teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6. ROKOKOO stiil tekkis Prantsusmaal 18.saj. I pool(1710-1760) 7. ROKOKOO kunst sisekujunduses - Seinad kaetud pannoodega, eraldatud peenete liistude, raamistusega Ebasümmeetriline õrn ornament taimemotiividega (lehed, varred), merekarbi poolmikku meenutav motiiv ORVAND (rocaille pr.k.), heledad pastelsed toonid (valge, kuld jt.). 8. Barokkkunst Eestis - Narva raekoda; Tallinna kindlustused 3 bastioni Harjumägi, Lindamägi, Rannavärava mägi; Tallinna Toompea lossile hilisbarokkstiilis fassaad (arhit. Johann Schultz 1766.a. ) Pärnus Tallinna värav; 9. Kadrioru loss - (1718-1723.a.) arhit. Niccolo Michetti ( 1675-1743) Katariina I suveresidents 10. Mõisaarhitektuur Maardu, Palmse, Sagadi- barokklosside eeskujul
Barokk Pärisbarokk Taavi Aasmäe Heidi Margus Rõngu Keskkool 2010 Kes või mis on barokk? Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. 16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid vallutajad. Ta vallutas
põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. Tema loomingust üks näide ,,"Surm ja kurat". 6) Nimeta kuulus Eestist pärit renessansiaja portreemaalija! Michel Sittow 7) Millistes maades levis barokkkunst kõige stiilipuhtamal kujul? Katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). 8) Nimeta barokkkunstile iseloomulike jooni! * Rahutus * Dünaamilisus(liikuvus) * Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta Rembrandt Rubens
Barokk Barokk on 17. 18.sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded. Baroki muusika on eredate kõla ja tempokontrastidega.Kirjandusteostes on rasked sõnastused.Kirjandusteoste kangelased pöörduvad tavaliselt harmoonia otsingul läbi religioossete tunnete Jumala ja igaviku poole. Barokkkunst armastab välist hiilgust ja suuri mõõtmeid, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. Barokk oli eelkõige õukondade ja kuningate kunst.Baroki eesmärk oli väljendada absolutismi ja katoliku kiriku vägevust.Sellepärast võib barokkkunsti teoseid leida
seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus? Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon, muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund. Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk
kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku professionaalsete muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIV õukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid. Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli
Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline
alalhoidlikku suunda, mis mineviku traditsioone täielikult ei hülga. Ühel ajal selle akadeemilise eklektilise vooluga arenes teine, naturalistlik suund, milles barokk- kunsti iseärasused äärmuseni välja arenevad. Suuna tähtsus on ka selles, et ta vabastab kunsti täielikult minevikukunsti kummardamisest ja viib isiklik-individuaalse käsitlusviisi suure hoolimatusega võidule. Kokkuvõte Vastureformatsiooni vaimust sajandil alguse saanud barokkkunst väljendab endas rahutust, liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust. Stiil sai alguse 17- ndal sajandil, kuid suuremat rolli hakkas mängima 18-ndal sajandil. Tundeid prooviti võimalikult tõetruult esile tuua ning tänu sellest väljaarenenud rokokookunstile, hakati tähelepanu pöörama ka kergusele, graatsiale ja õrnusele. Barokkstiili tähtsaks pöördepunktiks võib pidada kolme Caracci pingutusi. Nad hakkasid tähelepanu
annaabi.ee 
