vabad 3) MIks nimetatakse valimisi ka usalduse indikaatoriks? V: Sest see näitab, et riik usaldab oma kodanikke piisavalt ja laseb neil valida omale juhte. 4) Mõisted: a) Mandaat- koht riigikogus/valimisnimekirjas b) Kvoot- kehtestatud väikseim häälte arv, mille peab kanditaat koguma, et pääseda esindukogusse c) Isikumandaat- kanditaat saab ise kvoodi täis d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu e) Valimiskünnis- näitab, mitu % peab erakond hääli koguma, et esinduskogusse pääseda f) Suletud valimisnimekiri- partei määrab nimekirjas kandidaatide järjekorra ning pärast valimisi jagab erakond mandaadid nimekirja alusel g) Avatud valimisnimekiri- valijal on õigus erakonna otsustatud nimekirja
häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Proportsionaalne valimissüsteem rakendatakse mitmepartei süsteemiga riikides, näiteks Eestis. Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kusjuures kehtib ka valimiskünnis. Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest esinduskogusse pääseb erakonna poolt nimekirja etteotsa valitud kandidaat) nimekirju. Filosoofia Teema: Platon demokraatia vastu Näidisküsimus: Kas nõustud Platoni põhjendustega? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 86-88 Ei nõustu, sest Churchill on öelnud, et demokraatia on halb valitsemisviis kuigi parim teadaolevatest
Nimekiri võib olla avatud ja suletud. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte kokku lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. 5)millist tähtsust omab valimistel kandidaadi koht nimekirjas? a)palju hääli saadakse, et kas pääseb volikokku või mitte. b)Parteide edetabel 6)Avatud ja suletud nimekiri a) avatud nimekiri-suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole, omades seega suuremaid võimalusi esinduskogusse pääsemiseks b) suletud nimekiri - hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas esitatud kanditaatidele, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja etteotsa. 7)Mis on erakond? Kindla ülesehituse liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille eesmrgiks on oma seisukohtade elluviimine ja võimule pääsemine. Poplistlik partei- kõigile meelepärane partei (nt keskerakond) 8)mille poolest erineb erakond survegrupist?
Eestis on kasutusel poolsuletud nimekiri, kus valija saab hääletada nimekirjas ükskõik keda, ka üksikkandidaati, kuid lõpptulemuse määrab ka koht nimekirjas, mitte ainult kandidaadi häälte arv. Eesotsas olevatel kandidaatidel on suurem šanss parlamenti saada, kuid see ei määra kindlalt, et eesotsas olev kandidaat päriselt ka parlamenti saab. Väga olulist rolli mängib ka valimiskünnis, sest see paneb paika, kui suure toetuse peab erakond saama, et üldse pääseda esinduskogusse. Eestis on praegu valimiskünnis 5%, mis tähendab, et alla selle hääli kogunud erakonnad ei pääse Riigikokku. Proportsionaalse valimissüsteemi eelis on kindlasti see, et väikeerakondadel on suurem võimalus pääseda parlamenti. Poliitiline pluralism on palju suurem kui majoritaarses süsteemis ning samuti läheb n-ö vähem hääli kaduma. Selle nõrkus on keerulisus, paljudele valijatele jääb
Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd hääled lähvad kaotsi 2.4. erakonnad Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliset huvede kaitsemine ning riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse teostamine
Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu)
19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. rahvarinne-Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Kodaniku kommiteede liikumine-24. veebruar 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi. Isikud Mihail Gorbatsov- 1985. a sail uueks NLKP peasekretäriks, temast pidi saama uus parteiliider, kes NSV Liidu kriisist välja viib ja silitab sotsialistliku ühiskonda, tema uuenduskava oli perestroika. Boriss Jeltsin-vene Föderatsiooni president, tema eesrvedamisel ja tollase presidendi Gorbatsovi teadmata moodustati SRÜ, mis viis NSV Liidu lagunemiseni. W. Havel-Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt intergreerunud Euroopasse. L
president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel). Valimissüsteem Seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuste või presidendivalimistel 1) majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem 2) proportsionaalne e. võrdelise valimise süsteem · valimiskünnis - näitab, mitu % peab erakond üleriigiliselt koguma valijate hääli, et pääseda esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul) · suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule · avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule 1. Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia.
o rahvas oli rahulolematu valitseva keisri võimu ja kodanikuõiguste puudumise pärast - Revolutsiooni algus: 9. jaanuaril 1905. aastal avas sõjavägi Peterburis töörahva meeleavalduse peale tule Revolutsiooni põhjused: - rahva rahuolematus kehtiva korra vastu - kodanikuõiguste ja -vabaduste puudumine - talupoegade ja mõisnike vastuolu Revolutsiooni tulemused: - valimisõiguse laiendamine rahvale (rahvas sai omale õiguse valida esindaja esinduskogusse) - sai alguse emakeelsete erakoolide loomine (nt. Eestis) - sai alguse poliitiline tegevus (Eestis) o Eestis moodustati 2 erakonda: Jaan Tõnissoni poolt juhitud Eesti Rahvameelne Eduerakond Peeter Speegi poolt juhitud Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Eesti, Läti, Leedu – erinevused, sarnasused Eesti Läti Leedu
süsteem, teljel keskel). 3. Majoritaarsus vs proportsionaalsus V: majoritaarsus kogu valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valitavate esindajate arvuga. Igas ringkonnas osutub valituks üks isik, see kes kogub absoluutse maksimumi hääli. Kui keegi enamust ei kogu, siis korraldatakse tavaliselt uus valimisvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast valitakse sellisel juhul esinduskogusse kindel esindaja. Väldib killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate. Konsenteerumine. Stabiilne valitsus. Proportsionaalne sellisel juhul antakse hääl üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (protsendile). Proportsionaalsuse põhimõte aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult
Passiivsed – ei tunne poliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd hääled lähvad kaotsi 2. Välispoliitika. Diplomaatia. Külm sõda. Rahvusvahelised lepingud. Diplomaatia – riigi välissuhete korraldamine, et rahulikul teel ja läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve ning lhendada võimalikke teiste riikidega tekkinud vastuolusid ja probleeme
Osa omanikuta Lõuna-Eesti maid jagati eluaegseteks läänideks Poola ja Leedu aadlile, maavalduse kaotanud saksa aadel kaotas ühtlasi ka ainukontrolli maa omavalitsuses. Liivimaa aadli esinduskogud (presidentkondade maapäevad) ja linnade esindused käisid koos vaid kuninga kutsel. Liivimaa saadikute maapäevalt valiti kuus esindajat -- kaks poolakat, kaks leedulast, kaks ,,liivimaalast" (s.t sakslast) -- ka Poola esinduskogusse, seimi. Liivimaa elujõu taastamine nõudis Poola riigilt eritähelepanu. Tühjaks jäänud talukohtadele asus enamasti kohalik põlisrahvas (eestlased või lätlased), keda rändas sisse ka Rootsi ja Taani võimu all olevatelt aladelt. Poola võimud omalt poolt püüdsid Liivimaad taasasustada võõramaalastega: seejuures suunas kolonisatsioonipoliitikat otseselt katoliku kirik. Poola võimu all oleva Liivimaa poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane
valimistulemuste detailne avaldamine valimiskomisjonide kaupa. Salajane hääletamine kaitseb ka hääletamisest osavõtnute salajasust. 2.2.2.6 PROPORTSIONAALSED VALIMISED Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt koguvalijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Põhiseadus ei nõua puhta proportsionaalsuse süsteemi kasutamist: seda modifitseerivad
Kolmas iseloomulik tunnus on see, et eksisteerisid julgeolekuorganid kõikides riikides, kes ühiskonda kontrollisid. Kindlasti poliitilise elu tunnuseks oli ka näiline demokraatia. Kandidaadid olid juba ette määratud, näiteks NSVL, kus oli Ülemnõukogu, mis etendas parlamendi rolli, aga selle puhul oli täpselt ära määratud, mitu naist, meest, töölispäritoluga, haritlaste esindajat, vanuse poolest oli ka ära määratud. See, kes sinna niiöelda valitavasse esinduskogusse kuuluvad, oli võimude poolt kindlaks määratud. Majandus oli riigistatud, riigi kontrolli all. Mõningates sotsialismileeri riikides, väiketootmise tasandil eksisteerisid ka eraettevõtted, aga üldjoontes oli majandus riigistatud. Teine iseloomulik joon oli see, et põllumajandus oli kollektiviseeritud. Tegelikkuses üks sotsialismileeri riik oli see, kus säilid põllumajanduses eraomand, kus selliseid suuri kollektiivseid ühismajandeid ei loodud. Välja arvatud Poola
Ühe annab majoritaarsel põhimõttel kellelegi, kes on seatud üles tema valimisringkonnas, teise proportsionaalsuse põhimõttel üleriigilise nimekirja kandidaadile. Süsteemi kasutatakse Venemaal, Leedus, Saksamaal, Ungaris. Võrreldes enamusvalimistega ei saavuta proportsionaalse süsteemi puhul tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust. Esinduskogu koosseisu liigset killustatust aitab osaliselt vähendada valimiskünnise kehtestamine. Selle kohaselt tuleb esinduskogusse pääsemiseks koguda teatav protsent hääli häälte üldarvust. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem ning parlamendivalimistel on valimiskünniseks 5% üle riigi antud häältest. Valimiskäitumine Ettevalmistav periood - Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arv ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirja.
Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt koguvalijaskonna poliitilisi tõekspidamisi.
kandes, mehelt eeldatakse vaid korraliku tööoskust. Ebavõrdsuse ilminguks võiks pidada ka naiste liiga vähest esindatust kohalikes omavalitsustes ja Riigikogus. Siinkohal ei saa muidugi väita, et naiskandidaate oleks samapalju kui mehi, kuid midagi näitab see ometigi kui mitte muud, siis ühikonna suhtumist, et "tähtsaid" asju usaldatakse ajama pigem mehi. Naised ei kandideeri seepärast, et teavad neil poleks võimalustki esinduskogusse pääsemiseks. Kui neil siiski võimalus antakse, siis koheldakse naisi kui mitte võrdväärseid partnereid. Sobivaks näiteks olgu siinkohal kasvõi Tõnu Kauba õiendus Liia Hännile, et tema seda eelnõud kaasettekandjana esindab. Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib Seadus peaks reguleerima soolise ebavõrdsuse kõigis ühiskonna sfäärides (seaduse esialgses variandis oli kirjas ka ebavõrdsuse kõrvaldamine pereelus, mida
aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevvõimu organ. Täitevkomitee moodustati algul Tallinnas, Tallinna tööliste ja Põhja-Eestis paiknenud Venemaa sõjaväeosade nõukogude esindajatest. Pärast ka teiste Eestimaa bolševistlike, menševistlike ja sotsialistide-revolutsionääride mõju all olevate piirkondlike esinduskogude poolt üleriiklikku esinduskogusse suunatud esindajate liitumist muutus ka esinduskogu nimi, kajastades sellega liitunud täiendavaid huvigruppe. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee teostas kontrolli Eestimaal moodustatud nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliskontrolli tööstusettevõtete üle, konfiskeeris mõisnike vara – see oli natsionaliseerimine, viis läbi võitlust kontrrevolutsiooniga ning organiseeris ka EN TK allunud sõjalise jõu Eesti Punkakaardisalkade moodustamist.
referendumi või rahvaküsitluse või rahvaarutelu kaudu. Nt 1989.a. kohalike rahvasaadikute nõukogude valimiste seadus oli ENSV-s rahvaarutelul. Iirimaal on korduvalt referendumil olnud küsimus, kas muuta üksiku ülekantava hääle süsteemi - rahvas oli muutmise vastu 4. Kodanike õigused kandideerimisel - õigus parlamenti või riigipeaks kandideerida on riigi kodanikel, kohaliku omavalitsuse esinduskogusse kandideerimisel olustik riigiti kirev - kus võivad üksnes kodanikud, kus ka alalised elanikud-mittekodanikud. Kandideerimine kohalikesse esinduskogudesse enim alalise elukoha kaudu, kuid levinud ka kinnisvara asukoha järgi - nt ka Eestis enne II Maailmasõda. Neid õigusi võib piirata nt tervisetsensuse kaudu (teovõimetud ei saa valimisõigust) või paikkonnatsensuse kaudu (nõutav teatud aeg elada antud paikkonnas).
annaabi.ee 
