professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Loomingud · "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat" (1972) · "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) · "Läbi äreva vere" (1999) RUNNELILT LASTELE Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) Hando Runnel esseistina: "Ei hõbedat, kulda" (1984) "Mõõk ja peegel" (1988) "Isamaa vajadus" (1991) Hando Runnel koos abikaasa Katre Ligi ning lastega Üks lapsesuu on lausunud · Üks lapsesuu on · Et vaime pole olemas lausunud, · ja Jumalat ka mitte, · et oled loll kui saabas, · et ainus veider olevus · kui usud kurje vaimusid · on olnud Adolf Hitler · või kanget kivi Kaabas.
Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. Aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Sündinud ja koolis käinud Tartus, õppis ta 1958-1964 Tartu Ülikoolis lingvistikat ja jäi aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959, esikogu ,,Jäljed Allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist, ürgkodu poole püüdlemist: LÄBI SEST VALEST LÄBI SEST VALUST. Tema areng on olnud luuletajana pidev.
2006 Maarjamaa Risti ordeni kett 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett Mõjuka analüütiku ja särava esseistina, aga ka luuletajana on Ilves avaldanud palju artikleid nii Eesti, aga eriti välisajakirjanduses. Ilves oli ka tiigrihüppeks nimetatud Eesti totaalarvutiseerimise programmi idee autor ja vedaja. Toomas Hendrik Ilves on abielus meditsiiniharidusega Evelin Int-Lambotiga, kelle armastusest on sündinud neile tütar Kadri Keiu (2003). Kuid mehe eesmisest abielust psühholoog Merry Bullockiga on tal lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992)
teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega,
Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943 või 1944, teiste andmete järgi aga teel Poolasse 1944 või 1945. Nii pidi kasvana Jaan üles ilma isata. 1958 lõpetas Kaplinski Tartu 1. Keskkooli. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus ta õppis kuni 1964 aastani prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1969. aastal abiellus Jaan Kaplinski kirjaniku Tiia Toometiga, kes on samuti olnud 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. 1970
Ta õppis inglise keele ära enne oma emakeelt ja tegeles innukalt spordiga (poks, male, jalgrattasõit). Tema lapsepõlv oli kui paradiis - kasvada vabameelses, kuid haritud perekonnas, sõita koolis Rolls Royce'iga, tegeleda spordiga. Nabokov põgenes kommunismi ja fasismi eest nii kaugele, kui võimalik: Venemaalt läbi Euroopa Ameerikasse. Nabokovil oli kirg male ja liblikate vastu, mis avaldub ka loomingus ("Luzini kaitse", "Jõulud"). Kirjanduskriitiku ja esseistina hindas ta teisi autoreid kohati äärmiselt üleolevalt ja subjektiivselt. Ta põlgas kirjanikke, kes sidusid end poliitikaga, ja uskus, et oli ise suutnud sellest hoiduda. XX sajandi suurimaks kirjanikuks pidas Nabokov ennast. Õppejõuna ei võetud teda kaua omaks. Tema loomingut on rasked mõista ja vahepeal ta isegi ärritab lugejat oma aritrokraatliku keelega. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaidi niivõrdm kuivõrd oli vaja käsikirja müüa
"Kahwi" · Osales aktiivselt ka Tarapita tegevuses · 1940 astus Eesti Kommunistliku Parteisse · 1950 langes Eesti Keskkommitee otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" põlu alla · Kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile Looming: · 1962 aastal alustati Semperi kogutud teoste (12 köite) väljaandmisega · "Pierrot" (1919), "Jäljed liival" (1921), "Hiina kett" (1918), "Armukadedus" (1933) · Prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses · Esseistina on ta suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, muusikat, kujutavat kunsti jm. (nt. "Näokatted", "Meie kirjanduse teed") · "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus · Tõlkesaavutused Dante Alighieri "Uus elu" (1924) ja Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) · Eripära: sümbolite ning rahvusvaheliselt tuntud ainete kasutamine Artur Adson · 1889-1977 · Kujunemisele
ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Siuru 2. www.htg.tartu
proosat. · Luule põhiteemadeks on elu ja surma vastandseis, inimese ja looduse kooslus, inimese kohanemine või kohanematus. Mats Traat · Loomingu eesmärgiks on inimese äratamine, mandumisest vabastamine. · Tema luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised luulevormid. Hando Runnel · Sündinud 1938. · Kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele, tuntud ka esseistina. · Runneli varasemat luulet on nimetatud päikeseluuleks, hilisemat (1970ndatest) aga saatuseluuleks. Hando Runnel · Runneli loomingut iseloomustab rahvuslik- rahvalik isamaalisus, varjatult poliitiline tekst. Kasutab palju uuema rahvaluule vormi, parallelism koos alliteratsiooni ja assonantsiga. Olulisel kohal on sõnamäng, isikustamine, kordused jne. · Tema luulet on väga palju viisistatud.
kui see võimalik oli: Venemaalt läbi Euroopa Ameerikasse. Ameerika tollis polnud tal midagi deklareerida- peale oma geniaalsuse ja kotitäie poksikinnaste. Kuid tegelikult õnnestus tal Ameerikasse ,,sisse tuua" oma erandlik talent. Nabokov oli mitmekülgselt andekas: ta oli tunnustatud enomoloog, esmaklassiline maletaja, maleülesannete- ja etüüdide autor. Tema kirg male ja liblikate vastu avaldub ka loomingus (,,Luzini kaitse", ,,Jõulud" jm). Kirjanduskriitiku ja esseistina hindas ta teisi autoreid kohati äärmiselt üleolevalt ja subjektiivselt. Dostojevskit nimetas ta ajakirjanikuks, politseiromaanide autoriks, ka oma suurima lemmiku Puskini loomingus ei hinnanud ta mitte vene elu kujutamist, vaid stiili. Nõukogude kirjandusest, selle ideoloogiast ja moraalsest paatosest kirjutas Nabokov tigedalt ja salvavalt. Ta põlgas kirjanikke, kes sidusid end poltiitikaga, ja uskus, et oli ise suutnud sellest hoiduda. ,,Nahutada" said ka tema kaasaegsed, nt B
Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm. (nt. kogumikud "Näokatted", 1919 ja "Meie kirjanduse teeed", 1927). J. Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" (1924) on ainulaadne, psühhoanalüüsil põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante "Uus elu" (1924) ja V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) jpm. Marie Under
Esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes ,,Säde" ja ajakirjas ,,Pioneer". Esikkoguni jõudis ta 20-aastaselt luulekassetis ,,Noored autorid 1962". Rummo on võitnud auhindu ülikooli kirjandusvõistlustel ja ka Tartu 1962. aasta luulevõistlusel. Ta võttis osa Tartu Noorte Autorite Koondise tööst, huvi köitis teater ning ülikooli näiteringis lõi P.-E. Rummo kaasa näitlejanagi. (Kalda, 1991) Kirjandusearvustajana ning esseistina on Rummo olnud suhteliselt väheviljakas, kuid mitmes ta sellelaadses kirjutises leidub olulisi mõtteid nii luulest kui luuletamisest. Aastail 1967-1968 avaldas ta ajakirjas ,,Noorus" ,,kirjanduslikke kihermeid" Poor Yorick´u varjunime all. (Kalda, 1991) Küllalt kaalukas on olnud Paul-Eerik Rummo tegevus luuletõlkijana. Ulatuslikumalt on ta eestindanud soome nüüdisluulet ja D. Thomase loomingut. (Kalda, 1991) 2. LOOMING
Muuhulgas inimese võime osas postmodernisliku iroonia kaudu seda ahistavat süsteemi seestpoolt murendada. Isegi kui tal ei ole kättesaadav vabalt korraldada kultuurikeskkond. Frankfurdi koolkonna kontekstis on oluline persoon veel Walter Benjamin (1892 1940) Ta oli küll ainult põhustelt seotud selle instituudiga, kuid oma töödes väljendas sarnaseid mõtteid. Sündinud Berlinis, rikkas peres, saanud head hariduse, reisinud palju. Mõtlejana, esseistina on tuntud lühikese, impressionistliku laadis kirjutiste poolest. Tema tööde hulgas kõige tuntum 1936 aasta ,,Kunstiteos mehhaanilise reprodutseerimise ajajärgul" Esitab oma vaateid sellele, kuidas kunsti roll on muutunud. Tekst on kirjutatud perioodil kui võimule on tulnud natsid, ning kultuur tundub olevat kriitilises seisus. Esitab üsna radikaalseid vaateid. Heidab fasistliku
keelt. Laabani puhul tuleb ka prantsuse keelt ja kultuuri kaudu mõju. Ta õppis Tallinas 1. poeglastegümnaasiumis. Hiljem jätkas õpinguid ka sõja ajal. Hakkas õppima ka konservatooriumist Tallinnas, samal ajal hakkab ta õppima ka Tartu Ülikoolis. Kogu õppimine jääb lühikeseja ja 43ndal aastal lahkub ta Soome kaudu Rootsi. Õpib Stockholmi ülikoolis edasi romaanikeeli ja filosoofiat. Ta on Rootsis tegelenud esseistina, tõlkijana ja kriitikuna. Tema puhul tuleb rõhutada seda, et ta liigub rootsi kultuuris ja pagulaseesti kultuuris paralleelselt see pole tavaline. Pagulased elavad tavaliselt oma maailmas, mis puudutab kultuurimaailma. Laaban tuleb Eestisse tagasi. Talle on esimese visiidi ajal Luulekassett 88 (teistmoodi luule). Kui ta hakkab tihemini Eestis käima, siis hakkab ta ümber tiirlema noor Kivisildnik jt. Ta
Mehe kireks on reisimine, jõuab Venemaale, Berliini, kus käib ülikooli loenguid kuulamas. Leidis kauni kaasa Ingi (Hilda Visnapuu), kellega mehel olid väga tormilised suhted. Suhe Ingiga mõjutas ka Visnapuu loomingut väga olulisel määral. 1941. aastal Ing sureb. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja USA's. Visnapuul on kohanemisega raskusi, tunneb end üksikult. Sureb New Yorki haiglas. Visnapuult on ilmunud 13 lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Samuti on ta tegutsenud esseistina, dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid. Tema varasemat loomingut juhivad uusromantismi mõjud. Siuru perioodil ilmub temalt esikkogu ,,Amores" (1917), millel oli suur menu. Kogu iseloomustab autori julgus tunnete ja suhtumuste väljendamises, sensuaalsus armastuses ja tundelisus looduslauludes. Aasta hiljem jõudis lugejateni teine kogu ,,Jumalaga, Ene!", mis on üpris analoogne esikkoguga. 1920. aastal ilmus temalt kolm luuleraamatut,
Ingi raamat". Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa insipreerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulisus värsis. ( "Mul on sinu pärast nii kitas") mõned luulekogud- "Amores"(1917), "Käoorvik"(1920) , "Hõbedased kuljused"(1920), "Talihari" (1920) , "Maarjamaa laulud"(1927) , "Esivanemate Hauad" (1946). Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Kohtus Ingiga (tulevane abikaasa, luuletaja nimi Ing, pärisnimi Hilda)Visnapuu hakkas värsse kirjutama koolipõlves ning tema esimene luuletus ilmus trükis 1908.a, Postimehes.1910 tutvus ta Gustav Suitsuga , kellele näitas oma värsse
Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille
eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega (indiaanlased, Aafrika ja Kamtšatka asukas, laplased, haruldased taimed ja loomad jne). Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgsuse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Üldtuntuks sai Masing aga tänu „Marahwa Näddala-Lehele“ (1821-23, 1825), milles pakuti sõnumeid kodu-ja välismaalt, jutte, luuletusi, vanasõnu. Osava esseistina esindab ta toonast 32 intellektuaalset kõrgtaset. Tema asjalikud väited on vürtsitatud vaimukate paralleelide ja irooniliste nüketega, nagu võib lugeda ühe essee kokkuvõttes. Tema rahvavalgustusliku töö üheks nurgakiviks on õppekirjandus. Selles leidub mõndagi niisugust, mis pole aegunud tänapäevani, näiteks 1795. Aastal välja antud „ABD ehk
kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Visnapuult on ilmunud 13 algupärast lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Ta on tegutsenud kirjanduskriitiku ja esseistina (kogu "Vanad ja vastsed poeedid", 1921; koos J. Aineloga "Poeetika põhijooni", 1932), aga ka dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid mitmesuguste tähtpäevade ja kultuurisündmuste tarbeks. Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud. Ta lõi kaasa koguteostes "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914), kus olid kesksed sümbolismi ja futurismi ideed. 1917
annaabi.ee 
