11.m Estrid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga. (R tähistab süsiniku ahelat) Nende üldvalemiks on R–COO–R. Estreid on võimalik saada happest ja alkoholist tugeva happe juuresolekul. Sellist reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks. Estrite nimetused tekivad sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega. Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (nt: sidrunikoores). Veel on nendeks looduslikud rasvad (nt: vaalarasv) ja va...
Sissejuhatav küsimus: mis vahe on lipiidil ja rasval? Kumb köögis on kasutusel?Lipiid rasv. Lipiidid jagunevad rasvadeks ja vahadeks. Seega köögis on rasv kui ka vaha. 1. Millest rasvad koosnevad?Rasvad koosnevad alkohol+hape. Glütserool+ 3 rasvahapet rasv+vesi ester+vesi 2. Mis ainest koosnevad lõhnad? (Aprikoosi lõhn jne)Lõhnad koosnevad estritest. Millest saab aprikoosirasva. Etüülbutanaat aprikoosilõhn C2H5OH+C3H7COH (piiritus)+ (võihape)Lipiidid ei talu aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond?Neutraalne. Happelises hakkavad lagunema 4. Kas kergemini lagunev kaksikside on taimeõlil või pekil?Tahked rasvad on üksiksidemetega. Õlil on kaksikside laguneb halvemini 5. Mida tähendab rasva seebistumine supis?Seebistumine tekib supi liigsel keetmisel, kui keeta
nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenesest ei ole eriti mürgised. Organismis lagunedes võivad mõnedest estritest tekkida vägagi mürgised ained. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. CHCO OH etaanhape > CH CO NH etaanamiid Amiidid on tahked ja värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. Estrite ja amiidide keemilisi omadusi
alale kindla kujuga soonestik: püstrenn ja sellest kahele poole kaldlõiked. Lõikeid tehakse korraga kümme või mitukümmend ja need meenutavad kalasabamustrit. Mida rohkem uurdeid, seda rikkalikumalt eritub vaiku. Tüvel olevat vaigukogumisala kutsuvad metsamehed karriks. Männivaigu omadused: iseloomulik koostis lõhn kleepuvus Värvus looduslik toode Männivaik koosneb: vaikainetest alkoholidest estritest eeterlikest õlidest fenoolsetest ühenditest veest ja mineraalsooladest Kuidas hoida vaiku Mõõdukas soojus (1525 ºC) ning niiske õhk soodustavad vaiguvoolust. Et vaik paremini erituks, töödeldakse kaldsoonestikku väävlit sisaldavate orgaaniliste ühenditega. Vaigutamine kahjustab ja nõrgestab puud, seepärast tehakse karrid tavaliselt vaid neile mändidele, mis niikuinii on määratud raieks. Keemia
Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) C6H5COOH Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketooni saab üldiselt esitada valemiga R1(CO)R2. Karbonüülrühma süsiniku sidemed kahe süsiniku aatomiga eristavad ketoone karboksüülhapetest, aldehüüdidest, estritest, amiididest ja teistest hapnikku sisaldavatest ühenditest. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Karbonüülrühma kõrval paiknevat süsiniku aatomit kutsutakse -süsinikuks. Vesiniku aatomeid, mis on selle -süsinikuga ühenduses, kutsutakse -vesinikeks. Füüsikalised omadused Karbonüülrühm on polaarne, mistõttu ketoonid on polaarsed ühendid.
säilitusaineteks, ent neil on siiski toodete säilivusaega pikendav omadus. Levinuim jahuparandaja on näiteks askorbiinhape (E300) ehk C vitamiin. Selle lisamine valgendab jahu, lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega ja mõjub hästi taina sitkust määravale kleepvalgu omadustele. Teine väga levinud jahuparandaja koodiga E472 on emulgaator ja stabilisaator, mis on segu rasvhapete mono- ja diglütseriidide erinevatest estritest koos mitmete orgaaniliste hapetega (sidrunhappega, äädikhappega jne). Jahuparandajatena on veel tuntud karbamiid (E927), L-tsüsteiin (E920), stearüültantraat (E483) jne. Nii nagu lisaainete puhul, on ka jahuparandajate kasutamine toidutööstuses reguleeritud toidu/ravimi/tervise-asutuste poolt. 7
Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses. Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele ja neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. 7. Mis on mineraalhapete estrid? Mida kujutab endast nitroglütseriin? Too näiteid elusorganismidele tähtsatest fosforhappe estritest. Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt. Nukleiinhapped on fosforhappe estrid. 8. Mida kujutavad endast rasvad
lülideks on monosahhariidid. Näiteks tärklis(taimedel talletub fotosünteesi käigus), tselluloos, glükogeen(loomadel) Lipiidid on orgaanilised ained, peamised organismi energiaallikad, näiteks rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiavarud(pruunkarul aitab talve üle elada), aitab vältida liigset jahtumist(hüljes külmas vees), kaitseb kõhuõõne siseorganeid kahjulike välismõjude eest. Lihtlipiidid e rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapete estritest(olenevalt rasvhappejäägist, erinevad rasvad üksteisest). Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel, näiteks fosfolipiidid. Loomsed rasvad on eelkõige küllastunud rasvhapped e tahked rasvad, näiteks seapekk. Süsiniku aatomite vahel ükskikside. Vedelad rasvad e õlid on peamiselt taimede küllastumata rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel kaksikside. Näiteks seemned(raps, kanep, viljad(oliiv, pähkel).
rasv vedel - õli. 7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks 8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi. 9. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapped on olulised energiaallikad. Struktuur: 10. Vahad sisaldavad ühte esterrühma (pikk süsinikahel), koosnevad pika ahelaga alkoholidest ja rasvhapetest tekkinud estritest. 11. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid. Rasvhape ja glütserool, glütserool ja fosforhape, fosforhape ja alkohol on omavahel seotud estersideme abil. Ülesanded organismis:
ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel. - Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 2C3H5N3O95H2O + 3N2 + 6CO2 +1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase
RCOOR´ paljudel meeldiv lõhn. Osadel CH3COOCH3 + H2O → CH3COOH + CH3OH karboksüülhape + estritel on narkootiline toime. 2) Leeliseline hüdrolüüs alkohol→ester + vesi rasvad CH2 – O – CO–R1 Organismis lagunemisel CH3COOCH3 + NaOH →CH3COONa + CH3OH Tööstuslik saamine: ümber- ׀ võivad estritest tekkida väga esterdamine ehk ühest estrist CH2 – O – CO –R2 mürgised ained. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest: saadakse teine. ׀ Rasvad on väga C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH → Kasutamine: värvid, lakid,
D140°C=437 s Opt. pH: 7,5-8,5 Lipaasne riknemine: 1. Veise natiivne lipaas 2. Bakteriaalne lipaas Riknemisega kaasnevad organoleptiliselt tuvastatavad muutused maitses ja lõhnas Vabanevad C4-C8 rasvhapped Suurema Molekulmassiga rasvhapped põhjustavad nn seebimaitset Küllastumata rasvhapete oksüdeerumisel tekkinud ketoonid ja aldehüüdid annavad nn papimaitse Puuviljamaitse estritest (rasvhape+alkohol) nt: etüülheksanaat, etüülbutüraat Riknemine psührotroofsete bakterite (106 CFU/ml) toimel osutab tootmisprotsessi vigadele. Toorpiima mikrobioloogilised muutused piima säilitamisel: I. Bakteritsiidne faas: Kestus sõltub temperatuurist, nt temperatuuril 5°C 36h, temperatuuril 30°C 3h 11 000 CFU/ml 8000 CFU/ml, algsest arvukusest Kaitsemehhanismid: immunoglobuliinid
Hüdroksiidioon atakeerib Moodustub tetra- karbonüülset süsinikku eedriline vaheühend : O: : O: C - .. C - R O H + O R' R O: + HO R' Prootoni ülekandmise järel moodustuvad produktid Amiidid Amiide saab valmistada lähtudes happe kloriididest, anhüdriididest, estritest, karboksüülhapetest ja karboksüülhappe sooladest. Nendes meetodites toimub amiini nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma karbonüülse süsiniku juures. Kõige paremini toimuvad reaktsioonid happekloriididega. - O O O O H H
Piirikiht on lehelaba piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on Sulgrakkude seina paksend, kus tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiinist (pikaahelalised rasvhapped) ja vahadest (alkaanid), mis on segatud rakuseina komponentidega. Kutiin koosneb 16 C aatomist sisaldavatest küllastatud rasvhapetest, vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte. Floeem transport enamasti toimub ülevalt – alla , ksüleemis alt-üles. Ksüleem koosneb trahheedest ja trahheiididest, floeem sõeltorudest ja saaterakkudest.
karboksüül- C4H9COOC6H13 narkootiline toime. alkohol=>ester + vesi CH3COOC2H5 + H2O => CH3COOH + Organismis C2H5OH hapete Heksüülpentanaat lagunemisel võivad Tööstuslik saamine: ümber- funktionaal- estritest tekkida ester + vesi => karboksüülhape + alkohol CH2OOCC17H35 väga mürgised esterdamine ehk ühest estrist derivaadid, ained. 2. Leeliseline hüdrolüüs saadakse teine. milles
Eluks vajalike aminohapete hulgas eristub rühm kahekümnest aminohappest, millest ehitatakse valgud. ESTRID Estreid on erakordselt palju. Suur hulk neist esineb looduses, kuid ka inimene ise on loonud palju selliseid estreid, mida looduses ei esine. Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Kuigi estrid iseenesest ei ole eriti mürgised, osal neist on vaid narkootiline toime, siis organismis lagunedes võivad mõnedest estritest tekkida vägagi mürgised ained. Leelise vesilahuse toimel moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse vahel ka estri seebistamiseks. Vesi reageerib estriga väga aeglaselt seepärast, et mõlemad ained on vähese reageerimisvõimega vesi on nõrk nukleofiil ja ester nõrk elektrifiil. Kui muuta katalüsaatori abil vähemalt üht neist, näiteks ester, aktiivsemaks, kulgeb reaktsioon palju kiiremini. Katalüsaatorina kasutatakse happeid.
kärbumise riski märgatavalt, siis beeta-karoteenirikas dieet sama efekti ei andnud. Üllataval kombel märgati kahe ARDES kliinilise katse käigus, et beeta-karoteeni manustamine (6) suuremas koguses tõstis suitsetajatel kopsuvähi riski. 3.5 Vitamiin A ja selle metabolism A vitamiin on rühm orgaanilisi ühendeid mis koosnevad retinoolist, selle estritest ja retinaalist. Organismi imendunud karoteenid nagu beeta-karoteen, alfa-karoteen ja mõned teised muudetakse metaboolselt retinaaliks ja retinooliks. See toimud ainult loomorganismides ning seetõttu sisaldavad retinooli ainult loomsed toiduained nagu maks, liha, munad. A vitamiini peetakse tähtsaks nägemise, immuunsusteemi funktsioneerimise ja (11) raku kasvamise regulatsiooni seisukohalt
punasel pliioksiidil (PbO ja Pb3O4), kaltsiumoksiidil (CaO), tsinksulfaadil (ZnSO4) või umbreal (sisaldab raud- ja mangaanoksiidi) on positiivne efekt kuivamise kiirusele. · Vahad Looduses leidub üle 100 erineva vaha liigi. Vahadeks nimetatud materjalid ei moodusta keemiliselt homogeenset rühma, need on ained, mis sisaldavad pikka süsivesinike ahelat, happeid, alkohole ja estreid või nende segusid. Seega vahad koosnevad estritest, alkoholidest, vabadest alifaatsetest karboksüülhapetest, ketoonidest ning süsivesinikest. Erinevalt rasvainetest ei moodustu estrid glütseroolist, vaid on pika ahelaga alkoholide ja hapete ühendid. Need materjalid võivad olla nii loomset (putukad) kui taimset (katavad lehtede või viljade pindu) päritolu, viimased on ka mineraalset päritolu (parafiin) vahade algallikaks. Vaha on happeline ja värvide sideaines leiduvale õlile parim kaitse niiskuse eest. Vaha
f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul. h) Prokarüootse raku läbimõõt on umbes 100x eukarüootse raku läbimõõdust väiksem 26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide? Lipiidid on vees lahustumatud orgaanilised ühendid. Jagunevad rasvadeks, õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool b) energia talletamiseks c) (mõnede hormoonide valmistamiseks, nt steroidid, sh östrogeen ja testosteroon) d) (temperatuuri säilitamiseks) e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt lipiididest (fosfo- ja glükolipiidid) ning valkudest. Rakumembraani valgud võivad
Jämedamatel traatidel määratakse kätte elastsust traadi keeramisega ümber terasvarda, mille läbimõõt on paljastraadi (ilma emailita) 3-^5 läbimõõdu kordne. Katsel ei tohi emailkate praguneda. Kiudisolatsiooniga mähistraatide isoleerivad omadused on suhteliselt halvad, kuna kõik kiudisolatsiooniliigid on hügroskoopsed, see tähendab, et imavad õhust niiskust. Paremad elektrilised omadused on kileisolatsiooniga (triatsetaat tselluloosist ja teistest tselluloosi estritest isolatsiooniga) traatidel. Kileisolatsiooni elektriline tugevus on piirides 40..50 k V/mm. 2.2.2 Montaazijuhtmed Montaazijuhtmeid kasutatakse elektro-ja raadiotehnilistes aparatuurides mitmesuguste elementide ja seadiste ühendamiseks. Montaazijuhtmete sooned valmistatakse vasest, harvemini alumiiniumist, isolatsioonina kasutatakse
nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH 3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel. Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 2C3H5N3O9à5H2O + 3N2 + 6CO2 + 1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase
nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel. Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 2C3H5N3O9 5H2O + 3N2 + 6CO2 + 1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase
• Filtri pooride suurus • Filtrimaterjali hüdrofiilsus või hüdrofoobsus • Filtrimaterjali keemiline sobivus filtreeritavaga MAHT- VS MEMBRAANFILTREERIMINE Mahtfiltreerimine Membraanfiltreerimine Kuidas toimib? Kinnihoitavad osakesed jäävad nii filtri Kinnihoitavad osakesed jäävad vaid filtri pinnale kui ka sisse pinnale Tüüpnäide Filterpaber Tselluloosi estritest membraanid Eelised • odav • pooride suurus hästi defineeritav • kõrgemad voolukiirused • olenevalt pooride suurusest on võimalik • filtri mahtuvus suur kinni hoida ka mikroorganisme • filtrimaterjal saastab filtraati vähe
puhul ka segamise) protsess. Pudelis olles võivad viski omadused vaid halvemaks minna seda eriti kiiresti juhul, kui pudel on juba avatud. See tähendab, et viski vananedes ei tule maitsele ja lõhnale palju uut juurde kõik on juba toimunud nende aastatega, mis on enamasti ka viski vanuseks märgitud pudelisildil või vaadil. Erinev lõhn ja maitse tuleb keemilistest ainetest, mida viski lisaks veele ja etanoolile sisaldab. Siiski on maitse puhul suhteliselt mõttetu rääkida estritest ja atseetaldehüüdidest, kuigi need on täpsed terminid. Seetõttu kasutatakse kirjeldustes teistsuguseid termineid, nagu näiteks puuviljamaitseline, heinalõhnaline või sidrunimaitseline, kuigi nende ainetega ei saa viskil kuidagi kokkupuudet olla. 1970-ndatest aastatest on kasutusele võetud nn viskiratas, mille keskmisel ringil on 8 põhilist aromaatset rühma: teraviljane, estriline, lilleline, turbane, õline, väävline, puune (puidune) ja veinine
Klaaskiudfiltrid: need on mahtfiltrid, väga inertsed, hüdrofiilsed, ei adsorbeeri orgaanilisi molekule, kasutatavad kõrgel temperatuuril, mehaaniliselt veidi ebapüsivad, ei sobi leelis- ja leelismuldmetallide ja räni madalate sisalduste analüüsiks. Nailonfiltrid: nailonkiust membraanfiltrid, suhteliselt inertne, sobib mittevesilahuste jaoks, ei adsorbeeri eriti orgaanilisi molekule, ei pea vastu agressiivsele keskkonnale. Tselluloosi estritest filtrid: peamiselt tselluloosi atsetaadist ja nitraadist membraanfiltrid. Eelised: annavad võrreldes paberiga vähe enda poolt filtraati sisse, hüdrofiilsed. Puudused: mittevesilahustes ei ole eriti vastupidavad. Teflonfiltrid: teflonkiust membraanfiltrid (PTFE). Üliinertsed, kõlbab ka tugevate hapete ja aluste jaoks, piiranguid võib seada hoopis filtrihoidja materjal, teflon ei adsorbeeri orgaanilisi molekule. Puudused: hüdrofoobne, vesilahuste filtreerimisel tuleb filtrit eelnevalt
ekstrakte. Eesti taimedest on kõige sobivamad tammekoor ja pajukoor. On kasutatud ka kuusekoort. Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna- Ameerikas kasvav kebratso (,,kirvelõhkuja" oleks eestikeelne ligilähedane vaste), mille raudkõva puit on väga tanniididerohke. Tanniide saab ka mangroovidest ja akaatsiatest. Tanniidid on keerulised ühendite segud. Kõige enam sisaldavad nad aga aromaatseid ühendeid, mis on pärit gallushappest ja tema estritest iseendaga ja fenoolide või monosahhariididega. (Gallushape 3,4,5 trihüdroksübenseenkarboksüülhape) Tanniidide kõige tähtsamad rühmad on fenoolsed hüdroksüülrühmad ja karboksüülrühmad. Nad on tüüpilised nõrgad happed, mis neutraalses või happelises keskkonnas dissotsieeruvad vähe.Nende molekulid võivad lahuses suuremateks osakesteks kleepuda. Tanniidide molekulid ei mahu oma suurte mõõtmete tõttu igale poole nahastruktuuri sisse nii nagu mineraalained seda tegid
nõgusaks ja õhupilu avaneb 58. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiikula koosneb põhiliselt kutiinist ja vahast, mis on segatud rakuseina komponentidega (pektiinained, hemitselluloosid, tselluloos jne.). · Kutiin koosneb 16 süsiniku aatomit sisaldavatest küllastatud rasvhapetest; · Vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest (30-32 süsiniku aatomit), pikaahelalistest rasvhapetest ja alkoholidest (24-26 süsiniku aatomit), samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenoolsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. 59. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemis on sõeltorud ja saaterakud.: · Puudub tuum ja tonoplast, Golgi kompeks, ribosoomid, mikrofilamendid , mikrotorukesed · kloroplastid, mitokondrid ning ER on modifitseerunud · Rakuseinad pole puitunud (erinevalt ksüleemist), elusrakud
annaabi.ee 
