Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma me...
MAJANDUSSURUTISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD Essee Praegusel hetkel vastava teema käsitlemine on üsna aktuaalne. Igapäevaselt elades nn masuga käsikäes ei mõtlegi konkreetselt positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Ühel hetkel tundub ühtpidi hea ning teisel hetkel jälle vastupidi. Kindlasti on see aeg meie pisikesele Eesti riigile suur katsumus. Suur muutuste aeg! Kas suudama selle kriisi üle elada või ei? Nüüd siis on kõik targad omad pead kokku pannud, iga ettevõte püüab olla originaalne ja pinnale ujuda, riik võitleb, rahvas on muutunud aktiivsemaks ja usinamaks, et oma töökohtadest kinni hoida, kindlasti oleme ka kõik nüüd säästlikumad kui kunagi varem. Kõik see on üks huvitav aeg kindlasti majandus analüütikutele jälgimaks, mis kõik ümberringi majanduses toimub. Üritan
vormist nagu näiteks sõda kahe tuumariigi vahel, igal juhul on konfliktid osa meie maailmast, mis toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse
annaabi.ee 
