Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS PROKARÜOOTSEGA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plastiidid, kromoplast, leukoplast, kloroplast, üleminekuga, fotosüntees, klorofüll, varuaine, tärklist, viljad, robin, stef, luhtaru, autotroof, heterotroof, rakukest, membraan, organellid, kromoplastid, leukoplastid, glükogeen, kartul, taimerakk, seenerakk, loomarakk, bakterirakk, erandiks, munarakud, mütseel, telomeerid, plasmiid, vakuoolid1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid.
· Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) · Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad · Omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett LOOMARAKK TAIMERAKK Taimerakku eristavad loomarakust: · Rakukest ja plasmodesmid · Vakuoolid ja tonoplast · Plastiidid Vakuoolid · Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus: · toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine Vakuoolidesse võivad ladestuda ained lahustena, terakestena või tilkadena
membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu. kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse. plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga
Rakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? 1. Taimedel on kloroplastid, kus toimub fotosüntees. Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest. Koosneb tselluloosist. Vajalik, et püsti seista ja omada tuge. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud - TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid
4) eukarüootsete rakkude sarnasusi ja erinevusi; TUNNUSED LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK AINEVAHETUSTÜÜP Heterotroof Autotroof Heterotroof RAKUKEST Puudub Tselluloosist Kitiinist PALJUTUUMSUS 1 harva palju AINUOMASED tsentroroom Plastiidid, kekevakool tsentrosoom ORGANELLID VARUSÜSIVESIK glükogeen tärklis glükogeen RAKKUDE piiratud piiramatu piiramatu JAGUNEMISVÕIME 5) bakteriraku erinevusi päristuumsetest rakkudest; Bakterirakud on eeltuumsed e. neil pole rakutuuma. Neil on rakukesta peal viburid ja karvakesed, mis on bakteritele kinnitumiseks. Nendes on oluliselt vähem organelle kui päristuumsetes.
lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja
Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju. · osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid · nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Plastiidide üleminek: kloroplast kromoplastiks
Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära *Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. *Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) *Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. TAIMEraku ehitus. Rakukest ümbritseb taimerakku
3. Pigmendid Klorofüllid, Väga palju Melaniin, Karotenoidid. erinevaid. Hemoglobiin. 4.Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütserool. Ergosterool. Kolesterool. steroolid 6.Ainev. tüüp Autotroof. Heterotroof. Heterotroof. 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Väga hea. Hea. Puudulik. (vajavad sünteesivõime teat. vit. toidu koostises) 9. Rakkude Piiramatu. Piiramatu. Piiratud (v.a
Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
rakust välja a) Primaarne lüsosoom – just Golgi kolmpleksist eraldunud, sisaldav ainult lüütilisi ensüüme b) Sekundaarne lüsosoom – sisaldab ka lagundatavat ainet c) Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need välja Golgi kompleks membraansete torukeste süsteem, mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme Ülesanded: a) Valgu töötlus, pakkimine ja transport b) Membraani varuaine c) Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub ainete lagundamine LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus
Bioloogia 13.12.2011 Plastiidide ülemink Kloroplast > kromoplastiks Viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kromoplast > kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast > leukoplastiks Kui roheline taim satub pimedasse Seenerakk Tunnused: Eukarüoot, ehk päristuumne, tuum on ümbritsetud tuumamebraaniga Heterotroofne, ehk seenad kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid, ehk toituvad surnud orgaanlilisest ainest Biotroofid, ehk toituvad elusast orgaanilisest ainest
· Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes Proplastiidid noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad : · Kloroplastiidid rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand) · Leukoplastid värvusetud
FUNKTSIOONID · Kaitseb väliste mõjutuste eest · Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma · Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS
5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad. 6. LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS
Taimeraku keskel on osmoregulatoorne vakuool Ülesanded: Ülesanne säilitada taimerake siserõhk e. turgor o Valgu töötlus (ahelalõpud eemaldatakse), pakkimine (saavutab Selles on vee- ja mineraalainete tagavarad, toimuvad kõrgema struktuuri) ja transport (läheb kohta, kus vajatakse) lõhustumisprotsessid o Membraani varuaine Nooremate rakkude vakuoolides on toitained o Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub Vanemate rakkude vakuoolides jääkained ainete lagundamine Vakuoolides on kas magusad suhkrud ja orgaanilised happed või
tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest
levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent
jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja moodustavad suure tsentraalvakuooli. Funktsioonid: Vee reservuaar Kindusatavad siserõhu Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vananenud rakkudes aga jääkained Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine. Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes. Kloroplastide arv rakus
tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest
Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb valgulistest niitidest e fibrillidest. Puudub prokarüootides aka bakterites. 7. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Ül. Temast lähtuvad kääviniidid raku jagunemisel. Kääviniidid on olemuselt magnetilised jõujooned. NB! See puudub bakterites ja kõrgemates taimede. Taimerakk 1. Rakukest 2. Vakuool 3. Plastiidid kloroplastid Kromoplastid Leukoplastid Plastiidide üleminek kloroplastid -> kromoplastiks lehtede langemine Kromoplast -> kloroplastiks porgandi säilitusjuur Kloroplast -> leukoplastiks taimed pimedas
Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 17. saj tulid esimesed tööd tehti kindlaks plastiliste ainete suund taimes. Hooke uuris esimesena taime rakulist ehitust.. 18. saj. mõisteti juurerõhu vajalikkust mahlavoolus. Priestley avastas taimede õhupuhastamisvõime . 18.saj lõpp õhutoitumiseteooria fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid
Valgu struktuuri muutumine ehk dematuratisioon Kõrgema järgu struktuuri hävitamine - Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine · Mehaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel · Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku stuktuurid taastuvad Nt . vahustatud muna valge muutub vedelaks seismisega Valkude ülesanded Ensümaatiline 7 Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt. Valk amülaas suus lagundab tärklist Struktuurne ehk ehituslik Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad Regulatoorne Hermoonid ( insuliin ) , histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatoonis Retseproorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi Liikumine Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, ( sktiin, müosiin) Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse
TÄHTSUS: a)on vee hoidlaks b)kindlustavad raku siserõhu c)võivad sisalda ainevahetuse jääkaineid, samas aga mürkaineid. Viljade vakoorid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid. (neid on mõnus süüa ning on vitamiinirohked). (kolmandaks) teistest rakkudest on plastiidide olemasolu. Neid on kolme tüüpi: a)kloroplastiidid sisaldavad klorofülli, mis on pigment b)kromoplastiidid sisaldavad samuti pigmenti, kuid need pole rakulised c)leukoplastiidid on värvuseta, sisaldavad tärklist (kartuli leukoplastid) Kromoplastist on tingitud õite, lillede ja lehtede värvused. Kloroplasti ehitus- sisemembraan ja välismembraan. Sisemembraan moodustab lamelle, mis on üksteise peal. Seal paikneb klorofüll. Sisemuses on strooma. Mõisted: Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehnoloogia- rakubioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimtegevusele vajalike ainete tootmiseks.
annab rakule väliskuju. Seda võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad valgulise ehitusega mikrotuubulitest (valgulistest torukestest, sellest koosnevad ka mitmete algloomade viburid). Tsentrosoom on vajalik raku jagunemisel. Esineb loomarakkudes, ka mõningates seenerakkudes. Mitokonder ja plastiidid mitokonder varustab rakku energiaga. NB! Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes. Maatriks mitokondri sisemus. Strooma kloroplasti sisemus. Nii mitokondri kui kloroplasti sees on ribosoomid. Plastiidid ja mitokondrid on kahemembraansed. Mitokonder on kahemembraanne organell, tema sisemembraanist moodustuvad sissesopistused ehk kristad ehk harjakesed. Tema sisemuses ehk maatriksis asub DNA ja ribosoomid. Mitokondreid on
Margalise algatusel kui kunagi vabalt elanud aeroobseid baktereid, kes asusid teistesse rakkudesse. Kloroplastid 1. Ehitus - 2 membraani, 2 ruumi. Membraanides välis- ja sisemembraan, ruumid ka samad, mis mitokondritel. Sisemembraanistiku elemente nim tülakoidideks, mida on 2 tüüpi. Sisemembraanistikus paiknevad pigmendid: põhipigmendid - klorofüllid; ja abipigmendid - ksantofüllid ja karotenoidid. Kloroplast täidetud valgulise vesilahusega, mida nim stroomaks. Ka kloroplastides on oma DNA, RNAd, ribosoomid ja oma valkude sünteesi süsteem. 2. Ülesanded - põhiülesanne fontosüntees, kus valgusstaadiumi eest vastutab sisemembraanistik pigmentidega ja pimestaadiumi eest strooma ensüümidega. 3. Arv. Kloroplastid esinevad vaid valgusele eksponeeritud taimerakkudes. Tavaliselt ühes rakus paarikümnest sajani. Arv sõltub: taimeosade valgustatusest;
glükoosisidemega; lahustuvad vees hästi; liiguvad organismis kiiresti; omistatakse kergesti. Maltoos - linnasesuhkur. Sahharoos - peedi- või roosuhkur. Fruktoos - sahharoos - glükoos - maltoos - laktoos. Polüsahhariidid: makromolekulid; koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis - varuaine taimedes; hüdrolüüsub kergesti glükoosiks. Glükogeen - nn loomne tärklis; enim maksa- ja lihasrakkudes. Tselluloos - rakkude ja organismide ehitusmaterjal; taimeriigis kõige levinum ühend; taimsete kiudude põhikomponent; inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis seda glükoosiks lagundaksid; hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. Kitiin - rakkude või organismide ehitusmaterjal; tselluloosile väga sarnase ehitusega. Lipiidid:
Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid
Klorofüllid, Väga palju 3. Pigmendid Melaniin, hemoglobiin karotinoidid erinevaid 4. Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütosterool Ergosterool Kolesterool steroolid 6. Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Puudulik (vajavad teat. vit. Väga hea Hea sünteesivõime toidu koostises) 9. Rakkude jagunemisvõime Piiramatu Piiramatu Piiratud (v.a. kasvajarakud) tehistingimustes 10
Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.
Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. Rakkude suurenedes ja vananedes vakuoolid suurenevad ja liituvad. PLASTIIDID. ...on rakuosad, mis on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Värvainete ehk pigmentide sisalduse alusel jaotatakse plastiidid kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Ühes rakus võib olla mitukümmend kloroplasti. Need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Need võivad anda värvi õitele, viljadele, juurtele. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid.
annaabi.ee 
