seadusandlik Korpus.Viimane valis omakorda DirektooriumiDirektooriumi võim nõrgenes 1796-97.järjest Aktiivsemaks muutusid rojalistid, kes lootsid teiste Eur. riikide abila prantsusmaal monarhia taastada1795 võitis populaarsust juurde napoleon kes kindlakäeliselt surus maha direktooriumi vastus suunatud rojalistide mässukatse.9 nov sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse direktooriumi laiali saatmise kohta. 9 nov riigipõõrdega lõppes revolutsioon. 4) revolutsioonilised sõjad Algul suhtusid Euroopa riigid revolutsiooni kas vaimustununult (Saksamaa) või rahulikult (Venemaa). Revolutsiooni süvenedes ja peale kuninga hukkamist aga hakati nägema Prantsusmaa sündmustes ohtu senisele Euroopa olukorale. Otsustati sekkuda sõjaliselt revulutsioon lämmatada ja monarhia taastada. Eriti agaralt tegutses Austria, mille peale 1792 kuulutas Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli prantslastele edutu, siis
Mõisted: Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.Asutav kogu-koostas prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning paneme aluse uuele riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi poolda
Sinna kuulus 41 Saksa riiki Mõjukaimad liikmed olid Austria ja Preisimaa. Läbivalt tuleb teada: Isikud: Louis XIV - Prantsusmaa kuningas Danton - Rahvapäästekommitee juht, tapeti giljotiiniga, sest tal olid vastuolud Robespierre ja revolutsiooni poolehoidjatega Marat - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Robespierre - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Nelson - Inglismaa admiral, kes osales ning suri Trafalgari merelahingus Napoleon - Kõigepealt venemaa 1. konsul, seejärel elusaegne konsul ning seejärel keiser Rouget de Lisle - Prantsuse sõjaväelane Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre -
/ Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine
Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest
andma mehi Prantsuse armeesse 5. Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul. Venemaa Kutuzovi taganemistaktika Napoleon purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 6. Borodino lahing. Moskva mahajätmine. Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, sest Vene sõdurid olid linna põlema pannud. Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu. Ta soovis sõda lõpetada, kuid Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi
Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid Direktoorium, kus oli viis võrdse varsti loobuti sellest ja komitee võimuga direktorit. Lisaks olid ka koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid ühe isiku diktatuuri, olid administreerisid, täidesaatev võim Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. koondus aga Direktooriumi kätte. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks See astus ametisse 2. novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada.
b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200 saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria). · Populaarsust kogunud jakobiinid kukutasid rahvaülestõusuga zirondiinid võimult (31 mai 2. juuni 1793). Vangistati zirondiinidest saadikud. b) Jakobiinide diktatuur piiramatu ja vägivaldne võim:
25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789
1. Revolutsiooni põhjused= talupoega feodaalkord ja maapuudus, ebavõrdne seisuse staatus, piiramatu kuningavõim, tõsine rahanduskriis, viljaikaldus, majanduskriis. 2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7
seadusi, hääletab riigieelarvet valged kinnisvaraomanikud Täidesaatev võim USA president + valitsus valitakse 4 aastaks rakendab seadusi, juhib sõjaväge valijamehed, mis moodustuvad valgetest kinnisvaraomanikest Kohtu võim Ülemkohus 9 eluks ajaks nimetatud kohtunikku kontrollib presidenti, õiguslik järelvalve NB! Valimisõigust polnud naistel, mustanahalistel, indiaanlastel, mitteomanikel 2. Suure Prantuse revolutsioon: millal oli, miks algas, sündmuste järjestamine, revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed Revolutsioon algas 14.07.1789.a. kui rahvas vallutas rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille'i kindluse. Bastille vallutamise järel levisid monarhiavastased väljaastumised üle kogu Prantsusmaa. 5.mai 1789 Generalstaatide kokkutulek Versailles's 17.juuni 1789 Rahvuskoguks ümber nimetamine 9
" Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks. Muutused prantslaste mõtlemises: harjuti sõdimisega ja kadus tahe teha tööd, kasvas auahnus ja karjerism. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3. valgustuse levik. · Negatiivsed: 1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
- eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim. • Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus
Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis
Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause. 148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale.
-datel Suur näljahäda · 19. Saj II poolel Iirimaal tekib feenide liikumine · 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses 3) Kaubanduses Prantsusmaa · 1789.a algas Suur Prantsuse revolutsioon · 1793.a hukati kuningas Louis XVI> algasid revolutsiooni sõjad Preisi ja Austria vastu · Napoleon sündis 1769 1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802
struktuur oli niisugune, et nimetatud suurriigid said oma otsuseid läbi viia ainult üksmeelselt Kolmanda Saksamaa vastu tegutsedes. Saksa Liit omandaski Euroopa tasakaalus võtmerolli: ligikaudu 40 Saksa riiki olid omavahel liidus nõnda, et nad olid koos liiga nõrgad väljapoole suunatud sõjalisteks rünnakuteks, samas aga piisavalt tugevad selleks, et end kaitsta Prantsusmaa või Venemaa vastu. Legitiimsus: Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte, seaduslikkus. Talleyrand rõhutas igati valitsejate legitiimsust, mis tähendas revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamist Bourbonidest alates. Eranditeks, mida ei taastatud, olid ainult SakasRooma Keisririiki ja Rootsis Gustav IV Adolfi võim. Restitutsioon: Restitutsiooni all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile. Restitutsiooniprintsiipidest lähtudes taastati Bourbonide dünastia Hispaanias ja vanad valitsejasuguvõsad said uuesti võimule enamikus Itaalia
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks. · Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg. · Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand. · Suurbritannia delegatsiooni juhiks oli välisasjade riigisekretär lord Castlereagh. · Venemaad esindas tsaar Aleksander I isiklikult. Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud segadusi taastada jõudude tasakaal ja vähendada jõhkrat toetumist toorele jõule, samas ka muuta mõõdukamaks riikide rahvusvahelist käitumist kõlbeliste ja seaduslike kohustustega. Peamist osa etendasid Venemaa, Inglismaa ja Austria
Venemaaga · Jan Sobieski 17saj, Poola-Leedu kuningas, lõi hiilgava ratsaväerünnakuga türklased puruks, kui nad üritasid Viini ja tähtsat Doonau kaubateed hõivata, millega ka Türgi edasitund oli peatatud · Peeter I 17-18saj, Venemaa valitseja, vallutas Põhjasõjas Rootsilt Eesti- j Liivimaa, omandades tüki endisest Ladina-Euroopast; otsustavaks kujunes võit rootslaste üle poltaava lahingus; Venemaa oli taas suurjõud · Richelieu 17saj, Prantsuse peaminister kui ka kardinal, oli ka absolutism üks alustala rajajaid hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed, andis ka otsustava löögi hugenottidele · Louis XIV 17-18saj, Prantsusmaa kuningas, riigifilosoofia ühes lauses `' riik see olen mina'', tugev valitseja ainuvõim ja laiendas riiki Euroopa suurimaks · Louis XV 18saj, Prantsuse kuningas, kuningriigi kokkuvarisemine
Tööleht §14-24 Kristo Rosin 1. Prantsuse revolutsioon. Põhjused: 1) .................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3)................................................................................................................................................... 4).....................................................
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele
Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema nõudmisel hukati üle 40000inimese,kaasaarvatud Marie Antoinette.9.termidoori riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre.Sellega kukutati jakobiinid.Hinnad kujundasid
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
1801-1809 USA president, Iseseisvusdeklaratsiooni 1793 Marie Antoinette hukkamine. autor Jakobiinid kukutati 27.juuli 1794 hukati Orjade sisseveokeeld 1808 Robespierre, võim läks taas Rahvuskonvendi kätte. Kontinentaalkongressid 1795 uus põhiseadus Seadusandlik Korpus, 2 koda: I kongress 1774 katkestati kaubandussidemed Viiesajanõukogu alam ja Vanematenõukogu ülem; Britanniaga riigipea Viieliikmeline direktoorium. II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood George Washington (I USA president 1789-1797) Napoleon 1769-1821 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni 9
4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Tekib uus riik- tänane maailmavõim USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
