Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
Australopithecus Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus ...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest
Oli Ameerika üks armastatuim president. LISA Kulutati umbes 3.25 miljardit dollarit . Kasutati ka tagant laetavaid püsse, torpeedosid, üht alvelaeva, meremiine ja soomus laevu. Kasutati ka telegraafi ja üks lahing peeti raudteel. Põhja osariigid kaotasid 360 000 meest ja Lõuna osariigid 258 000 meest. KASUTATUD MATERJAL Entsüklopeediakirjastus, 1990. Lk 571-572. Kinder, Hermann; Hilgemann, Werner. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Tallinn: Avita, 2001. Lk 373. The White House: Official Biography of Abraham Lincoln http://www.miksike.ee/ ÕPIK GOOGLE PILDID
olid nõus vabatahtlikult võtma ette üha uusi sõjaretki. Maa alistumisel rahvas ristiti ja selle tulemusena alustati kohe kirikute ehitamisega, algselt puust, kuid pikkamööda asendati need kiviehitistega. Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. Keskaja jooksul lisandus kihelkonnakirikutele väiksemaid kabeleid, millest enamik on tänapäevaks jäljetult hävinud. Arvan, et esiajast keskaja ühiskonnaga kohanemine oli eestlase jaoks suur ja raske muutus. Eelkõige võttis see kaua aega, et uue olukorraga leppida, sellega harjuda. Kuid siiski olen ma kindel, et see periood oli Eesti rahva jaoks ka kasulik ristiusu vastu võtmine, käsitöö- ja kaubandusealal. Ka see, et eeslastest said talupojad, saime me aru, kui tähtis on olla iseseisev ning see kunagi tagasi võita. Eestlased said juurde palju uusi ehitisi kirikuid, kabeleid ja muid hooneid.
jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid huvitaval kombel leitud aga kohtadest, kus olid rikkalikult varustatud hauad, seega võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide muumiate juures, et anda neile võimalikult parim võimalus mumifitseerimiseks. Juba esiajast on leitud savist kujukesi, millel on maalitud kas siis nahamaalingud või tätoveeringud, seejuures ei teatud, kummad need on, kuniks leiti Keskmise riigi muumiad, mille nahal võis üheselt tõdeda tätoveeringuid. 1891. aastal avastati Dair al Bahris Mentuhotepi templi välisõues Hathori preestritari Amuneti haud. Muumia kandis luksuslikke ehteid, käevõrusid ja sõrmuseid. Kaunistatud oli ka tema nahk, nimelt tätoveeringutega üla ja alakõhul ning õlgadel ja kätel. 1922
jpg http://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank "Sõjad ajalugu kaartidel " Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 192. Tallinn 2005 "Maailma ajalugu" Dorling Kindersley. Lk 324. Varrak 1998 "Lähiajalugu gümnaasiumile I " Mart Laar, Lauri Vahtre. Lk 119-120. Avita 2007 "Lähiajalugu õpik 9. klassile" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Einar Värä . lk 97. Avita 2004 " Eesti Entsüklopeedia 15 Maailma maad" lk 194-199. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn 2007 "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani" Herman Kinder, Werner Heilgeman lk 438- 439. Avita 2001 Tänan tähelepanu eest! Tartu 2011
Vahetati omavahel asju nt karusnahku jne ja eestlased rauaaja lõpul juba, kui rauamaaki kaevandasid, siis müüsid rauda jne. 12. Mis tüüpi kalmet on kujutatud pildil? Miks on kalmed tänuväärsed allikad esiaja uurimiseks? Tarandkalme ja kivikirst kalme. Kuna inimesed esiajal tihti panid kalmetesse kaasa väärtesemeid ning muid asju oma elust, siis nüüd arheoloogidel on kalmeid üleskaevates väga põnev avastada uusi ja huvitavaid asju esiajast , mida nad varem ei teadnud. 13. Kas esiaeg on oluline periood Eesti ajaloos? Põhjendage oma seisukohta ning tooge väidete kinnituseks näiteid. B 3. Kas paleoliitilise asustuse leidmine Eesti alalt on tõenäoline? Ei, sest nii kaugele pole leitud asju, kõige vanem asustus on leitud Sindist. Jääaeg tasandas jääkamakatega asustuse märgid ära. Kunagi ei või teada. Nii kaugele astustuse märki ei ole leitud. 4
Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV Ajalooline aeg
Kodusõjas lõunaosariike toetanud näitleja John Wilkes Booth hiilis presidendi loozi ja tulistas teda. See lask sai tollasele Ameerika presidendile saatuslikuks ja ta suri järgmisel päeval. Seega suri Abraham Lincoln 15. aprillil 1865. aastal Washingtonis. Kasutatud allikad · Eesti Entsüklopeedia, 5. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1990. Lk 571- 572. · Kinder, Hermann; Hilgemann, Werner. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Tallinn: Avita, 2001. Lk 373. · The White House: Official Biography of Abraham Lincoln · http://www.miksike.ee/
jpg · http://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank · "Sõjad ajalugu kaartidel " Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 192. Tallinn 2005 · "Maailma ajalugu" Dorling Kindersley. Lk 324. Varrak 1998 · "Lähiajalugu gümnaasiumile I " Mart Laar, Lauri Vahtre. Lk 119-120. Avita 2007 · "Lähiajalugu õpik 9. klassile" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Einar Värä . lk 97. Avita 2004 · " Eesti Entsüklopeedia 15 Maailma maad" lk 194-199. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn 2007 · "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani" Herman Kinder, Werner Heilgeman lk 438-439. Avita 2001
ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Kasutatud kirjandus 1. H. Kinder, W. Higemann ,,"Maailma ajalugu esiajast tänapäevani" 2001 2. K. Jaanson ,,Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938" 1992 3. A. Fjodorov ,,XX sajandi ajalugu" 2002 4. http://www.slideshare.net/Siilikene/versailles-rahu-presentation 5. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/weimari_vabariik.html 6. http://www.kool.ee 7. http://www.ut.ee/ABVKeskus//jaanson/RS18-20-2005/Euroopa.pdf
Viikingid vahendasid karusnahku, orje (balti, slaavi ja läänemere-soome asualadelt) ning väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbus 1050. a paiku mil läänemerekaubanduse võtsid üle slaavlased. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Kasutatud kirjandus: 1. Kinder, H. Hilgemann, W., Maailma ajalugu esiajast tänapäevani, Avita 2001, 672 2. et.wikipedia.org
praegu allikana väga hinnas. Toona aga jäi lootusetult Russowi varju ega leidnud avaldamist. Liivimaa ajalugu 1556-1561.1556. aastal algas viimane Vana-Liivimaa kodusõda, kulmineerus nn koadjuutorisõda. 1562 Vana-Liivimaa lakkab olemast. Saared Taanile, Põhja-Eesti Rootsile, Liivimaa Poolale. Franz Nyenstede- Riia bürgermeister, teda uurib põhjalikult ka Raik, kirjutas kah Poola ajal. Liivimaa esiajast kuni 1609, eriti viimased 100 aastat. Dionysius Fabricius – jesuiit, Viljandi praost. Oli Poola-meelne. Tema „Liivimaa ajaloo lühiülevaade“ on aastatetest 1558-1610 ja pühendub eeskätt Poola võimuperioodile Liivimaal. Thomas Hiärn. Rootsi-aegne ametnik. Ta kirjutas 7. osalise Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajaloo, mis käsitleb sündmusi aastani 1639. Kroonika jäi pooleli (sest suri ära!).
kirjanik. Rahvuslust ja ajalookirjutamist mõjutanud. J. Undusk ,,Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu" Keel ja Kirjandus 1997/11-12. Merkel kohalikust pastoraadist, õppinud Riia Toomkoolis, Leipzigis. Kõmuline raamat 1796 ,,Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophisches Jahrhunderts", seal pärisorjuse olukorra kirjeldus, süüdistab kehtestamises omakasupüüdlikke ristirüütleid. Publitsistlik teos, pole ajalooga palju sidet. Autori nime Euroopas tuntud Liivimaa esiajast 1798-1799 ,,Die Vorzeit Lieflands, Ein Denkmal des Pfaffen und Rittergeistes" I-II. Tombach tülkis 1909 ,,Liivimaa esiaeg". 1820 ,,Die freien LEtten und Esthen", lasi lahti müüdi helgest eestlaste ja lätlaste vabaduse ajast. J. C. Petri (1762-1851) kirjeldab siinseid olusid, 1802 ,,Ehstland und die Ehsten". Veel löövamas stiilis eestlaste kuldsest ajast kui Merkel lätlaste kohta kirjutas. Philipp Willigerod (1779-1848) 1814 ,,Geshichte Estlands", mäletab eesti juuri ja
teadlasi tagakiusamisest kodanlike natsionalistide tervest koolkonnast. Eriti laialdane ja eesti väljajuurimise kampaania käigus 1950. aastate kultuuri piire ületav oli see keeleteadlasel Paul algul. Kõige raskem oli humani taar ja Aristel. Arheoloogide ühistööna valmis rahvusteaduste esindajail, suhteliselt kergemini kapitaalne koguteos Eesti esiajast. Folkloristide pääsesid matemaatikud, keemikud ja füüsikud. tippsaavutusteks on uurimuslik väljaanne eesti Eesti teadus jäi kodumaal siiski alles ja vanasõnadest (Arvo Krikmann jt.) ja arenes kõigele vaatamata edasi. Nimetamist rahvalaulude antoloogia (Ülo Tedre). väärivad matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Ideoloogilise surutise eest Venemaalt Tartu
kultuur-ajaloolisi kui looduslikke väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt. Piiranguvööndis kaitstakse inimese ja looduse koosmõjul kujunenud traditsioonilisi kultuurmaastikke koos seal sisalduvate looduslike ja kultuuriliste elementidega ning neid alal hoidvate protsessidega. Enamuses neist aladest on tegemist traditsioonilise hästisäilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente alates esiajast (nt kalmed ja lohukivid) tänapäeva väärtusteni (nt kooli- ja seltsimajad). Ajaloolise maastiku väärtused Lahemaa rahvuspargis on esiajaloolised maastikud Kahala järve ümbruses, Palmse-Vihasoo, Palmse-Karula ja Kõnnu piirkonnas, ajaloolis-kultuurilise väärtusega mõisakohad ja mõisad, mõisapargid, alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad, söepõletuskohad, lubjaahjud,
suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus
inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud.Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaja lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumise ja klassiühiskonna kujunemise algusega. Esiajaloolise aja piirid on eri maades erinevad. Esiaeg lõppes mõnel pool (näiteks Egiptuses ja Hiinas kohaliku arengu
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab
Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9. Ivar Leimus, Numismaatika alused, Tartu 1996. 10. John H. Lind jt
Mõisnikelt võeti ära ka mõisahooned, loomad, põllumajandustehnika jnejne. Jäeti nad tühjade kätega. Likvideeriti ka usuvabadus, kirik lahutati riigist, mitmetes suuremates kirikutes seati sisse rahvamajad (nt Oleviste kirik Olevi rahvamajaks). Eesti iseseisvumine Historiograafia Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. Tartu 1936 tänase päevani põhjalikem seda teemat käsitlev raamat. Ants Piip. Tormine aasta: Ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917.-1918. aastal dokumentides ja mälestusis. Tartu 1934. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I-II. Tallinn 1927/1930. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis: Dokumentide ja materjalide kogumik. Tallinn 1957. Paul Vihalem. Eesti kodanlus imperialistide teenistuses (1917-1920). Tallinn 1960. Karl Siilivask. Veebruarist Oktoobrini 1917. Tallinn 1972. Joosep Saat. Nõukogude võim Eestis: oktoober 1917 märts 1918. Tallinn 1975
annaabi.ee 
