docstxt/13479193847.txt
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud ...
Euroopa pinnamood Koostasid: Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Euroopa · Maailmajagu · Looduslik regioon · Pindala ligikaudu 10,2 ruutkilomeetrit · Rahvaarv umbes 730 miljonit Euroopa pinnamood · Madal ja valdavalt tasane · Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa · Loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood Mäestikud · Kõige kõrgem mäestik on Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc 4808 m) · Skandinaavia mäestik · Püreneed · Apenniinid Ida-Euroopa lauskmaa · Hõlmab suure osa Euroopast · Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas Pinnamoe kujunemine · Jääaeg · Kivimite murenemine · Kliima Alpide mäestik Püreneed Skandinaavia mäestik Kasutatud allikad · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSCpvsBvU44QuZ · http://fotoreps.planet.ee/images.alpid/mountblanc_IMG_8866. · http://y.delfi.e...
Venemaa Föderatsioon ldinfo Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist , 1276 aastal. Venemaa on riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt te...
Geograafia kontrolltöö 1. Euroopa kliimavööndid. 1) Arktiline. a) Külm ja kuiv. b) Norra Teravmäed. 2) Lähisarktiline a) Põhja-Rootsi, Põhja-Soome. 3) Parasvööde. a) Mereline rohkem sademeid, temp kõigub vähe. b) Mandriline vähem sademeid, temp kõigub rohkem. 4) Lähistroopiline. a) Suvel kuum ja kuiv. b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus. 2) Aasta ringi püsiv Islandi õhurõhumiinimum tekitab itta suunduvaid tsükloneid. 3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku. 4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia...
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu ...
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad ...
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehor...
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditaks...
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Kordamisküsimused geograafia Tv lk 14 4. Külmematel perioodidel tekkis jääd juurde, see liikus edasi ning kulutas allolevat pinda, jääga kandusid edasi nii peenem, kui ka suurem kivimmaterjal. Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole me...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Paide Gümnaasium Venemaa Referaat Koostas: Gerda Kuusemets Juhendaja: Elbe Metsatalu 2012. aasta -1- Sisukord · Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) lk 3 · Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2 Rahvaarv : 142 008 800 / Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Rahaühik : rubla Sümbolid: riigilipp, vapp, riigi hümn Keeled : vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt. Riigikord: presidentaalne vabariik President: Dmitri Med...
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kir...
1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13. Miks ei esine Roots...
PINNAMOOD 1. pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. ...
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely n...
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeu...
Eesti Ettevõtlus Kõrgkool Mainor Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnag...
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub ma...
EUROOPA POLIITILINE KAART EUROOPA LOODUSKAART http://www.yourchildlearns.com/mappuzzle/europe- Mered: puzzle.html Barentsi http://my.tele2.ee/sv/5leht.html Valge http://www.ilike2learn.com Läänemeri Põhja-Euroopa Norra 1. Soome V Helsinki Põhjameri 2. Rootsi K Stockholm Biskaia laht 3. Norra K Oslo Vahemeri 4. Taani K Kopenhaagen Egeuse 5. Islandi V Reykjavik Türreeni Aadria Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühe...
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
Kontrolltöö NR 1 1. Millisel lauskmaal asub Eesti . Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.Joonis, kus pinnamoodi kujutatakse külgvaates . Läbilõikel kujutatakse pinnamoodi külgvaates. Jooned, mis ühendavadkaardil või plaanil kujutatavaala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte. Samakõrgusjooned ühendavad kaardil või plaanil kujutatava ala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte.Maapinna Kõrgus merepinnast . Maapinna kõrgus merepinnast on absoluutne kõrgus.Nimeta Eesti kõige kõrgem"mägi" , Mis tegelikult on küngas ! Suur-Munamägi. Lõuna-Eestis asuv kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Kuutsemägi (207m) . Otepää Kõrgustik.Kõige Idapoolsem, Eesti Suurima Järve Ääres asuv madalik . Peipsi Madalik.Lõuna-Eesti kõige madalam kõrgustik . Sakala Kõrgustik .Mis tekkisid jääaja lõpul kohtades, kus jääserv pikemalt paigal püsis ja moreen kuhjus ? tekkisid moreentasandikud. Mandrijää voolitud ovaalsed leivapätsikujulised lamedad...
Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka maavärinaid. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse av...
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saare...
Taani Taani on riik Põhja-Euroopas, mis asub Saksamaa ja Rootsi vahel. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on tasane lauskmaa, ning 443 saarest. Nendest 82 on asustatud. Suuremad saared on Fyn ja Sjælland. Taani pealinn on Kopenhaagen. Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige ning kuulub alates 1973. aastast Euroopa Liitu. Taanil on suur kalatööstus ja tugev kaubalaevastik. Suurimad tööstusharud on toiduainete-, keemia-, tööpingi-, metalli-, elektroonika-, ja transporditehnika tööstus. Ka turism on majandusele oluline. 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. Tänapäeva taanlased on uhked oma heaoluriigi üle, mis tagab kõigile ulatusliku sotsiaalse kaitse. Taani on vastavalt 1953. aasta põhiseadusele konstitutsiooniline monarhia. Ühekojalises parlamendis on 179 liiget. Taani kliima on pehme, kuid tuul...
Eesti geograafiline asend Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Läänemeri ning selle osad Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevat Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast. Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiriteldava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Mandri-Eesti keskpunkt on 58 kraadi 41 minutit põhjalaiust ja 25 kraadi ja 54 minutit idapikkust, mille kivine tähis asub Tallinn-Tartu maantee ääres Adaverest paar kilomeetrit lõuna pool vasakul pool metsatukas. Eestimaa: ·idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip ·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi...
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suu...
Venemaa Üldinfo ● Ametlik nimi-Venemaa Föderatsioon ● Pealinn-Moskva ● Pindala-17 098 246 km² ● Ametlik keel-vene keel ● Rahvaarv-143 657 134 ● Riigikord-Presidentaalne Vabariik ● President-Vladimir Putin ● Peaminister-Dimitri Medvedev ● Hümn-Venemaa Föderatsiooni hümn ● Rahaühik-Vene rubla(RUB) Asend ● Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola , Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega Kliima ● Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile,näiteks talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. ● Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 ...
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnu...
Riigi üldiseloomustus Taani Danmark Erik Silas 11.a 1. Üldandmed riigi kohta Riigi lühend DK. Riik on Kuningriik. Riigist sõltuvad territooriumid on Fääri saared ning Gröönimaa. Joonis 1. Taani riigi kaart Allikas: Magellan Geographix Taani riigi pindala on 43,094 km2, millest 42,434 km2 on maad ja 660 km2 on vett. Rahvaarv riigis on 5,529,888 inimest 2011 aasta seisuga. Pealinn on Kopenhaagen taani keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3....
Sitsiilia Sitsiilia Vahemeres asuv saar. Itaalia suurim saar. Pindala on 25 662 km². Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan. Suurimad linnad on Palermo ja Catania. Ametlik keel on itaalia keel. Sitsiilia Kohalikud räägivad sitsiilia keelt. Sitsiilia on oma nime saanud sikulid järgi. Itaallasi on 57,7 miljonit ja Sitsiilias elab nendest üle 5 miljoni inimese. Itaalia rahvarohkeim regioon. Poeetiliselt nimetatakse saart Trinakriaks. Sitsiilia Lipp Asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level ...
Eesti kliima Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas. Asend parasvöötme põhjapoolseimas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis tingib Eestis muutliku ja järskude temperatuurikõikumistega niiske tuulise kliima. Seda põhjustab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovus, mille põhjaosas tekkivad aktiivsed madalrõhkonnad kannavad tugevate läänetuultega siia niiskeid sooja õhumasse, mis pehmendavad kliimast.. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4-6º C. Madalaim keskmine temperatuur on kõrgustikel, kõige soojem saarte läänerannikul. Kõige soojemad kuud aastas on mai-juuli, külmim aga veebruar. Teadaolevalt kõrgeim temperatuur 35,6º C mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus, madalaim 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega. Nagu teisteski põhjamaades, on ööpäevase valge aja pikkus suvel ja talvel väga erinev. Piki suvepäev kestab 18 tundi ja 10-4...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Venemaa Autor: Rivo Peegel PM1A 2013 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Sea...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 milj...
Kordamisküsimused Geograafia 9.klass 1. Eesti asend. · Kirjelda Eesti asendit nii gloobusel kui maailmakaardil. Eesti naaberriigid. (oska neid näidata ka kaardil) · Kui suur on Eesti pindala? võrdle teiste riikidega. · Eesti äärmuspunktid vt õp lk 8 leia need ka kaardilt. · Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis ...
Ukraina Äärmuspunktid: Põhjapoolseim punkt asub Ukraina Venemaa (Brjanski oblast) piiril Petrivske küla (Tsernigivi oblast Novgorod-Siverskõi rajoon) lähedal. Selle punkti geograafilised koordinaadid on 52°22'46"N 33°11'28" E. Lõunapoolseim punkt asub Krimmi poolsaarel Forossi linna lähedal Saritsi neemist 3" ehk 95 m võrra lõuna pool. Selle punkti geogr...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-S...
Maidla Põhikool Must meri Referaat Koostas: Klass: 7. klass Maidla 2010 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asukoht kaardil ja suurus............................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................3 Kliima..........................................................................................................................................4 Vesi............................................................................................................................................. 4 Elustik....................................................
annaabi.ee 
