Karja Katariina kirik Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Leisi vallas Linnaka külas. Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Alg...
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdus...
MUHU KATARIINA KIRIK Arina Borissenko 10. klass Muhu Katariina kirik asub Liiva külas, Muhu saarel. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. AJALUG U Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust jälle 1738. aastal üles ehitatud. Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, ...
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus. Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed...
1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgkla...
puhkaeestis. [Võrgumaterjal] https://www.puhkaeestis.ee/et/kuressaare-laurentiuse-kirik. 26 —. Mustpeade maja. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal] https://www.puhkaeestis.ee/et/mustpeade- maja. —. Palmse mõis. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal] https://www.puhkaeestis.ee/et/palmse-mois. —. Pärnu Katariina kirik. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal] https://www.puhkaeestis.ee/et/parnu- katariina-kirik. —. Tartu tähetorn. Puhkaeestis. [Võrgumaterjal] https://www.puhkaeestis.ee/et/tartu-tahetorn- 3. Puhkuseestis. Tartu tähetorn. Puhkuseestis. [Võrgumaterjal] https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=487. Rudi, Hanneli. 2009. Kuressaare kirikust leiti haruldane laemaal. Postimees. [Võrgumaterjal] 21. 01 2009. a. https://kultuur.postimees.ee/71876/kuressaare-kirikust-leiti-haruldane-laemaal. Saaremaa.ee. Kuressaare Laurentiuse kirik. Saaremaa. [Võrgumaterjal]
Barokk Eestis. Sissejuhatus · Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Barokk Eestis · Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 164050ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. · 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. · Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide,...
ROMANOVITE VÕIMULETULEK VENEMAAL JA ABSOLUTISMI KUJUNEMINE Segaduste aeg (smuta) 1598-1613 Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Essee TALLINN 2011 VANALINN Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Ma arvan, et see on väga ilus ajalooline koht, kus on palju ilusaid kohti. Mulle meeldivad linna vanad hooned, väikesed tänavad, palju kauplusi, kust võib osta suveniire nagu näiteks raamatuid Vanalinna kohta. Vanalinna teed on väga huvitavad, sest nad on tehtud munakividest. Veel võib vanalinnas tutvuda teise inimestega, sest seal on palju inimesi, eriti turiste, kes jalutavad ja teevad fotosid. Aga see ei ole ilmselt sellepärast, et vanalinn on nii ilus. Seal sa võid tutvuda veel Eesti kultuuriga või jalutada sõpradega ja vaadata vanalinna vaatamisvärsusi. Praegu ma tahan jutustada sellistest kohtadest, kus mulle kõige rohkem meeldis. Esimene koht, mis mulle ...
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire’ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetu...
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisu...
Kas Friedrich II, Joseph II ja Katarina II olid valgustatud valitsejad? Valgustusajastu oli ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Valgustusajastu algas 1600 aastal ja lõppes1789 aastal Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorrald...
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:......................................................................................
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja...
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga (kes on nimetanud teda "Põhjala täheks"). Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutlustel, a...
Smolnõi katedraal. Aadress: Proletarskoy Diktatury Square (Ploschad) Lähim metroojaam: Chernyshevskaya avatud: 10.00 17.30 Suletud : kolmapäeviti Smolnõi katedraal asub Saint Peterburis, Venemaal. Smolnõi katedraali kompleks avaldab muljet, arvestades seda,et ta pole lõpuni valmis ehitatud. Katedraalile oli plaanitud 140 m kõrgune kellatorn, kuid paraku ei jõutud seda valmis ehitada.Smolnõi kloostri ehitus viidi läbi väga suurejooneliselt. Paraku seiskus ehitus Seitsmeaastase sõja tõttu. 1764 aastal sai Katariina II käsul Smolnõi katedraalist aadlitüdrukute kool.18. sajandi lõpul oli katedraali põhjaosas istungite saal ja teater, lääneosa hõlmas koolidirektori eluruume. 22. juulil 1835. aastal pühitseti Smolnõi katedraal metropoliit Seraphim'i poolt sisse. Kirik majutas tollal ligi 6000 inimest. 20. sajandi alguses sai Smolnõi katedraalist koguduse kirik. 1923. aastal see suleti, sest luteri kirik loodi...
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
Eesti keskaeg 1227-1558(1583) 1. Gooti stiil- See kunstistiil tekkis 12.-16. sajandil Euroopas. Tähtsamail kohal oli gooti kunstis arhitektuur, eriti kirikuehitus. Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud...
Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim...
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksej...
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. 1. Pane kronoloogilisse järjekorda: · Sakslased alistavad Saaremaa 5 · Mõõgavendade Ordu asutamine Riias - 2 · Mõõgavendade Ordu hõivab Tallinna -3 · Madisepäeva lahing -4 · Taani kuningas Valdemar II alistab Revala - 6 · Põhja- Eesti läheb taani valdusse - 7 · Luuakse Liivimaa Ordu 1 2. Miks kujunes Eesti kirikuehituses välja mitu erinevat koolkonda? Seda soodustas poliitiline killustatus ning ehitusmaterjal. 3. Täida tabel Piirkond Ehituslik omapära Kirik 1) Lääne-Eesti Oli ühelööviline kirik ja ehituses Ridala kirik. kasutati dolomiiti ning paasi. 2) Saaremaa Kasutati ka dolomiiti ja paasi ja Valjala kirik, Eesti vanim oli ühelööviline kirik. ...
KUNSTIAJALUGU 12.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelöövi...
KATARIINA II SUUR (1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mä...
Gooti Arhitektuur Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Gooti stiil jaguneb nii profaanarhitektuuriks kui ka sakraalarhitektuuriks. Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraala...
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa k...
Katariina II Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat räägib naisest nimega Katariina II, kes oli kunagi Venemaa mõjukas valitseja ja erakordne monarh. Ta oli väga mitmekülgne isiksus, sest tema puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui ka intelligents. Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile ja murdis sellega truudust traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur ...
Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (s...
Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Torma kirik on romaani stiilis.Torma koguduse sün...
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Üldiselt Eesti Keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: ü Lääne-Eesti ja Saaremaa ü Kesk-Eesti ü Tallinn ja Põhja-Eesti ü Tartu ja Lõuna-Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit.Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud.Põhjusteks võis olla tulekahjud,sõjapurustused või koguduste jõukuse kasv ning ehituslike ideaalide muutumine. Lääne-Eesti ja Saaremaa Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud. Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali-Paasi ja dolomiiti. Pärst Valjala maalinna 1227.a. alistumist hakati ehitama Valjala kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka...
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümboli...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
ÕIGEUSU KIRIK JA KULTUUR VENEMAAL 17.- 18. SAJANDIL Kirik ja riik 17. sajandil 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet 1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabast...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad r...
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimise...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter NIMI JA NIMETUS Referaat Juhendaja: Eve Tapp Pärnu 2011 Sissejuhatus Ma koostasin selle referaadi nime ja nimetuse järgi. Kõik nimed ja nimetused on jaotatud eri rubriikudesse ja asetatud tähestikulisse järjekorda. 15 Eesti pealinna vaatamisväärsust 1. Aleksander Nevski katedraal 2. Bastionikäigud 3. Dominiiklaste Kloostri klausuur 4. Dominiiklaste Kloostri muuseum 5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti ...
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUU R EESTIS Kadri Lebedev Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahe. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Üheks erinevuste põhjuseks oli ka ehitusmaterjal. 13. ja 14. sajandil ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid tulid läänest. 13. saj keskpaigani esineb veel romaani stiili, kuid lõpu poole seguneb see gooti stiiliga. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa 2. Kesk-Eesti 3. Tallinn ja Põhja-Eesti 4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool muja...
Portugal Koostajad: Kerly Kerge Katariina Keerd Loodusolud Palav ja kuiv suvi Atlandi ookeani lähedus Mägine maastik- keerutavad teed mägede jalamil Looduspargid- Trs-os-Montes Viinamarja väljad Kultuuriobjektid & vaatamisväärsused Algarves katedraal Arheoloogia muuseum Carmo kirik ja luukamber Coimbras: - Püha Risti Klooster - Romaani katedraal Turismiliigid Päevitamine Sukeldumine Matkamine mägedes Ujumine Kasiino Golfiväljakud Majanduslik arengutase Tasemel meelelahutusprogrammid ja kõrge teenindustase Taskukohased hinnad Hea trantspordi olukord Hotelle üle 300 Restoranid- eriliseks delikatessiks on mereannid AITÄH KUULAMAST!
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul...
Kirikus on tähelepanuväärsed seinamaalingud ja altariruumi laemaalingud, lae alla on ka riputatud purjelaeva maketid, mälestamaks Püha Olavit. Saare suurim püha on Püha Olavi Päev, 6 www.muhumuuseum.ee (koguva küla ajalugu) 7 www.muhumuuseum.ee (Muinsuskaitseline ülevaade) 8 http://www.muhu.info/est/front/island 9 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk203 10 http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=341%3Amuhu-katariina-kirik- &catid=79%3Avaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=en 11 ,,Reisijuht Lääne-Eesti Saared" Urve Kirss Huma '01 lk 6 12 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk182 13 http://www.norrenda.ee/index2.html tähistatakse juuli lõpus. Püha Olavi oli meremeeste kaitsja ja sellepärast tulevad pidustustele kõik praegused ja endised saareelanikud, kes vähegi on seotud merega. Kiriku väravas oli
MUSTPEADE MAJA pikk tn 26 Tekkelugu Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisda...
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimeta...
KLOOSTRID KESKAJAL Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magami...
Tallinn kui gootika linn Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõu...
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudes Suur rannavära...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
Peterburg Ermitaaž on museum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure pooltBerliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning1769. aastal Dresdenistomandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani,[3]sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Külastajatele avati kunstikogu1852. aastal, Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse jaÜlikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Iisaku katedraal on suurim õigeusukirik Peterburis. Kirik on pühitsetudDalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitektAugu...
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - ...
annaabi.ee 
