Etanooli tarvitamise esmane mõju ning etanooli tarvitamise tagajärjed etanooli tarvitamise esmane mõju on märk peaaegu kohestest etanooli toimel aju närvirakkudes aset leidvatest keemilistest muutustest. · · ESMANE MÕJU ON : Lõdvestav ja rahustav toime · Naudingutunne ja elevus · Stimuleerib dopamiini tootmist · Rahustab ja vähendab ärevust TAGAJÄRJED · Aeglustab ajutegevust · Pärsib neid aju osi,mis on seotud erinevate piirangutega-tarvitaja muutub jutukamaks,enesekindlamaks ning väheneb sotsiaalne ärevus. · Võimendab tarvitaja eelnevat meeleolu. Seega, kui keegi on juba eelnevalt kurvameelne, siis alkohol muudab ta nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi lõbusamaks. · Viimaste uuringute kohaselt võib alkoholijoove tõenäoliselt suurendada kalduvust vägivallatsemisele, seda eriti inimestel, kes tavaliselt oma viha ja ärritumist alla ...
tulekustutusvahendidest,kuna ta ei põle. Freoonide om.-On madala hävitamiseks. Umbrohtude tõrjeks.Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- halogeenid.DDT kasutamine-Kunagi kasutati sõjaväes parasiitide tõrjeks, nüüd kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on kloroderivaadid.Keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse kasutatakse seda putukatõrje sees
Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake; reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter; lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilne asendusreaktsioon: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit; lahkuv rühm eraldub elektrofiilina. Reaktsiooni analüüsimine: *Selgita välja elektrofiilus, *tee kindlaks milline on ründav osake, milline on lahkuv rühm. Freoonid madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Plastiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide ka haigust hävitamiseks. Halogeeniühendid hüdrofoobsed mõõdukalt polaarsed ained.
LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaangrill) Peaaegu kõikides tööstusharudes Suurendatakse taimede kasvukiirust Propaangrill Muutke teksti laade
Võivad kaasneda geenimutatsioonid. Ahelaisomeer-muutub C-ahela pikkus. Asendiisomeer- Ahela pikkus sama, asendusrühma asukoht muutub. Kasutusalad: 1)Rasvade-, õlide-, vaikude, polümeeride jt lagundamiseks. 2)Tulekustutites. 3)Külmutusseadmetes. 4)Vahtpolümeeride valmistamisel. 5)Propellandina-tarbekemikaali laialipihustava vahendina. 6)Pestitsiidina 7) Kloroform varem kasutusel narkoosis, enam mitte. Freoonid-Madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-, kloroühendid(derivaadid) Kasutatakse külmutusseadmetes, kuna nad neelavad soojust. Pestitsiid-bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjurite tõrjumiseks. Elektrofiil-tühja orbitaali või +laenguga osake.(L+ K+) Nukleofiil- vaba elektronpaari või negatiivse laenguga osake. Happeanioonid (HSO4,NH3)
Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Teleskoobiga on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. DIferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline- Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 min. lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ja 9 tundi ja 55,7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heelikumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfooni ja veeauru. Maa-taolise tiheda tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000kraadi ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal.
Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
ained. 9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16. Bensiinis leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17. Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele
kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on
Maagaas 10 A Sofia Kuperstein, Kristina Tomtsakovskaja, Elina Zvjagina Mis on maagaas · on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides koos naftaga · Põhiliselt metaani ja vähesel määral etaani, propaani, butaani ja lämmastikku sisaldav gaasisegu. Peamised tootjad, suurimad eksportijad ja importijad · Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril · Suurimad maagaasi tootjad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan, Usbekistan · Suurimad importijad: EL, USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia Kasutamise plussid (eelised) ja miinused (puudused). ·
alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes
FREOONID Kadri Lebedev MIS ON FREOONID? • Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. • Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. • Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised
4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg. laeng või osalaeng 8)Radikaal- osake, millel on paardumata elektron 9)Freoon- madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid 10)Pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Alkaane nimetatakse vahel ka parafiinideks. Kõige lihtsam alkaan on metaan ning metaan on looduslike gaaside peamine koostisosa. Looduslikud gaasid on näiteks maagaas, kaevandusgaas ja soogaas. Lisaks metaanile sisaldavad need gaasid ka etaani, propaani, butaani ning teisi alkaane. Füüsikalised omadused: Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma – CH2 – võrra. Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur
ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid, nagu näiteks deodorant, juukselakk), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides, plastide tootmisel jm
Elektrofiil tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks
Halogeenalkaa nid Halogeenalkaanide seosed Dioksiinidega Freoonidega Keskkonnasaastega Dioksiinidega Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge Dioksiinid tekivad halogeenide põlemisel Freoonidega Freoonideks nimetatakse madala molekul-massiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro-kloroühendid. Freoonid on: Püsivad Mittepõlevad Mittemürgised Rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained Halogeenalkaanid keskkonnasaastajana Osooniaugud Kasvuhooneefekt Putukatõrjevahendid Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad põhjustada geenimutatsioone. Halogeenalkaanide esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal
on Päikesesüsteemi suurim kuu. Atmosfäär on nähtavas valguses läbipaistmatu seal hõljuvate osakeste tõttu. Titani atmosfäärirõhk pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirõhku. Sellist õhku oleks võimeline inimene hingama, kuid Titani atmosfäär on väga mürgine. 98,4 % Titani atmosfäärist on lämmastik ja 1,6% metaan, lisaks väikestes kogustes ka etaani, propaani, atsetüleeni jms. Titani gravitatsioon on nii väike ja atmosfäär nii tihe, et inimestel oleks võimalik seal lennata, kui nende käte külge kinnitada tiivad, mida lehvitada. Titanil on avastatud heledad ja tumedad alad. Uurimise käigus jõuti selgusele, et heledad alad on jääst ja tumedad alad on paigad, kuhu metaanvihm uhub orgaanilist setet. Heledate ja tumedate alade kõrguse vahe võib olla kuni 100 meetrit. Arvatakse, et Titani keemiline
Aine süstemaatiline/ Struktuurvalem Füüsikalised ja füsioloogilised Kasutamine ja rahvapärane omadused esinemine nimetus Suurem osa eteenist saadakse etaani Taimede kasvuhormoonina dehüdrogeenimisel. Värvuseta, kiirendab ta aed- ja puuviljade CH2=CH2 nõrgalt meeldiva lõhnaga, veidi valmimist. Üle poole eteenist uimastava toimega gaas. Õhuga kasutatakse ära polümeeride Eteen/etüleen ligikaudu üheraskune. Vees vähesel tööstuses, ülejäänu läheb
väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid ja aastakümneid
Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest. Tume pind neelab hästi soojust. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. 13. Saturni välisilme Saturni peamiseks eripäraks on rõnga olemasolu. Saturn on Jupiterist veidi väiksem ja omab magnetvälja. Saturnil ilmnevad raskestimärgatavad pilvevöödid. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake; reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter; lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Elektrofiilne asendusreaktsioon: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit; lahkuv rühm eraldub elektrofiilina Halogeenid tehnikas ja keskkonnas Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro- kloroderivaadid · Veelduvad kõrgendatud rõhu all toatemperatuuril kergesti · keemiliselt väga püsivad · madal keemistemperatuur · kasutatakse:külmutusmasinates, aerosooliballoonides Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT
Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Jupiter Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.Temperatuur atmosfääris -140 °C . Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. . Tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Looduslikke kaaslasi 16 Jupiter Jupiter Saturn Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on
Alguses nimetati seda päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Vastavalt 24. augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus Eris kääbusplaneediks. Kaugus päikesest - 14,4 miljardi km. Tiirlemisperiood - 556,7 aastat. 1. Kaaslane (Dysnomia) Diameeter 3100 km. Arvatakse et pind on kaetud jäätunud metaaniga Makemake See avastati 31. märtsil 2005. Kääbusplaneediks kuulutati 2008. Kaaslased puuduvad Arvatakse et selle pind on kaetud metaani-, etaani- ja võib-olla ka lämmastikujääga Pinnatemperatuur on -243.2 °C Raadius - 739 x 710 (Selle diameeter on umbes 3/4 Pluto omast (umbes 1790 km.)) Mass - 3 × 10*21 kg Tiirlemisperiood - 309.88 aastat Haumea avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil Kuulutati kääbusplaneediks 2008. Kaaslased : 2 (Hi'iaka, Namaka) Tiirlemisperiood - 283.28 aastat Raadius - 650 x 690 km. (pole kindel) Mass - 4.006 10*21 kg Temperatuur alla 50 K (-223 C)
Orgaanilised süsinikuühendid on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), jpt. Reeglina koosnevadki orgaanilised süsinikuühendid reeglina süsinikust ja vesinikust - sellest tuleneb ka nende nimetus -süsivesinikud. Tihti on olulised ka hapnik, näiteks molekulides nimega metanool (C2H5OH) või glükoos (C6H12O6), jpt. Vasakul on joonis, kus on klassikalise struktuurivalemi abil kujutatud metaani molekul. Proovi klassikalise struktuurivalemi abil kujutada etaani, propaani ning metanooli ja etanooli. Oleme seda ka tunnis teinud - abi leiad vihikust ja töövihikust. Orgaaniliste ühendite hulgas on palju aineid, mida inimene kasutab energia saamiseks - neid nimetame tihti kütusteks. Selliste kütuste hulka kuuluvad näiteks ka propaan (C3H8) ja butaan (C4H10). Neid leiame näiteks maagaasi koostises. Energia saamiseks tuleb neid aineid põletada ja põlemine on alati protsess, kus hapniku liitmise käigus lähteaine laguneb
kilomeetri kaugusel. Ta on viies planeet päikesest. Nime on ta saanud Kreeka pea jumala Zeusi järgi, kes on ka tuntud Jupiterina. Jupiteri mass on kõigi planeetide massist umbes 3 korda suurem, kuid Päikese massist umbes 1,000 korda väikesem. Jupiteri läbimõõt on umbes 143,000 kilomeetrit ning tal puudub tahke pind, seega ei ole seal võimalik käia. Ta 1,000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ning heeliumist, leidub ka metaani, ammoniaaki, etaani, veeauru ning mõningaid teisi aineid. Jupiteri keskmes, mille läbimõõt on umbes 4000 kilomeetrit, on kõrge rõhu tõttu temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad kiirgusvööndid kiirgavad tema pinnast kuni 8,000,000 kilomeetri kaugusele. Tema ümber tiirlevad ka 2 rõngast, mille
Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks. Tuum, mis oletatavasti koosneb kivimitest ja on planeet Maa sarnane, on 4000 kilomeetrise läbimõõduga. See planeet kiirgab 1.9 korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab ja temperatuus on pilvedes ligikaudu 140 kraadi Celciuse järgi
sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". Atmosfäär Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Pilvedes on temperatuur 140 °C. Atmosfäär Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust
katkeb keemiline side Reakt tsent-koht molekulis kus toimub rühmade vahetumine Katkev side-rünnatavas molekul olev kov side mis lõhutaxe Lahkuv rühm-osake,mille on OSALAENG,kov side. Mis lahkub reakt käigus Isomeer-ühesugun summaarne valem kuid erin struktuur,erin kem ja füs omadused Asendisomeer-asendusrühm asub erin kohas(1-klorobutaan,2-klorobutaan) Ahelisomeer-asendusrühm samas aga süsinikuahel on erinev. Freoon-enamasti metaani/etaani flourokloroderivaadid. Säilit rõhu all kasut külmutusmasin. Soojust neelava ainena on osoonikihi rikkuja,sest lagund O3-kaitseb UV-kiirguse eest. Pestitsiidid-mürkkemikaalid,mida k asut taime kahjurite ning haigust hävit. DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog- viirus,bakterid
süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik u500° C mustad iseärasused lämmastik 78%, hapnik 21%, CO² 0.03% 15° C Universumis ainuke, nikkel 2,4%, väävel 1,9% kus käib elu Rauast ja väälvist -55° C Hõre atmosfäär Vesinikust (90%) ja heeliumist (10%), vähe leidub 152 K Kõige suurem planeet metaani,ammoniaaki,etaani,atselüleeni ja veeauru. koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumis 143 K rõngad koosnevad jääst vesinikust ja heeliumist 68 K pöörlemistelg vesinikust ja heeliumist, lisaks veidi metaani 53K Suur Tume Laik Lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja 35-45 K kääbusplaneet metaani lisandiga. Tiirlemisperiood 87,97 Maa ööpäeva 225 Maa ööpäeva 365,256 päeva 687 Maa ööpäeva
· Alkaanid vees ei lahustu. · Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused:
mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.. PÖÖRLEMISPERIOOD Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ning 9 tundi ja 55,7 minutit. ATMOSFÄÄR Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. SUUR PUNANE LAIK Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu SUUR Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. MAGNETVÄLI Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel
Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Millest koosneb? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) , vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Suur Punane Laik Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. Seda on vaadeldud kolm sajandit.
+ - CH3CH2Cl + KOH CH3CH2OH + KCl + - CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad
Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule, pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 7. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kaaslasi on Saturnil. 8. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust)
CH3CH2Cl + KOH CH3CH2OH + KCl + - CH3CHBrCH3 + KCN CH3CHCH3 + KBr | CN + - CH3CHICH3 + NaOCH3 CH3CHCH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2CH3 CH3NH2Cl CH3:NH + HCl | | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks
inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks
6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli
umbes 20 aastaks Neptuunile lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11.veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto. Koostis · Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Taevakeha keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele on lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Atmosfäär · Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus, aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud. · Üks seletus sellele on, et Pluuto pinda
polümeeride ja teiste materjalidel. 2. Miks tetraklorometaan ei põle? 3. Millised on tuntud lahustid( holgeeniühenditest)? Vastus: diklorometaan (CH2Cl2) triklorometaan (CHCl3), tetraklorometaan(CCl4), dikloroetaan(ClCH2CH2Cl), treikloroetaan(CCl2=CHCl). 4. Mis on freoonid, kus ja miks neid kasutatakse? Vastus: Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani floro-klororderivaadid. Neid kasutatakse külmutusmasinates, sest nad neelavad väga palju soojust rõhu alanemisel. Vahtpolümeeride valmistamisel, sest neil on madal keemistemperatuur. Aerosoolibaloonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustava vahendina ka sellepärast et neil on madal keemistemperatuur. 5. Mis lõhub freooni molekuli? Vastus: Ultraviolettkiirgus. 6. Kas freoon on loodusele kasulik või kahjulik?
Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastaseisuses Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN:
Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C
Arvatakse, et see taevakeha on kaetud metaanijääga nagu Pluuto. Seetõttu tundub ta kõige sarnasem sellele planeedle. Makemake Makemake avastati 31. märtsil 2005. aastal. Päikesesüsteemi kääbusplaneetide seas on ta suuruselt kolmas ja Pluuto läbimõõdust umbes 3/4. Makemakel ei ole teadaolevaid kaaslasi, mis muudab ta Kuiperi vöö seas ainulaadseks. Äärmiselt madala keskmise temperatuuri tõttu, mis on umbes 30 Kelvinit ehk -243,2 kraadi Celsiust, on selle pind kaetud metaani-, etaani- ja võibolla ka lämmastikujääga. Kääbusplaneedi nimi pärineb Rapanui jumalalt Makemakelt. Haumea Haumea on Päikesesüsteemi viies planeet, mis avastati 2005. aastal 2003. aasta fotode analüüsil. Ta on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Plutoga võrreldavad. Selle piklik kuju võib tulla kiirest pöörlemisest, mille põhjustas miljardite aastate tagune kokkupõrge mõne teise objektiga. Haumea tiirleb ümber Päikese natuke kaugemal Neptuunist. Tema pöörlemisperiood kestab
Suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis (Jupiteri kaaslastest jääb suuruselt alla vaid Ganymedesele). Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik. 3 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiseltvesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast
mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega seguneisel esineb kontraktsiooni nähe. (1) 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 3. Tegevused 3.1. Ühendid 33. Etanoolist tekkivad paljud ühendid: · Etnolaadid, mis tekkivad aktiivsete metallidega reageerimisel; · Etaani halogeenderivaat, tekkib vesinikhalogeenidega reageerimisel ; · Eetrid saab etanooli dehüdraatimisel; · Etanaal tekkib etanooli oksüdatsioonil katalüsaatorite abil; · Estrid, tekkivad reageerimisel hapetega. (2) 34. 3.2. Kasutusalad 35. Kõige rohkem kasutatakse etanooli alkohoolsete jookide valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades,
mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega seguneisel esineb kontraktsiooni nähe. (1) 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 3. Tegevused 3.1. Ühendid 33. Etanoolist tekkivad paljud ühendid: · Etnolaadid, mis tekkivad aktiivsete metallidega reageerimisel; · Etaani halogeenderivaat, tekkib vesinikhalogeenidega reageerimisel ; · Eetrid saab etanooli dehüdraatimisel; · Etanaal tekkib etanooli oksüdatsioonil katalüsaatorite abil; · Estrid, tekkivad reageerimisel hapetega. (2) 34. 3.2. Kasutusalad 35. Kõige rohkem kasutatakse etanooli alkohoolsete jookide valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades,
annaabi.ee 
