Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esitlus: Keemia ja eluskeskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atmosfäär, osoon, saastumine, soojuslik, maapind, kasvuhooneeffekt, osooniaugud, happelised, oksiidid, tavalised, sisaldada, raskemetallide, saastavad, veekogudesse, kaitsel, lähteaine, saadusteks, hüdro, tuumaenergia, põletamine, vesinik, filtritakse, bakterid, setitamine, filtrimine, vahtu, mikroorganismid, ühenditeksKEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna
Keemia ja elukeskkond Referaat Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni
○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniidid e ioonivahetajad – ained, mis on võimelised vahetama nende koostisesse kuuluvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu ■ Kationiidid – vahetavad katioone ■ Anioniidid – vahetavad anioone Keskkonnaprobleemid ➢ Atmosfääri saastumine ○ Osad gaasid atmosfääris on otseselt kahjulikud ■ Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib CO, mis on mürgine ■ Suurem osa kütustest sisaldab ka väävliühendeid, mille põlemisel tekib SO2 ■ Kütustes olevatest lämmastikuühenditest võib tekkida nii N2, NO kui ka NO2 ➢ SO2 ja NO2 on happelised oksiidid, mis muudavad tavalised sademed happesademeteks
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket.
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid.
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse
Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!! H2O kontsentratsioon õhus varieerub ~0 - 5% keskmiselt (3000 ppb = 3 ppm) Atmosfääri keemilise koostise muutused Maa atmosfäär koosneb ~99,93 % ulatuses lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Inimtegevus ei muuda oluliselt nende kolme kogust. Olukord on oluliselt erinev lisand-komponentide osas. Viimase 100 aasta jooksul on metaani keskmine kontsentratsioon kasvanud ~2 korda, süsihappegaasi aga ~20%. Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi. Inimene ja atmosfäär 3 Inimene hingab sisse päevas 10-15 m õhku
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
· paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2
· paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt. Valgus mõjub taimedele eelkõige: · fotosünteesi kaudu · mõjutab seemnete idanemist · mõjutab taimede õitsemist ja kasvu · määrab fotoperiodismi, s.o. päeva pikkusemuutumise tagajärjel organismi füsioloogias toimuvad muutused. 1. Valguslembed(teravili, mänd, kask) 2. Varjulembed(kuusk, lepp, mustikas, sõnajalg) 3. Vahepealsed, kes eelistavad täisvalgust, kuid võivad kasvada ka varjus. 1.pikapäeva taimed 2
kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. (E-õpe. Rahvastikuprobleemid. http://www.e- 10 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml (2012, 6 veebruar).) 2.2. Õhu saastamine Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid p
Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask,jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub. Ökosüsteemides toimuvad muutused võivad olla pöörduvad. Inimtegevuse mõjul võivad muutused olla ka pöördumatud. Kui saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis elukooslus ei asendu teisega. 1 Atmosfäär Atmosfäär: *kihid; *koostis; *saasteained Atmosfääri kihid o Troposfäär o Stratosfäär o Mesosfäär o Termosfäär o Eksosfäär Atmosfäär *50% õhu massist paikneb 5,6 km paksuses kihis *Õhurõhk on võrdne mõjutatava pinna kohal oleva õhukihi kogumassiga *Maapinnal on õhurõhk 101,3 kPa ehk 1 atm ehk 1 bar *Kõrguse suurenedes rõhk väheneb (5,6 km kõrgusel on rõhk pool maapinna lähedal olevast õhurõhust) Joonis 1
vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod. Aridifikatsioon e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon muldade katmine. Ehitusdegradatsioon muldade katmine. Masindegradatsioon mulla tallamine. Keemiline degradatsioon muldade saastumine. Maastik 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja
mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.
lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Õhk on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest (argoon, süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid tahkeid osakesi. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Just sel ajal toimus väärtuste ümberhindamine ja võeti kasutusele esimesed abinõud looduskeskkonna säästmiseks. 1980-ndatel üldsuse huvi looduskaitse vastu vähenes, jätkus aga professionaalsuse tõus suurenes teaduslike uuringute maht, töötati välja uusi tehnoloogiaid ja loodi uusi looduskaitsega tegelevaid asutusi. 1990-ndate aastate alguses kerkisid esile uued probleemid: rahvastiku kiire juurdekasv, looduslike ressursside ammendumine, osooniaugud, kliimamuutuste esimesed tagajärjed (näit. kahjurite massiline levik mõnedes piirkondades). Samas on aga lootus sellel, et praegune looduskaitsealane tegevus viib kiirete positiivsete tagajärgedeni, kuna ettevalmistustööd on tehtud. Üheks tähtsamaks ülesandeks on inimeste ökoloogilise teadvuse tõstmine. Endla Reintam, 2008/2009 7
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
vaesustumine Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne. Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite
ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004. aasta kestel Rahu ja Õismäe mõõtejaamas vastavalt 3 ja 28 korda. Kasutades infot Tallinna ÜP keskkonnaekspertiisist (1999), vahepealsete aastate välisõhu seire aruannetest ja muudest teostatud uuringutest/töödest võib üldistatult öelda järgmist: o Tallinna õhusaaste olukorda võib hinnata rahuldavaks. Probleemseteks kohtadeks on intensiivse autoliiklusega teed ning suure koormusega ristmikud.
.............................................................................. 437 31.1. Levinumad nakkused......................................................................................................... 439 31.2. Nakkushaigete transportimine ........................................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid ....................................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused..........................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
