eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodanikualgatuslikust "projektitööst". Sotsiaalpoliitika peab määrama Eesti riigi ja ühiskonna ülesanded igaühele väärika ning turvalise elu tagamisel ning looma võimalused selle realiseerimiseks. Elanikkonna sotsiaalne turvalisus ja selle tagamine on defineeritav sellise fenomenina, mis koondab endasse ühiskondlike institutsioonide tegevuse elanikkonna materiaalse heaolu, arstiabi jms. tagamisel, tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse reguleerimisel. Ühiskonna sotsiaalse turvalisuse tagamisse on haaratud põhimõtteliselt kõik ühiskonna sektorid. Elanike sotsiaalset turvalisust ja ühiskonna sotsiaalset tasakaalu on võimalik saavutada vaid ühise koordineeritud tegevuse tulemusena. Alustada võiksid sellega parlament ja valitsus, andes rahvale tagasi
) õigusajalugu 2.) autoriteetsus õiguse praktiseerimisel 3.) akadeemiline kirjandus tsiviilõiguses 4.) põhilised õiguse kontseptsioonid 5.) põhilised õiguspoliitilised seisukohad 5.) üldine õiguse metadoloogia ja 6.) üleüldine metadoloogia. Rückert peab kõige olulisemaks just Savigny pärandit õigusajaloo käsitlemisel. Nimelt käsitles Savigny õigust mitte enam iseseisvalt eksisteeriva või inimestest sõltumatu fenomenina, vaid nähtusena, mis on loodud inimeste endite poolt lähtuvalt selle seesmisest vajadusest. Selle järgi algne seos õiguse seesmisest vajadusest ja olemusest on inimestega ajast aega kaasas käinud ning on läbi teinud vaid välised arengud. Teisisõnu rooma eraõigus oma põhimõtete ja kontseptsioonidega ei kadunud keskajal kuhugi, vaid eksisteeris tesitsugusel vajamineval kujul. Selline käsitlus pani Savigny'it otsime õiguse üldprintsiipe Rooma õigusest. Sellega pani
Kellelegi ei meeldi , kui talle antakse negatiivseid hinnaguid, eriti avalikult. Seoses hinnaguliste suhetega üksteissesse tekivad konfliktid. Sellega seoses tekivad suhtlemisstiilid: - Hinnagulis-nõudev suhtlemisstiil. - Tõlgendav suhtlemistiil - Toetav ja rahustav suhtlemistiil - Uuriv suhtlemisviis. - Ümbersõnastav suhtlemisviis. (lk 21-24) Hindamisega käib kaasas õigluse ja ebaõigluse fenomen, mida teatkse kui suure ja väikese kala fenomenina. Mida rohkem inimene sõltub teistest, seda rohkem ebaõiglasem maailm tundub. See on paradoks, millega peab arvestama. (lk 25-26) Väikese ja suure kala fenomeni lahendamiseks on kaks teed. Esimene on ennetav, tuleb viia miinimumini hindamisega seotud faktorid, mis tekitaksid negatiivsed emotsioonid. Teiseks on õhkkonna loomine, kus järgitakse aru poolseid põhimõtteid. Järgides seal hulgas põhimõtet, et hinne ei ole karistusvahend. Hindamise ja dissipliiniprobleemid tuleb lahus hoida
Antropoloogid arutlevad selle üle, kas homo economicus on eraisik või pigem majapidamine. See oleneb isiksusest ja ühiskonnast, maailmavaatest, olukorrast riigis. MAJANDUS SOTSIAALSE TÄIUSLIKKUSE OSANA Kapitalistlikus majanduskäsitluses on peamiseks vahendisk majandustegevusel raha. Mitmetes ühiskondades puudub kindel mõiste või väljend majanduse kohta. See on lihtsalt osake ühiskonnast. KINGITUSED TOTAALSE SOTSIAALSE FENOMENINA Mitmeid maailma majandussüsteeme on antropoloogiliselt kirjeldatud kui ,,kingituste majandusst" (distribution of goods takes place with no-fixed price). VASTUVÕTT, VASTASTIKKUS JA VÕIM Potlatch (vastuvõtt) on kuulus sotsiaalne institustioon, mis on laienenud maailma Põhja Ameerikast. Võib öelda, et see on põhimõtteliselt kingituste vahetamine. Tänulikkus, kasu, kingituste vastu tegemine, vahetamine. LEVITAMISE VORMID
ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi. Silmapaistvamaid kõrvalekaldujaid proosa zanrilistest tsentritest on Jaan Kaplinski. Mõttevahetus on suure kaarega mööda käinud draamast. Ebaõiglane on vaikimisi valitud nõusolek, mis loovutab draama ainuüksi teatrile ja käsitleb sellega draamateksti peamiselt suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke. Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva huvi nooruki kujunemisloo vastu TEINE LAINE Laias laastus annavad 90-ndate teisele poolele kuju kaks asjaolu: esiteks -- kümnendi alguse uued jooned võetakse pöördumatult ,,päris"-kirjandusse vastu, senised noored
ja ühine osalemine rituaalis loob ühiskonna. Rituaal on tegutsemisviis, mille funktsiooniks nende gruppide teatud mentaalseid seisundeid ergutada, ülal hoida ja taasluua. Kuigi Durkheim keskendus selles teoses üksnes religioossetele ühiskondadele, mõjutasid tema ideed hilisemaid (nt Goody), kes laiendas rituaali funktsioone ka ilmalikele ühiskondadele. Rituaali asemel kasutatakse siin pigem sõna tseremoonia, mis funktsioneerib sarnast ühisust loova fenomenina, nt paraadid, ametlikud vandeandmised. Karl Marx 1818 1883 Eellugu: Valgustusest marksismini Mingi ühiskonnaõpetuse või teooria paremaks mõistmiseks on vajalik teada selle tekketingimusi ja tausta, sest see moodustas mõtlemismaterjali, millelt miski võrsuda saab. Pole olemas isoleeritud mõtet-teooriat millegi kohta. Marxi eelkäijatest tuleb eelkõige nimetada prantsuse valgustusfilosoofiat, sotsialiste ja saksa idealism, eriti Hegelit
Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment" autorid märkisid ka selle kommentaari eessõnas, et nende töö eesmärgiks ei ole riigikorra kriitika, selle eesmärgiks on vaid selgitada maksva põhiseaduse eeskirju, kusjuures seletused on püütud rajada peamiselt nii senisele praktikale kui ka enam-vähem üldtunnustatud vaadetele. Põhiseadusest arusaamise kujundamise objektiks on seaduse tekst, kusjuures teksti tuleb käsitada õiguskultuurilise fenomenina, mitte käsuna. Kehtivast põhiseadusest leiame mõtte selle kohta, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3). Nii juhib põhiseadus meie tähelepanu ius scriptum'i rollile õiguskorrast arusaamisel. Põhiseaduse keelde tuleb suhtuda eriti tähelepanelikult. C. R. Jakobson on öelnud, et keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Tänapäevane õiguskultuur on juristide jaoks teed näidanud
Õigus peab tema kehtimiseks läbima teatud formaalse tee. Need protseduurid peavad olema läbitud, need on tänapäeval kirjas seadustest enestes. Kui seda teed läbitud ei ole, siis ei ole olemas ka objektiivset õigust. Subjektiivne õigus - õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenev käitumisevõimalus. Õiguse traditsioonilisse mõistesse kuuluv element. Õigus kui normatiivne info- ja kommunikatsioonimeedium - õigus sotsiaalse fenomenina tootma õiguskorda. Et tõepoolest see sünniks, peame viima oma käitumise vastavusse õiguskorraga. Läbi meie käitumise tekibki kommunikatsioon subjekti ja kirjapandu vahel. Läbi nende kolme elemendi peab hindama õigust. Ntx ühiskondlik transport hommikusel tipptunnil - sisenedes sinna pead käituma õiguslikus olukorras. Bussis on väga kitsas, talong on sügaval taskus, selle väljavõtmise korral hakkavad teised virisema. Kontrolör aga küsib piletit
18). … raamat, Kant, Prolegomena (KÜSIMUS: Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju.) IMMANUEL KANT (1724 - 1804) lahutab iseseisvate teineteisest sõltumatute uurimisobjektina 1) teaduse ja tõe sfääri, 2) moraalse teadmise ja 3) kunsti sfääri. Asjade olemus meile on täielikult kättesaamatu, asjad avalduvad meile fenomenina ja näitavad ennast ainult mingist küljest nähtuna. Fenomenoloogilise suuna tärkamine filosoofias. Tõde avaldub meis kõigis ühtemoodi kuna meie sees on tunnetusteoreetiline transendentaalne struktuur. Jumala tõed on aga moraalitõed, mitte tõsikindlad nähtused. Transendentaalsus on meis endis olemasolev, tajule kaasarääkiv aparaat. Reaalsus avaneb inimesele läbi kujutluste. On olemas aprioorsed teadmised ja aposterioorsed kogemused
(Fenomeloogia) Karl Propper 1902-1994 :Ta arvab, et teadus on edukas tänu sellele, et praktikas ei püüa ta kunagi teada saada kogu tõde, vaid astub samme, et sellele lähemale jõuda.Otsustav samm, mille Propper tegi, seisnes selles, et ta rakendas pragmaatilist igapäevatarkust- et edasi viib meid katse ja eksituse meetod- keerukatele teooriatele. Fenomeloogia:On arusaam, et ükski nähtus ei avane vaatlejale oma tervikus vaid kõik nähtused avanevad fenomenina e. kitsast aspektist. Maailma ei ole võimalik kogeda tervikuna vaid avaneb tahku pidi.Fenomeloogilise meetodi loojaks võib pidada Edmund Husserlit ning selle olulisemateks arendajateks ja levitajateks M. Heideggeri(heidetus on vaja endale läbipaistvaks teha. Kaasaegne maailm on läbipaistmatu. Fenomenoloogia oleks sellest aru saamine, aga ta ütleb, et see on tänapäeva maailmas võimatu. Uskus, et talupoeglik lihtne elu on parim),J.P
jäävad seetõttu püsima. • Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav. Enamus määrab selle, mis jääb püsima (mitte üksikindiviid). • Ka keele päritolu küsimuses esines arvamusi, et inimkeel pärineb evolutsiooniliselt loomade häälitsustest. Keel omakorda andis inimesele selle eelise, mis lubas tal paljuneda rohkem kui muudel liikidel. • Kõik noorgrammatikud ei näinud enam keelt bioloogilise fenomenina. Keele muutumine võis nende arvates tuleneda keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. • Ainuke keele teaduslik uurimine oli NG arvates ajalooline. • Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. • Dialektoloogia poolt hakkas tulema ka kriitikat NG teooriale: murded on pidavas muutumises ja eri tunnuste alusel moodustuvad erinevad isoglossid. Sama hägusad on ka ajalised piirid.
4.1. Normatiivne reguleerimine Individuaalne reguleerimine -- inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimissanktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine -- inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Normatiivse reguleerimise aspektist on õiguse eesmärgiks luua õigusnormid, mille abil saavutatakse õiguse adressaatide prognoositud käitumine. 4.2. Õigus objektiivse fenomenina Mandrieuroopaliku õiguskultuuri silmas pidades peetakse õiguse all sageli silmas õigust objektiivses mõttes. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit (õiguskord tema staatikas). Et õigus kehtiks objektiivses mõttes, peab ta olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee. See formaalne tee ise on vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. 4.3. Õigus kui subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste väljendus
ühiskonnapilt esiplaanile niisugused tegurid ja ühiskonnaelu küljed, mis ühelt poolt seonduvad sotsiaalse ruumi kui tähendusseoste välja kujunemise tingimuste ning omadustega, teiselt poolt aga aitavad indiviididel (subjektidel) määratleda iseennast ja teisi vaadeldava välja struktuuris. Isikukeskse regulatsiooni mehhanism üksikult üldisele on asendunud siin ruumikeskse struktuuripõhise mehhanismiga põhimõttel üldiselt üksikule. Õigus sotsiaalse fenomenina, õige käitumise ratsionaalse mudelina sünnib ja realiseerub ühiskonnaelu praktikas, inimeste igapäevastes valikutes ning otsustustes isegi siis, kui vastavaid juriidilisi norme polegi olemas või olenemata nendest. Vahetult juriidiliste normide roll sotsiaalse ruumi regulatiivse suutlikkuse tõstmisel, ka vahetul inimeste käitumise reguleerimisel ja suunamisel võib avalduda vähemalt kahel viisil. Esiteks sel teel,
Intstrumentaalne ja emotsionaalne toetus. (asjad) vanemad Bendti järgi hoolitsusees erinevuses, varajases noorukieeas on vanemad domineerivamad hoolitsuses, keskmieses noorukieeas on mõlema osakaal hoolitsusega võrdne. Hilisemas eas täidavad hoolitsuse vajadusi eelkõige eakaaslased ja sõbrad. Intsrumentaalne ja emots .- täidavad eelkõige vanemad ikkagi. Nii eakaaslased ja vanemad- sotsiaalsed agendid. Jõuame põhimõisteni ,mis on fenomenina on Konformsus- tugev (käitumuslik)kalduvus teadvustatud või teadvustamata allumiseks grupi mõjule(lad k sarnane, kohanemine, mugandumine) Tugev kalduvus mis väljendub käitumuslikult allumiseks teadvs või tead grupile on prevaleeriv. Läänekultuuris 12-13 a vanused. Areng-Üks nooruk teeb samu asju mis eakaaslased, riietub samamoodi jne. Konformsus on eakaaslaste ühe ja sama asja tegemine sotsiaalse grupi survel. See allumine grupi mõjule sisuliselt nt. Riietuses
korraldamise kaudu. Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibi vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Raska: Õigus sotsiaalse fenomenina, õige käitumise ratsionaalse mudelina, sünnib ja realiseerub ühiskonnaelu praktikas, inimeste igapäevastes valikutes ning otsustustes isegi siis, kui vastavaid juriidilisi norme polegi olemas või olenemata nendest. Õigus võib olla käsitletav kahe teooria raames: ühiskond, riik- õiguse positiivsest küljestKelle huvides õigus tegutseb? Kui leiame vastuse sellele küsimusele, siis leiame vastuse ka sellele, mis on õigus. Raska rääkis loomõigusest,
Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmapilti. Bioloogias lõi võrdleva meetodi alused. Organisme juhtinuks hing (inimesel mõistuslik hing). Hellenistlik periood veel sellepoolest arstiteadusele oluline, et Aleksandria raamatukogus pandi kokku nn Corpus Hippocraticus. Antiik Rooma kujutas endast suhteliselt eklektilist ühiskonda, kogumit kogu impeeriumi raamides leiduvast know-how'st. Antud tsivilisatsioon on siiski oluline seniseid teadmisi ja inimkonna saavutusi edasiandva fenomenina. Esialgu oli Rooma ühiskond kreeklastest arstide vastu tõrges, oldi rahul oma traditsioonilise meditsiiniga. Alates Julius Caesarist (a 46 e.m.a.) algas aga tugev ja Rooma riigi poolt sanktsioneeritud kreeklastest arstide sissetung. Tuntuim sellistest oli Galenos. Galenos (ca 130-200) Anatoom, tegi katseid loomadel, esitas küsimusi vereringe, närvisüsteemi jms kohta. Eklektik kombineeris humoraalpatoloogia elementide teooriaga lisades sinna veel pneuma
vastupidi, ja ühine osalemine rituaalis loob ühiskonna. Rituaal on tegutsemisviis, mille funktsiooniks nende gruppide teatud mentaalseid seisundeid ergutada, ülal hoida ja taasluua. Kuigi Durkheim keskendus selles teoses üksnes religioossetele ühiskondadele, mõjutasid tema ideed hilisemaid (nt Goody), kes laiendas rituaali funktsioone ka ilmalikele ühiskondadele. Rituaali asemel kasutatakse siin pigem sõna tseremoonia, mis funktsioneerib sarnast ühisust loova fenomenina, nt paraadid, ametlikud vandeandmised. Karl Marx 1818 1883 Eellugu: Valgustusest marksismini Mingi ühiskonnaõpetuse või teooria paremaks mõistmiseks on vajalik teada selle tekketingimusi ja tausta, sest see moodustas mõtlemismaterjali, millelt miski võrsuda saab. Pole olemas isoleeritud mõtet-teooriat millegi kohta. Marxi eelkäijatest tuleb eelkõige nimetada prantsuse valgustusfilosoofiat, sotsialiste ja saksa idealism, eriti Hegelit
Omen on andnud meile sõna ,,ominoosne" [kurjakuulutav - A. L.] ning pole mingit põhjust, miks me sõnast numen ei võiks samal moel moodustada sõna ,,numinoosne"." (OTTO 1992:7) Otto selgitab, et tegemist on unikaalse kvaliteediga, mis on just seetõttu raskesti defineeritav ehk muudesse terminitesse ümberpandav. Jungi jaoks on numinoosne üks ta lemmiksõnu, mida ta kasutab rangelt otolikus kontekstis. Ainuke vahe on vahest selles, et kui Otto määratleb numinoosset psüühikavälise fenomenina, mis tekitab vastukaja psüühikas, siis Jung kasutab seda sõna vahel ka psüühikasiseste usuliste kogemuste iseloomustamiseks. Siiski on Jungil kõik numinoossed nähtused kollektiivsest alateadvusest ehk teadvustamatusest pärinevad - seega teatud mõttes ebaisikulised ning seega ka psüühikavälised. Nagu töö algul olevast Jungi eluloo ülevaatest selgub, oli tal ka endal elu jooksul mitmeid numinoosse iseloomuga juhtumusi ning psüühilisi kogemusi, mille kirjeldamiseks Otto
Konstruktsioonitüübilt on enamasti tegemist sõrestikhoonetega, ehk nagu toona öeldi: täidisseintega elamutega, kus soojustusmaterjaliks on sõrestiku täiteks pandud saepuru. Sisemiselt ruumijaotuselt on sellised elamud erinevad, siia gruppi kuulub nii kahepereelamuid, kus kummalgi korrusel on ainult üks korter kui ka tagasihoidlikumate korteritega keskse trepikojaga maju. Puitfunktsionalism arhitektuuriajaloolise fenomenina on väga huvitav, sest ühendab Lääne-Euroopast meile jõudnud kõige moodsamat stiilikäsitlust ja sajanditepikkust kohalikku puitehituse traditsiooni. 32 Joonis 1.26 1930. aastatel jõudsid ka puidust korterelamute arhitektuuri uued esteetilised arusaamad (elamu Rakveres, paremal). Modernistlikele puuelamutele annab sageli uhke ilme efektselt liigendatud mahuline
annaabi.ee 
