Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Esimene Eesti Üldlaulupidu - sarnased materjalid

jannsen, koorid, laulupidu, vanemuine, lauluseltsid, nendest, taevad, vihmast, pacius, soomlane, laulule, avamine, hommikul, ühendkoor, koorilauljat, üldlaulupidu, eeskujud, tänulik, arvas, aastases, konverentsil, tartusse, tugevnes
thumbnail
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

lugemismaterjalina. Hiljem hakati rohkem kajastama ka baltikumis toimuvat. 1850-ndatel aastatel alustasid meie suurtemates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) tegevust balti saksa lauluseltsid, ning varsti organiseeriti juba linnadevahelisi saksa kooride laulupühasid. 2 Ilmselt külastas juba toona J.V.Jannsen neid üritusi ja tegi neist omad järeldused. Jannsen käis 1861 aastal Riias Balti-Saksa laulupeol, millest võtsid osa ka meie linnade koorid. Ühtekokku esines peol 700 lauljat ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kestis tervelt 6 päeva ja sealt sai Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas. Laialdast tähelepanu äratas rahvarikas Saksa laulupidu Tallinnas 1866 aasta suvel. Pidu kestis ligi nädala ja sellest võtsid osa saksa koorid kogu Baltikumist ning Peterburist.

Muusikaajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Esimene eesti laulupidu

korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi Anseküla pastor Martin Körberg, kes kutsus ümbruskonna lauljad 1863. aastal Anesekülla (Sõrve säärel Saaremaal). Kohalike kooride ühisesinemised toimusid ka Virumaal Jõhvis ja Simunas ning Pärnumaal Uulu mõisas. Ja kuigi laulupühi korraldasid pastorid rohkem meelelahutuse eesmärgil, näitasid need ometi eestlaste

Muusika
129 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks, millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Nende muusikaline ja rahvuskultuuri tähtsus oli ääretult suur, äratades isegi rahvusvahelist tähelepanu. J.V.Jannsen käis 1861. aastal Riias balti saksa laulupeol,millest võtsid osa ka meie maa linnade lauluseltside koorid. Ühtekokku esines peol 700 lauljat, ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kesris tervelt 6 päeva ja sealt sai Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas, mida tal edaspidi vaja läks. 1868. a. suvel toimus Valga linnas Läti laulupidu, millest võttis osa 150 lauljat mitmest kihelkonnast. Sel puhul kurtis J.V Jannsen ,et lätlastel olevat laulupeod olemas, mis eestlastel puuduvat, kuigi neid olevat meilgi vaja.

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti I üldlaulupidu

Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsijat esitavad tantsulise vaatemängu spordistaadionil. Pidu toimub tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1. Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimene üldlaulupidu

Esimene Üldlaulupidu Selles ette kandes tahaks rääkida eestlusele väga tähtsaks saanud pikaajalisest traditsioonist saada kokku ja laulda kõik koos. Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar

Muusika
102 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III)

Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset.

Muusika ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti esimene üldlaulupidu

aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. 18. juuni oli laulupeo esimene päev ning algas vara. Juba kell 6 varahommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Kell 10 aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource`i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu aastal 1959. püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula

Muusikaajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Eesti Esimene üldlaulupidu

Eesti Esimene üldlaulupidu Merit Rammul Kanepi Gümnaasium 8. klass 2016 Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupidu · Toimus Tartus · Üldjuhid A. Kunileid ja J. V. Jannsen · Mõtte algatajaks Jannsen · 18. ­ 20. juuni 1869 · Osalesid ainult meeskoorid Korraldamine · Tekkis lõhe peaorganiseeriate vahel ­ Jacobsoni pooldajad vs Jannseni ja Hurda pooldajad · Jacobsonile ei meeldinud tänulaulupeo idee ­ mis seal ikka tänada? · Jacobsonile ei meeldinud ka Jannseni idee ­ koostöö kirikuga · Jacobson loobus koostööst · Korraldamine jäi ,,Vanemuise" seltsile, Jannsenile ja Hurdale Osavõtjad · Esinejaid oli ~900 ­ 46 meeskoori ja 5

Muusika ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti esimene üldlaulupidu - referaat

......... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" ­ see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20

Muusika
107 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge. Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Üldlaulupidu

Juhendaja: Taive Särg Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Mida kujutab endast üldlaulupidu?............................................................................................ Ajalugu...................................................................................................................................... Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?.............................................................................. Pilte laulupeoga seotud melust................................................................................................. Kasutatud kirjandus................................................................................................................... Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda võimalikult täpne ülevaade Eestis toimuvast

Muusikaajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti laulupeod

........................................ 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma,

Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Sõjaeelsed üldlaulupeod

Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5

Muusika ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Eesti esimene üldlaulupidu

............................................................26 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemal ,,Eesti esimene üldlaulupidu" annab ülevaate Tartus toimunud esimese laulupeo kohta. Valisin selle teema, kuna laulupidude temaatika on minu jaoks väga huvitav. Mulle meeldivad laulupeod ja olen ka ise Tallinnas laulupeol lauljana osalenud. See oli tõesti väga meeldejääv ja võimas sündmus. Töö käigus tahtsin rohkem teada saada laulupidude ajaloost, lähtudes sellest, et esimene laulupidu on Eestis tänaseni kestva laulupidude traditsioonide algataja. Töö eesmärgiks on välja selgitada esimese laulupeo tekke- ja arengulugu. Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö uurimusliku osa jaoks küsitlesin gümnaasiumiastme õpilasi, et selgitada, millised on tänapäeva noorte teadmised esimesest laulupeost ja kui oluliseks nad laulupeo traditsiooni peavad.

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Esimene üldlaulupidu

Esimene üldlaulupidu Janete Kuiv 10.b Sissejuhatus 19. sajandi teisel poolel arenes Eestis laulukooride ja puhkpilliorkestrite tegevus rahvusliku liikumise (ärkamisaeg) ajal niivõrd hoogsalt, et kihelkondade piires peeti koguni laulupühi. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Paljud koorid olid segakoorid, kuid Jannsen nõudis, et ainult mehed osaleksid laulupeol. Laulupeo lauluvalik tekitas Jakobsonis pahameelt, sest osad laulud olid saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861.

Kultuur
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“

Lauluga Inge Org tähistati kirikupühasid, samuti pastorite kõikvõimalikke tähtpäevi. Ka mõisahärra nõudis oma osa: juubelipeod ja muud perekondlikud üritused. Kodusesse atmosfääri sobisid vaimulike teoste kõrval ka ilmalikud laulud ja orkestripalad. Nii andis mõisa tellimus kooridele meelelahutuslikuma suuna. Iseseisva kontserdini ilmaliku repertuaariga küündisid ainult üksikud koorid. Näitena võib tuua Tartu ­Maarja laulukoori ja Väägvere pasunakoori ühise esinemise 1865.a.,mis olevat esimene eesti kontsert Tartu linnas. Tähtsat osa koorilaulu arengus hakkasid etendama 1865.a. asutatud linnaseltsid ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Need olid ametlikult registreeritud põhikirjaga organisatsioonid, kus kiriku mõju oli üsna väike. ,,Vanemuise" esimeheks ja koorijuhiks oli J.V.Jannsen. Ta soetas rohkelt

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Esimene üldlaulupidu

· Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega Mitteametlikuks hümniks sai Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega Kava Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: "Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud:

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti esimene üldlaulupidu.

Laulupidu on muusikapidustus, millel esineb koos palju laulukoore ja orkestreid. Laulupidusid hakati korraldama 19. sajandil mitmel euroopa maal (Saksamaal, Svetsis). Esimesed kohalikud laulupeod peeti Ansekülas 1863, Jõhvis 1865, Simunas 1866 ja Uulus 1867. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Esimene eesti üldlaulupidu ( slaidid )

Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 ­ 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 ­ 28. august 1893) oli laulupeo

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti Esimene Üldlaulupidu

2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837-1841), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9

10.klassi ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
14
odp

ESIMENE LAULUPIDU

Esimene Eesti Üldlaulupidu Tartus 1869.a Jelena Lebedeva 8.b klass I Üldlaulupidu ● Toimus 18.-20. juunil 1869.aastal Tartus ● 878 esinejaid ● Umbes 15 000 pealtvaatajaid ● 51 esinejate rühma ● Ressource'i aed ● Üldjuht ja elluviija-Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid Kava ● Isamaalised laulud ● Vaimulikud laulud ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“-hiljem sai sellest laulust Eesti hümn ● Peeti ka kõne Ajalugu ● Kuni VI üldlaulupeoni olid nad seotud keisriliku tähtpäevaga ● I, II, IV ja V laulupeod toimusid Tartus ● Ning pärast V on toimunud Tallinnas ● 1969.aastal oli juubelilaulupidu Üldlaulupidu

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

I Üldlaulupidu 1869

Heelika Uuk I Üldlaulupidu 1869 Carolyn Pippar Enne I Üldlulupidu · Baltisakslaste laulupeod · 1867. ­ Balti kindralkuberneri luba · Eesti segakoorid -> meeskoorid · Ettevalmistused · Perno Postimees Korraldajad · Vanemuine selts · Adalbert Hugo Willigerode · JOHANN VOLDEMAR JANNSEN ja Aleksander Kunilaid. · Eesti rahvusliku liikumise tegelased · Osalesid: meeskoorid ja puhkpilliorkester. I Üldlaulupeo laulud · Kõik laulud eesti keeles · ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" · Frederik Paciuse viis ,,Vårt Land" -> Johann Voldemar Jannseni sõnad ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" · https://www.youtube.com/watch?v=PADZOsjdpS4 Teisipäev, 17. juuni. · Kooride saabumine · Kell 12: vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus Kolmapäev, 18. juuni

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Üldlaulupidu

Üldlaulupidu Regiina Pukk K13 Mis on üldlaulupidu? Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Järgmine üldlaulupidu toimub 2014. aastal Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu ­ Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Üld laulupidu 2009

......................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sissejuhatus Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, mille põhiesinejad on täiskasvanud. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja

Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE

· Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. Tartus. Osa võttis üle 40 meeskoori ligikaudu 800 lauljaga, lisaks esines 5 mängukoori ehk puhkpilliorkestrit (56 pillimeest). Osalejaid üle Eesti, ent reisiraskuste tõttu moodustasid suurema osa Tartu- ja Viljandimaa lauljad.

Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
22
doc

ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI

.......................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal. II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947.

Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

12. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud 13. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ................................................................................................................................. ............................................................................................................... 14. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. 15. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. Tartus 16. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaera-Jaani Oskan nimetada eesti rahvalaule kunglarahvas, kadrilaul, mardilaul, Vastlasõit, Lina loitsimine, Lähme liugu laskma, Vastlamardi laul, Vastlasantide laul, Kada-ajamise laul 17. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. Laulupidudel 18. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)?

Muusikaajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ärkamisaeg, 1. üldlaulupidu ja esimesed heliloojad

Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi

Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti laulupidude ajalugu

Peole tullakse tihti isegi terve perega, et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on kavas püsinud peo algusaegadest alates. Neid ajaloolisi laule, millel on sügav tähendus lauljatele ja publikule, kannavad koorid laulupeol ette ka tänasel päeval. Need laulud on kujunenud selle kultuurinähtuse eri ajastuid köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20. saj. jooksul heliloojate poolt laulupeoks loodud kooriteoseid, nii uusloomingut kui rahvalaulu seadeid eri kooriliikidele. Põhilise osa esitatavast muusikast on kirjutanud eesti autorid, kuid repertuaaris on ka teiste rahvaste rahvalaule või populaarset autoriloomingut. Laulupeol ei ole läbi aegade

Muusikaajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esimesed üldlaulupeod ja Arvo Pärt

Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Neist dramaatilisemad on kolm viimast kuues ehk „Pateetiline“ sümfoonia Klaverikontserdid 1. Klaverikontsert b-moll Ta on loonud ka valsse, masurkasid, eksprompte, romansse jm Ta kirjutas ka programmilist klaverimuusikat „Lastealbum“ ja „Aastaajad“ Tšaikovskil on ka klaveripalade tsükkel „Mälestusi Haapsalust“ Külastas Haapsalut 1867 MK väikeste luikede tants balletist „Luikede järv“ Klaverikontsert nr. 1 ´ Fredrik Pacius Kirjutas esimese soome ooperi. Kirjutas isamaalaulu „Maamme“, millest sai hiljem soome hümn. Jean Sibelius (1865-1957) Elas üle 90 aasta vanaks. Napsutas ja suitsetas palju sigareid. Viimased 40 aastat ei kirjutanud ta mitte ühtegi nooti. Kirjutas sümfoonilist muusikat- sümfooniaid ja sümfoonilisi poeeme. Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav) Teoste teemad olid Soome muistendid, eriti „Kalevala“ Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „Finlandia“

Muusika ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Üldlaulupeo referaat

Seitsme esimese laulupeo ajal mil eesti kuulus Venemaa kooseisu tuli selleks taotleda luba mille saamine oli keeruline ja aeganõudev . Alates neljandast laulupeost aastal 1891 liitusid meeskoori ja puhkpilliorkestriga veel segakoorid ja alates kuuendast peaost aastal 1896 peeti üldlaulupidusid Tallinnas mitte Tartus. 1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva. Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo ajal tule süütamine Tartus ja selle kandmine Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eesti Tallinnasse. Läbi ajaloo on seniseks toimunud 24 üldlaulupidu 3 Laulupeo ühendkoori laulud Koit

Muusika
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun