Te kaote mu elu tühi, Te tulete mul südames lõõm, Asun arutult pidama olematuid pühi. Üks päev neid piinu, kannatusi... Tasub ära, sest ülimaks auhinnaks mul Te valge käsi, Siis kui Te istute ja koote, Nii õrnalt kummardudes vahel, Et lasta oma kiharad valla, Sest hetkest pole võimu mingil pahel. Kord hetkeks hellalt vaatan Teid ja lasen silmad alla. Kas rääkida Teile minu kurbusest, Sellest, kui Te jalutate õhtuti üksi. Siis minu kadetsevast nukrusest, Saab suurim raskeim ahastus, mil pole uksi, Et lasta sellel minna sootuks, Kuid selleks pole mingit lootust. Ehk soovite kaugustesse rännata, et mitte näidata neid pisaraid, Ja jätta kõik me targad kõnelused selja taha,
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
Himuga seotud ohjeldamatuse järgi minnakse kohe nautlemise juurde. Need, kes on vihaga seoses mingi määral loogiliselt arutlevad, allutavad himudega seotud ohjeldamatust. Äkkvihane inimene ei ole salakaval. Seda on näga tema käitumises, sest viha on kõigile näha. Lõbutsemishimu peetakse taltsutamatuseks, kuid see on hoopis nõrkus. Inimene, kes ei suuda lõbutsemisest loobuda ja olla mingi aeg asjalik, on lihtsalt nõrk. Ta võib kahetseda ja samas on ta ikka ohjeldamatu himu suhtes. Pahel ja otsustamatusel on vahe. Otsustamatus on mingi osa pahest, ta on vastuolus valikuga. Pahe aga lähtub valikutest. Nauding pole hüve. Selle järgi on nauding mõistlikkusele takistuseks, ning mida rohkem me mõnu tunneme, seda rohkem takistame me mõistlikkust, kuna me harjume sellega. Teise mõtlemise järgi võib samas nauding olla hüve, kuna inimene naudib elu ja tal on nauding, mis on samas ka hüve. Loomus on muutuv ja inimene muutub väga kergesti,