase struktuur toatemperatuuril. Sulam on tasakaaluolekus siis,kui kõik faasimuutused temas on toimunud täielikult faasidiagrammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult väga aeglasel jahtumisel
koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. 3. 550°C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu selle koosneb struktuur ferriidist ja suurematest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks. Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud.
2 Mis on teras? : 1. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 2. Teras on keemiline element 3. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) 3 Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5 Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? : 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1
2. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 3. Teras on keemiline element 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Question 3 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 4 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 5 Incorrect Mark 0,00 out of 2,00 Question text Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? Vali üks: 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 6 Correct Mark 4,00 out of 4,00
kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab KC, kasutatakse koos Cr-ga, soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabadest terastes 8- 10%. Umbes 10% Ni maailmatoodangust kulub katalüsaatorite valmistamisele. 3) Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele
AF+A. 4-st 4'-ni on eutektoidmuutus. Ja sealt edasi on ainult ferriit ja perliit ning sulam jahtub kiiresti. 4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 3 0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C- sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub
Eesnimi Perekonnanimi Matrikli number Rühma number Kodutöö nr1 Tallinn 2011 Terased 1. Fe-Fe3C faasidiagramm ning selle sulamigruppide struktuuriosad toatemperatuuril 2. Temperatuuril 920 C tardub vedelfaas austeniidi ja tsementiidi seguks. Temperatuuril 727 C laguneb austenniit ferriidi ja tsementiidi seguks. Lähtuvalt kasutusalast on tegemist süsiniktööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalik poollõõmutus ning peale seda on struktuuriosad terajad sferoidaalsed tsementiidiosakesed. 4. Tegemist on termotöödeldava terasega ning antud terase tüüpiline termotöötlus on poolkarastus. 5. Antud terase karastustemperatuur on 757 C- 777 C, sest kui kõrgemat temperatuuri
Terased Terastes on rauda vähemat 50%. Kui igasugu muid elemente on rohkem ja rauda juba alla 50%, siis me ei räägi enam terasest. Terased on metalsetest materjalidest põhimaterjal ehk umbes 90 protsenti konstruktsioonimaterjalidest. Teras on raua-süsiniku sulam süsinikusisaldusega kuni 2,14%. Süsinik ei ole lisand terases, vaid teeb rauast terase. Eutektoidteras C-sisaldusega 0,8 % ja struktuur 100%-liselt perliit (ferriidi-tsementiidi segu). Alaeutektoidterased C-sisaldusega kuni 0,8%, struktuuriga ferriit-perliit. Terased hakkavad C- sisaldusest 0,05%. Alla selle ei ole teras, vaid puhas raud. Sest väiksema C-sisaldusega ei kasutata. Üleeutektoidsed terased C-sisaldus üle 0,8% kuni 2,14%. struktuur perliit-tsementiit (perliidi terade vahel on sekundaarse tsementiidi võrk). Terase struktuur ja omadused (kõvadus, tugevus, plastsus, sitkus) sõltuvad eelkõige terase C- sisaldusest ehk põhilisandist.
mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvadusega, aga väga habras. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Katsetulemused: Tabel 1 Katsekehde C-sisaldus ning karastamistingimused Terase Kõvadus Karastus Kuumutuskestus Katsekehade Nõutav Saavutatud mark, lähteolekus temperatuur min arv kõvadus kõvadus °C karastuskeskkonna HRC HRC
Süsinik (carbon) võib esineda mitmel kujul - tuntumalt teemandina (diamond) ja grafiidina (graphite), vähem tuntumalt fulleriinidena (fullerines). Rauasüsinikusulamites on vabas olekus süsinik grafiidi kujul kristallivõre grafiidivõre H3. Grafiidi kristalne struktuur on kihiline. Grafiidi tugevus ja plastsus on väga väikesed. - faasid rauasüsinikusulameis, Ferriit (F) (ferrite) on süsiniku tardlahus rauas. Tehakse vahet madalatemperatuurse ferriidi (_-ferriidi) ning kõrgetemperatuurse ferriidi (/-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temperatuurivahemikus 0...911 °C, teine 1392...1539 °C. _-ferriit on tardlahus, mis moodustub süsinikuaatomite paigutumisel _-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsinikuaatomite läbimõõdust (tühikute läbimõõt on 0,062 nm, süsinikuaatomi
Terase optimaalne karastustemperatuur on 30-50 kraadi üle A3, mis on umbes 800°C-830°C vahemikus . Peale karastamist tekib sellisel juhul 100% martensiit ja kõvadus jääb vahemikku HRC= 50-55. Seljuhul saab teras maksimaalse kõvaduse. 6. Kasutusotstarbest tulenevad noolutustemperatuurid, noolutuse nimetus ja milline on struktuur ja kõvadus HRC? Tegemist on kõrgnoolutusega ,temperatuuril 450...650°C. Saadakse ferriidi põhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur. Kõvadus HRC jääb vahemikku 15-35 7. Antud noolutatud terase põhilised omadused. Kõvadus, haprus ja tugevus on keskmised. Sitkus on kõrge Malmid 8. Teraste ja malmide ühisdiagramm on küsimuses nr 1. 9. Antud malmi jahtumiskõver. Kuni punktini 1 - Toimub vedelfaasi jahtumine (L jahtub) Puktist 1 kuni 2 Vedelast faasist eraldus austeniit (LA+L)
kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. Karastamiseks nimetatakse termotöötlusviisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne (mittetasakaaluline) struktuur. Enamasti soovitakse karastamise lõpptulemusena saada martensiitstruktuuri (martensiidist on põhjalikumalt kirjutatud töö lõpuosas). Kriitilisest jahtumiskiirusest vkr (joonis 5.3) veidi väiksema jahtumiskiiruse korral saadakse karastamisel beiniit, mis on väga peen ferriidi-tsementiidi segu ja ei nõua järgnevat noolutust. Karastamise tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest etappidest: 1) austenisatsioon – terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri (üle Ac1 või Ac3); 2) seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detailis antud temperatuurile vastava struktuuri tekkimine; 3) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest (vkr; vaata joonis 5.3)
1. F+P P P+T´´ P+T´´+ Le Le Le+T 2. Mehaanilised segud Fe-C-sulameis ja nende faasiline koostis: · Leburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500C. · Martensiit (M)- C üleküllastunud tardlahus -rauas. Maksimaalne c-sisaldus on võrdne lähtefaasi- austeniidi C-sisaldusega. 3
süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Korduv sulatamisel lisatakse legeeritavaid komponente, et saada spetsiaalse eriomadustega terase marke. Legeerivateks komponentideks on kroom, nikkel, vanaadium ja volfram jt. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: raua polümorfse muutuse temperatuure A3 ja A4; ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust ja karbiidse faasi moodustumist. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras jms. Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms.
0,07 33 500 20 24, 28, 29 Märkused: Tööstuses noolutatakse terast pikemalt, kuid meie noolutasime 20 minutit. Kokkuvõte/järeldused: ( Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit. 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad feriidi ja tsementiidisegud. Noolutamisel: 1. 210 C võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terase detaili kõvadus tänu jääk austeniidi muutumisel martensiidiks. Keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene
Terased, mis sisaldavad süsinikku 0,02...0,8%,nimetatakse alaeutektoidseteks (joonisel 1 kolmnurkadega ala) ning teraseid, mis sisaldavad süsinikku 0,8...2,14% üleeutektoidseteks (joonisel 1 täpiline ala). 2. Joonis 2. Terase struktuuriskeem 1,6% süsinikusisalduse juures. 3 Joonisel 2 näidatud struktuuri osad tekivad 727C° juures, tegemist on tsementiit ja perliit (tsementiidi ja ferriidi segu) faasiga. 0,8% juures on terase struktuuriskeem kompaktne ja see sisaldab ainult perliiti, 1,6% juures on terase struktuuriskeemis perliidi vahel ka tsementiit (struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalikud poolkarastus ehk kuumutus üle faasipiiri ning siis kiire jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur
Katsetulemuste graafik(1. tabel). Katsetulemuste graafik (2. tabel). Terase karastamisel tekkiva(te) struktuuri(de) kirjeldus (erinevate jahtumiskiiruste korral) ja noolutamisel tekkivate struktuuride kirjeldus (vastavalt valitud noolutustemperatuurile). Karastamine Enamasti soovitakse karastamise lõpptulemusena saada martensiitstruktuuri. Väiksema jahtumiskiiruse korral saadakse karastamisel beiniit, mis on väga peen ferriidi-tsementiidi segu ja ei nõua järgnevat noolutust. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Noolutamine -
eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. keemiline ühend- Keemilised ühendid erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. 7. Fe-Fe3 C faasidiagramm. Faasid rauasüsinikusulamites: Nende olemus ja omadused Ferriit - α-rauas väga väike: temperatuuril 727 °C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. δ-ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ferriiti iseloomustab: — ruumkesendatud kuupvõre (K8) — väike tugevus ja kõvadus — suur plastsus Tsementiit - Keemiline ühend Fe3C 6,67% C Iseloomulik suur kõvadus (820 HB), - habras. Austeniit - Süsiniku tardlahus max 2,14% C γ-rauas. Kõvadus suurem kui ferriidil — Sitke ja hästi deforeeritav nii kuumalt kui külmalt — Mittemagnetiline
Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud teraste, näiteks tööriistateraste korral, millelt nõutakse suurt kõvadust ning sitkust. Kesknoolutus – kuumusega 350°-480° C, tagab terasele trostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja mõningate löögiga töötavate instrumentide noolutamiseks. Kõrgnoolutus – kuumusega 500°-600° C, tagab ferriidi põhjal teralise tsementiidiosakestega struktuuri ehk sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Sobib konstruktsiooniterastele. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. PS! Nii süsinik- kui ka legeerteraste noolutamisel ilmneb temperatuuril 250...350 °C haprus, seepärast peab vältima selles temperatuurivahemikus noolutamist. TÖÖ EESMÄRK
See oksiid on ka ferromagneetne aine ja seetõttu kasutatakse seda magnetite tegemiseks. Fe3O4 Segaoksiid raud(II;III)oksiid on musta värvi vees raskesti lahustuv kristlane aine, mis tekib kõrgel temperatuuril. Aine on üks peamisi raua oksiide. Sellel on magnetilised omadused ning looduses esinebki magnetiidina.Kunstlikult tekitatakse teda raudesemete pinnale tagakihina kaitseks korrosiooni eest ning seda sellepärast, et ta on kõige püsivam raudoksiid. Tehnikas kasutatakse seda oksiidi ferriidi nime all ning teda kasutatakse magnetofonide, ferriitantennide, tugevate püsimagnetite ja termiitsegu valmistamiseks. FeCl3 Raud(III)kloriid on kõige levinud raud(III)sool - pruunikas kristalne vedelik, mis on väga hügroskoopne ehk seob/imab kergesti vett/niiskust. Raud(III) kloriidil on nõrk kuid terav lõhn. Ainet kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemiseks elektroonsete skeemide valmistamisel, meditsiinis väiksemate haavade verejooksu ning ka
Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri. Noolutamise tähtsus: Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid seda intensiivsemalt, mida kõrgem on temperatuur. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini 200-500°C olenevalt soovitud kõvaduse soovist ja süsiniku sisaldusest. Seda protsessi nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud faasimuutustega kuumutamisel: jääkausteniidi kadumise ja martensiidi lagunemisega. Töökäigu kirjeldus: Määrata katsekehade keemiline koostis Mõõta HRC skaalal katsekehade kõvadus (mõõta kolmest erinevast kohast ja leida keskmine) Määrata terase keemilise koostise järgi karastustemperatuur Katsekeha kuju ja mõõtmete järgi määrata kuumutuskestus
Raua ja süsiniku ke D. Raua ja süsiniku eu Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus B. Süsiniku tardlahus C. Raua ja süsiniku ke D. Raua ja süsiniku eu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C
Score: 2/2 Küsimus 9 (2 points) Mis on ferriit (F) Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Süsiniku tardlahus rauas. b. Süsiniku tardlahus rauas c. Raua ja süsiniku keemiline ühend d. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 2/2 Küsimus 10 (2 points) Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. 0.01% b. 0.02% c. 0.8% d. 6.67% Score: 2/2 Küsimus 11 (2 points)
magnetomadused. 11. Legeerivate elementide mõju terase struktuurile ja omadustele Legeerivate elementide mõju terastes on mitmene ja sõltub sellest, millist mõju nad avaldavad rauale ja kuidas reageerivad raua ja süsinikuga. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: 1) raua polümorfse muutuse temperatuure A3 (911 °C) ja A4 (1392 °C) 2) eutektoidmuutuse temperatuuri A1 ja eutektoidi C-sisaldust 3) ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust 4) karbiidse faasi moodustumist 5) terase termotöötlust (austeniiditera kasvu, läbikarastuvust, kõvadust) 12. Terase liigitus kasutusalade järgi 13. Terase termotöötluse põhimoodused : karastamine, noolutamine, lõõmutus, normaliseerimine Lõõmutus terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1 voi Ac3 järgneva aeglase jahutamisega.
Karastamise ja noolutamise eesmärk Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvaduse ja karastamisel tekkinud sisepingete tõttu nii habras, et seda ei saaks kasutada enamikus rakendustes. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini, mis ei ületa Ac1, nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud faasimuutustega kuumutamisel: jääkausteniidi kadumise ja martensiidi lagunemisega. Karastatud terase kuumutamisel toimub ka karastamisel tekkinud sisepingete vähenemine ja karbiidiosakeste kasv. Kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik Liiga kõrge karastustemperatuur ja pikaajaline seisutamine sellel põhjustavad austeniidi terakasvu ja pinnakihist süsiniku välja põlemist
A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 0/1,5 12.
D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. Student Response B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 114 (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67%
martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö-riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Isotermkarastuse ehk beiniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust, kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on
martensiidi (martensiit süsinikuga üleküllastatud tardlahus -rauas) (Fe(C)ülek). Toatemperatuuril on kõikide tasakaaluliste rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril üle (üle 727°C) lisandub neile ka austeniit. Raua moodustab süsinikuga ka mehaanilisi segusi, mis ei kuulu faaside alla (Le, P, B). a)Tardlahused (F, A, M) Ferriit(F) on süsiniku tardlahus -rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurse ferriidi (- ferriidi) ning kõrgtemperatuurse ferriidi(-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib temeperatuurivahemikus 0°C...911°C, teine 1392°C...1539°C (tabel 2.2 lk 68). -ferriit- on sisendustardlahus, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse, eelkõige tahkudel olevaisse. Kuna tühikute mõõtmed on tunduvalt väiksemad süsiniku aatomite läbimõõdust (tühikute maksimaalne läbimõõt 0,062
omadused Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Kiirel jahutusel tekivad tasakaalu oleku struktuurid, mis tagavad hea tugevuse ja kõvaduse b. Kiire jahutus on vajalik austeniidi stabiliseerimiseks madalatel temperatuuridel, et see säiliks ka toatemperatuuril kogu ulatuses c. Joonpaisumisest tekitatud pinged, mis tagavad suure kõvaduse d. Austeniidi kiirel jahutamisel ei lagune see ferriidi ja tsementiidi faasideks vaid tekib, martensiit, mis tekitab suure kõvaduse Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest operatsioonidest ja järjekorrast koosneb süsinikterase karastamine ja noolutamine? Vali üks või enam: a. Austenitiseerimine, aeglane jahutus, noolutamine b. Noolutamine, kiire jahutus (karastus), austenitiseerimine c. Austenitiseerimine, kiire jahutus (karastus), noolutamine d
Vali üks või enam: a. Suurendada terase sitkust kõvaduse ja tugevuse arvelt tagamaks optimaalsed detaili omadused b. Suurendada terase kõvadust ja tugevust c. Suurendada terase sitkust ja kõvadust samaaegselt d. Noolutamise eesmärgiks on suurendada tugevust vähendades kõvadust Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Austeniidi kiirel jahutamisel ei lagune see ferriidi ja tsementiidi faasideks vaid tekib, martensiit, mis tekitab suure kõvaduse b. Kiire jahutus on vajalik austeniidi stabiliseerimiseks madalatel temperatuuridel, et see säiliks ka toatemperatuuril kogu ulatuses c. Joonpaisumisest tekitatud pinged, mis tagavad suure kõvaduse d. Kiirel jahutusel tekivad tasakaalu oleku struktuurid, mis tagavad hea tugevuse ja kõvaduse Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
D. Süsiniku tardlahus rauas. Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response Feedback A. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu B. Raua ja süsiniku keemiline ühend C. Süsiniku tardlahus rauas. D. Süsiniku tardlahus rauas Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response Feedback A. 0.8% B. 0.02% C. 0.01% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
rauasüsiniku-sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgikahte gruppi:1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekustsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikugamalmid e. valgemalmid 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). 20. Mis on ferriit, austeniit, tsementiit? Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurilise ferriidi ning kõrgtemperatuurilise ferriidi vahel. Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus. Austeniidil on pindtsentreeritud kuupvõre, kus võib lahustuda 2,14% süsinikku. Austeniidi struktuur on pehme ning sitke ning seepärast viiakse sepistamine läbi nendel temperatuuridel. Tsementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on väga kõva ja väga habras. 21. Mis on metallide polümorfism (allotroopia)?
täiskarastus)-> seisutamine sellel temperatuuril-> kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis) kiirusel, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. Saadakse ebastabiilne struktuur. Enamasti saadakse lõpptulemusena martensiitstruktuur, mis on suure kõvaduse ja tekkinud sisepingete tõttu habras. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiriAc1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks ning austeniit kaob. Suureneb terase sitkus, kuid kõvadus ja tugevus vähenevad. Toimub ka sisepingete vähenemine ja karbiidosakeste kasv. Jaguneb madal-, kesk- ja kõrgnoolutuseks, kus vastavalt esinevad noolutusmartensiit,- stroostiid ja- sorbiit. Tabelid: Terase karastamine: Kõvadu Terase s mark, lähteole Karastu Kuumutu Katsekehade arv Nõutav Saavutatud C- -kus s-temp s-kestus karastuskeskkon kõvadu kõvadus
Arvutiprogrammi SSAB WeldCalc kasutamine teraste eelkuumutustemperatuuri ja tehnoloogia parameetrite hindamiseks etteantud piirangute raames (mehaanilised omadused, vesinikpraod). Eelkuumutusega välditakse termomõju tsooni (HAZ) kiiret jahtumist ja karastusstruktuuride teket. Teiselt poolt liiga kõrge eelkuumutustemperatuur, samuti läbimitevaheline temperatuur võivad viia jämedateralise struktuuri tekkimisele ja keevisõmbluse metallis soovitava nõelja ferriidi hulga vähendamisele, mis halv- endab oluliselt löögisitkust. Termomehaaniliselt töödeldud terastes viib liigne termomõju tsooni kuumutus noolutuseni ja mehaaniliste omaduste langusele. Eelkuumutuse temperatuuri all mõistetakse detailide temperatuuri enne keevitamise alustamist. Läbimiteva- helise temperatuuri all mõeldakse mitmekihilise õmbluse korral keevismetalli ja õmbluse lähiala temperatu- uri enne keevitamise alustamist. Joonis 5.1 - temperatuuritolerantsid
tühikutesse.(isel:suurem kõvadus kui ferriidil,sitke ja deformeeritav). Tesementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb kui temp üle 1300*C.(isel:habras, kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Ledeburiit – eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp. 1147.(isel:kõva ja habras)(nt:valge malm). Perliit on ferriidi ja tsementiidi eutektoidusegu süsinikusisaldusega 0,8%.(isel:survetöödeldav,kõvem kui ferrit. 8. Terased. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid. Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele. Teraste tähistamine ja kasutamine. Konstruktsiooniterased(ehitus,masinaehtius),tööriistaterased(lõike-ja mõõteriistateras, stantsiterased,kiirlõiketerased),eriterased(roostevabad,kuumuskindlad,kulumiskindlad)
Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response Value Correct Answer A. Süsiniku tardlahus rauas. 100% B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response Value Correct Answer A. 0.01% 100% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
spetsiaalseid lisandeid – legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab avalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: • nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi süsinikusisaldust terastes, • nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, • nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). Tavalisandid Räni ja mangaan. Tavalisandina räni sisaldus süsinikterases ei ületa 0,5%, mangaani sisaldus 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdeerimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas parandavad nad terase omadusi. Väävel ja fosfor.
annaabi.ee 
