Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23
Maria Theresia Marianne Haug 10.c Hugo Treffneri gümnaasium Kes ta oli? 13.mai 1717 29.november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna Karl VI tütar Franz I Stephan Marie-Antoinette, Leopold II, Joseph II Kuidas ta troonile sai? Pragmaatiline sanktsioon 1713 Austria pärilussõda 1740-1748 Seitsmeaastane sõda 1756-1763 Tänan kuulamast!
Suurbritaania Iiri Austria Ungari Poola Saksa M Valsikuningas U Kuulsaim muusikalide Tantsuansambel: Ungari suurkuju Poola kuulsaim Joohan Sebastian Bach US looja Andrew Lloyd Joohan Strauss muusikas on helilooja helilooja on IK Lord Of The Dance ja pianist Georg Friedrich Händel U Ansamblitest tean: Viini klaasikud. Frédéric Chopin D Bella Bartok...
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamaja...
Kesk-Euroopa ja Eesti majandus AUSTRIA Kaubavahetus · Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. · 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. · Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. · Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. · Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja puittoodete ning muude tööstuskaupadega. AUSTRIA Olulisemad eksportkaubad · 24% masinad ja seadmed · 22% puit ja puittooted · 15% loomsed tooted · 14% muud tööstuskaubad · 12% keemiatooted Olulisemad importkaubad · 30% masinad ja seadmed · 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid) · 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted · POOL...
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING va...
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda...
Esimene maailmasõda SISSEJUHATUS Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.Saksamaa õhutusel kuulutas Asutria-Ungari Serbiale sõja,vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi,mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud,kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale,seejärel Prantsusmaale sõja,tungides ühtlasi ka kallale Belgiale.
massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. Majandus: Kiiresti arenev riik, majanduse kasvutempolt II kohal peale USA-d. Arenesid just uued tööstusharud. Välispoliitika: · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne. Saksamaa eesmärgiks oli saada tugevaimaks riigiks Euroopa mandril, see tähendas aga põhivastase Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi. Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. · 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. · Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda).
Ajaloo kontroltöö konspekt Üldiselt Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA). Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasi...
ning Hispaania kroonimaad nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas. Habsburgide abielupoliitikat võeti hiljem kokku motona: "Pidagu teised sõdu, sina, õnnelik Austria, pea pulmi!". Habsburgid valitsesid riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, mis aastal 1867 reorganiseeriti kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja samal ajal Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria- Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale, mis on tuntud ka Austria Anslussi nime all. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2
reforme (ebaõnnestunult). 1913 valiti presidendiks raymond Poincare, kelle juhtimisel valmistuti sõjaks Saksamaaga. Prantsusmaa välispoliitikas toimusid järgmised sündmused: 1)Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga suudeti lõpetada 1904 aasta Südamliku Rahuga. 2) Suhteid Saksamaaga varjutasid aga konfliktid Maroko pärast. 3) üritati maha suruda marokolaste vastupanu 4)tugevdati liitu Venemaaga Saksamaa vastu. Saksamaa ja Austria-Ungari 20sajandi algusekso li Saksamaast kujunenud üks juhtivamaid tööstusriike: 1) Saksamaa andis 16% maailma tööstustoodangust Eriti kiirest iarenes metallurgia tööstus. 2)Kasvasid suurfirmad, kartellid ja sündikaadid (AEG, KRUPP) 3)Linnastumine 4)Proletariseerumine järjest mõjukamaks muutusid palgatöölised. 5)Aadli ja kodanluse lähenemine 6)Poliitilises elus domineeris imperialistlik välispoliitika: *monopolide rahvusvaheline aktiivsus. *toimus
Sõjategevus 1914-1916 Antandi riigid: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Jaapan Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Türgi Positsioonisõjad 1915.a algul olid mõlemad pooled läänerindel, välja ehitatud kaitseliidud 1915.a kasutades Saksa väed Ypres´i juures mürgigaasi Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 1915.a Itaalia läks Antandi poolele üle 1915.a mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja Bulgaaria astus sõtta ja vallutas Serbia Lahungud Türgi rindel 1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915
toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetav Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada. 2.4. Venemaa sõjaplaan Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrredes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari, vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. Päeval Ida- Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austra-Ungarile. 2.5. Austria-Ungari sõjaplaan Austra-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austra-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austra-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning
proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6
ise Panama riigiga kokku leppida rendi summad kanali eest (Kolumbia küsis liiga suuri summasid). Samuti tõmmati Ameerika Euroopa keeristesse Inglismaa kaudu, kes olid Ühendriikidega tihedas kaubavahetuses. 2. §2 Kolmikliit ja Antant: liikmeskond, eesmärgid üldiselt ja riigiti Kolmikliit Saksamaa (1879)- eesmärk uusi kolooniaid haarata, Prantsusmaa purustada ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari (1879)- eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, tal oli vaja Saksamaa tuge selleks kui Balkani sündmused oleksid pidanud kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia (1882-1915) - eesmärk kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu Antant Prantsusmaa (1893) - eesmärk vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Samuti põrkasid Saksamaa ja Prantsusmaa huvid Aafrikas
SAKSAMAA vältida oma riigi jäämist n-ö serblaste kui slaavlaste õiguste piiratuks kahelt poolt. kaitsjana. Venemaa arenev tööstus vajas VENEMAA- kapitali,Prantsusmaa rikkad Prantsuse-Vene liit tähendas PRANTSUSMAA otsisid võimalusi Saksamaa jäämist nö kahe tule investeerimiseks. vahele. Austria-Ungari toetab 1908 Bosnia kriis ,mille VENEMAA-AUSTRIA- Saksamaad tema püüdlustest tulemusena Bosnia ja UNGARI koloniaalvalduste laiendamisel Hertsegoviina liideti Austria- ja ülemvõimu lõpetamiseks. Ungariga. Venemaa oli huvitatud oma VENEMAA- mõju tugevdamisest Mustal 1907 Venemaa ja Inglismaa INGLISMAA merel (väljapääs läbi leppisid kokku mõjusfäärides
Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse.
Kolmikliit-Saksamaa- liidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks, soovis uusi kolooniaid haarata e. konkurents Inglismaaga maailmas võimu pärast, vajasid laevastikku ja seepärast võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust. Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa ja kehtsetada võim Euroopa mandril. Austria-Ungari- Saksamaa toetus oli neile eluliselt oluline, oli rahvuslikult killustatud, riigi koospüsimist ohtustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbiat abistas Venemaa, eesmärgiks oli tugevdada oma positsioone Balkanil ja Saksamaa toetus juhuks kui tekib sõda Venemaaga. Itaalia- kolmikliidu nõrgim lüli, kes oli sinna juhuslikult sattunud, sõlmis lepingu Saksamaa ja Austria-Ungariga ainult selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest, suhted õnneksid paranesid.Prantsusmaa toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest Liibüa. Samal ajal tugevnes
Esimene maailmasõda 1914-1918 I MS oli suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914- 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis polnud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõjas või peale seda. I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel I MS ajal kasutati esimest korda keemiarelvi toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad I MS PÕHJUSED I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1. võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast 2
november 1918.aastal. 4)Missugune organisatsioon loodi peale 1.maailmasõda ja selle tähtsus? Loodi Rahvasteliit, mis asutati 1919.aastal. Selle tähtsuseks ja ülesandeks kuulutati riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvahelise majandus- ja kultuurikoostöö korraldamine. 5. 1.maailmasõja tulemused: 1)Kadunud oli üks sugupõlv järglasi. 2)Valitsevad tünastiad kukutati. 3)Euroopa riigid olid nüüdseks USA võlgnikud. 4)Maailma kaardilt kadus 4 impeeriumi (Venemaa, Austria-Ungari, Türgi, Saksamaa). 5)Rida uusi Vabariike tekkis (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa jne...). 6.Miks puhkes Venemaal kodusõda? Nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ja enamlaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud ja ühiskonna kihid (1918 kevad- 1920 alguseni). 7.Mida tähendas NSV Liidus sund kollektiviseerimine, industrialiseerimine? Kollektiviseerimine tähendas sovhooside ja kolhooside loomist.
MARIA THERESA Greetel Kala Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa, Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga s...
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina
Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda
Kongot. Inglismaa lubas võimalikus sõjas aidata, mille tõttu olid saksalsed sunnitud taganema. Sõda ei tule. Saksamaa sai Cameroonsi endale, mis on mõtetu.(Vist sama asi mis see Prantsuse Kongo) Itaalia haarab endale Liibia Kuna Aafrika territooriumid on peaaegu kõik ära võetud suurenevad pinged. 2. Liidusüsteemide kujunemine Saksamaa, Itaalia, ja Austria-Ungari vs Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa. Moodustati liite, et ei peaks võitlema kahel rindel. Saksamaa keisririik loodi peale Prantsuse sõda. Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia: 1879. a. - Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. - Ühines Itaalia. Antant(Liitlasriigid) - Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa 1893. a. Venemaa-Prantusmaa liidulepingu sõlm 1904. a. Prantsusmaa-Inglismaa leping 1907. a
säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsusmaad, Saksamaa sai lüüa · välisriikide sekkumine võimalus uuteks konfliktideks Kahe vastasleeri kujunemine · Venemaa lootis tugevdada mõju Musta mere väinade üle, et pääseda Vahemerele · Inglismaa püüdis pidurdada Saksamaa tugevnemist · 1907.augustis leping · Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant · Kolmikliit Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Bosnia kriis · Bosnia ja Hertsegoviina Türgi koosseisus (1878), aga provints allutati Austria- Ungarile · elanikkond polnud rahul okupatsioonivõimuga · 1908.oktoobris liideti Bosnia Austria-Ungariga · välispoliitiline kriis Teine Maroko kriis · 1911 ülestõus · ajendiks Prantsusmaa vägede sissetungile · Saksamaa algatas uue kriisi valmistuti sõjaks · Saksa-Prantsuse kokkulepe Saksamaa sai osa Kongost, Prantsusmaa kehtestas
Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu. Järelikult kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks! Sõdivad pooled: Keskriigid Antant · Saksamaa · Inglismaa · Austria-Ungari keisririik · Prantsusmaa · Türgi · Venemaa · Bulgaaria · USA · Itaalia jt vt kaart õpikus lk 44 II Sõjaplaanid Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid. Kõige paremini oli valmistunud Saksamaa. Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan
1 MAAILMASÕDA 1914-1918 KAART ENNE 1 MAAILMASÕDA 1 MAAILMASÕJA 3 PÕHJUST: • Suurriikide imperialistlik poliitika- kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. GAVRILO PRINCIP Gavrilo Princip (25. juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari – 28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS
riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused.
riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused.
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Franz Ferdinandi atendaat
ESIMENE MAAILMASÕDA. Põhjused: 1. Vastuolud suurvõimude vahel, Prantsusmaa+Inglismaa -> Saksamaa 2. Venemaa ja Austria-Ungari konflikt Balkanil 3. Sõda romantiseeriti 4. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5. Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 6. Natisonalism (Serbias) 7. Ülitundlikkus pidevate suuriikidevaheliste kriiside tõttu Ajend: Franz Ferdinangi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale.
Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ,,Püssirohu kelder" 1907.a. Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia.
Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 1. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914
Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa
Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallandas esimese maailmasõja. I Maailmasõja algus · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud serbjat. · Austria-Ungari kuulutas Saksamaa surve alla Serbjale sõja. · Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni*. · Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks · Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. · Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti*. Osalised Liitlasväed: Prantsusmaa Briti impeerium Venemaa(-1917) Keskriigid:
Esimese maailmasõja käik 1914 28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust. · Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni. · Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km).
Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria Niisiis: Keskriigid olid Saksamaa, Austria- Antanti tähtsaimad riigid: Inglismaa,
maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimrvad.
Kordamisküsimused ,, I Maailmasõda" 1.Milline oli I Maailmasõja ajend?(2p) Austria-Ungari troonipärija mõrv Bosnias, serblase poolt. 2.Mis riik oli Saksamaa peamine liitlane selles sõjas?(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5.sept 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus?(3p) Marne. Selle lahinguga pandi sesima esimestkorda Saksamaa pealetung 6.Mis riigid astusid sõtta 1915.a?(2p) Itaalia, Bulgaaria 7
28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria
kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist. Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Rumeenia,Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Loodi Pariisi rahukonverentsil osalenute poolt. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal tahtel. Rahvasteliidu peakontor asus Sveitsi linnas Genfis. Alguses ei kuulunud
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3
Esimene maailmasõda (1914-1918) Põhjused: a) Teravnevad vastuolud suurvõimude vahel: a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
