määratlema järjepidevust, sest muidu on tõelist muutust raske näha ning analüüsida. Miks peaks uurima nii osa kui ka tervikut? Kuidas on omavahel seotud kultuuri erinevused ning sarnasused? Refereeritud on Luis Dumonti, Orvar Löfgrenit, Marianne Gullestadi, David Schneiderit jpt. Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 2 Orvar Löfgren Kultuuri anatoomiast 1081 Nii Gullestad kui Löfgren viitavad samale aspektile, et ennem peame etnoloogidena õppima enesekriitilist uurimist, et näha ja mõista teisi kultuure. Löfgren keskendub oma artiklis raskusi, mis võivad kultuuri uurimisel tekkida ning kuidas nendega toime tulle ning neid ületada. Ta lahkab oma uurimisprojekti „Kultuur ja klass. Uurimus sotsiaalsetest ja kultuurimuutustest Rootsis 1880-1980“. Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem
21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus
annaabi.ee 
