Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub. Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud ja arusaamad eritamised kohta võivad mõjutada toimingu sooritamisviisi. Näiteks ei istu osa inimesi ühiskondlikes tualettides kunagi WC-potile, sest nad kardavad sealt nakkust saada. Eritamist mõjutavad ka emotsioonid nagu stress, depressioon. Eritamist mõjutavad tegurid Sotsiokultuurilised tegurid
-teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vajalik raha AKTUAALSED JA POTENTSIAALSED PROBLEEMID Jagatud nelja gruppi: -sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega -muutus eritamisharjumustes -muutus eritamisviisides -keskkonna ja rutiini muutus
5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12. Nimeta erituselundkonna (neerudega seotud) elundid, nende ülesanded. 13. Kirjelda neere ja nende ehitust. 14. Kuidas tekib uriin? Mis vahe on tal esmasuriini või verega? 15. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 16. Mis on sülg, maomahl, ensüüm, vitamiinid, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis?
2. Välimus 3. Toitumine ja eluiga 4. Paljunemine 5. Vaenlased Iseloomustus ja elupaik Tuhkur ehk tõhk on väike kärplane. Ta on kiskja. Kuulub keelikloomade hõimkonda. Tal on sale ja pikk keha.Tuhkru elupaikadeks on veekogude kaldad ja jõeluhad. Teda võib kohata kaljusel mäenõlval või puujuurte all. Nad on hea ujuja. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Pesa vooderdab rohu ja samblaga.Territooriumi märgistab tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Tuhkur on levinud üle terve Eestis. Arvukuselt on Lõuna-Eestis tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Tuhkur on üks parimaid mullakaevajaid. Välimus Tuhkur on pruun . Tema kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusedga. Saba on üleni tumepruun.Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning Toitumine ja eluiga Tuhkrur toitub loomadest, millest jõud üle käib
Rasvad-peensoole soolehattude lümfisoontesse 8. Nimeta maksa ülesanded. Maksa ülesanded: toodab sappi, puhastab verd, toitainete varupaik, lagundab vananenud punalibled, biokeemilised reaktsioonid-organismile vajalike ühendite süsteesimine 9. Millised toitained milleks võivad muunduda, kuidas seda arvestada toitumisel? Valgud võivad muunduda süsivesikuteks ja rasvadeks Süsivesikud rasvadeks/rasvad süsivesikuteks/valgud asendamatud 10. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad, mida nad eritavad? Nahk eritab higi,kopsud co2 ja veeauru,neerud uriini, soolestik seedimatuid jääkaineid 11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust.
Teadlased on toonud armastuse seletamiseks välja oksütotsiini, mida toodab aju. Sellel hormoonil on inimesele väga suur mõju. Näiteks õrnutsemisel: kallistamisel, suudlemisel ning ka seksimisel eraldub ajus oksütotsiini, mis muudab närvilõpmed tundlikuks ning stimuleerib lihaste kokkutõmbeid. Teadlased on jõudnud lausa nii kaugele, et nad on julgenud öelda välja ajamäära, kui kaua kestab kirglik armastus. Seda seletavad nad ajust eralduvate looduslike amfetamiinide eritamisega, mis tekitavad inimeses eufooriaseisundit. Et selle aine eritumisel on ajalimiit (umbes 3 aastat) ütlevad teadlased, et just nii kaua kestab ka kirglik armastus. Edasise koosolemise määrab see, kas kontakt partnerite vahel tekitab nende organismis endorfiinide tootmise või mitte. Endorfiinid nimelt on keemilise koostise poolest sarnased morfiumiga, mis tekitab inimses rahulolu, ohutuse ja heaolu tunde. Selline armastus võib kesta väga kaua
varustamist. Glükoos jõuab verre: süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel, glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest. Tase tõuseb peale sööki. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid( ül. Vere glükoosisisalduse kt, aminohapete sisalduse kt, plasmavalkude süntees,punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kt, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud(hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi;filtreerivad pidevalt verd; reabsorbeerivad olulisi aineid), kops(veeaur ja co2), nahk(vesi ja soolad). Hüpotalamus reageerib vere kontsentratsiooni tõusmisel kahte moodi: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni(mida rohkem seda on seda enam imatakse vett emasuriinist tagasi) 2. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi omandamisel toimub
kesknärvisüsteemiga. 11. Vegetatiivne närvisüsteem. Vastus: Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. 12. Refleksikaar. Vastus: Tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb. 13. Tingimatu refleks (kaasasündinud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Aitavad kriitilistel perioodidel ellu jääda. Seotud ainevahetuse, toitumise ja eritamisega. 14. Tingitud refleks (elu jooksul omandatud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Elujooksul omandatud. Lihtsustavad õppimist ja harjutamist.
(Mustajoki 1999; 225-226) 3. ARUTELU (Arutelu osas väljendab töö autor oma seisukohti sellest, mida ta õppis näidisõendusloo koostamisel, mida nägi praktikabaasis ja mida selle kohta ütles kirjandus.) Haigus on organsüsteemi funktsiooni häire, mille puhul tekivad muutused organismi talitlusest. Haigus võib endaga kaasa tuua valu, probleeme liikumisega, eritamisega jne. Enamasti kaasnevad haigusega halb enesetunne ja negatiivsed emotsioonid. Haigus on inimese jaoks stress. See on kriisi situatsioon, mis häireb hingelist tasakaalu, muudab emotsionaalsed reaktsioone. (Soots 1999: 1) Kõige sagedamini kukuvad eakad inimsed kodus. Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt üks kord igal aastal. Tõustes voodist või minnes
Kui glükoosi hulk liiga madal- kõhunääre sünteesib glükagooni(hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sialduvaid aineid- Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab
nullilähedale. TUHKUR Kehapikkus: Isasloomadel 35-46cm ja emasloomadel 30-40 cm. Kaal: 600 - 900 g. Sabapikkus: 10 - 15 cm. Kaitse Eestis Tuhkur ei ole Eestis looduskaitse all. Elupaik Tuhkrud asustavad edukalt nii metsa- kui ka kultuurmaastikke, isegi märgalasid. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Oma jahimaadel toimetavad tuhkrud peamiselt öösiti ja üksi. Territooriumi märgistatakse tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Segamini võib ajada Käitmine ja liikumisviis on üsna sarnased nugistele ja naaritsatele, kuid näolapp on neil hoopis erinev. Seega, kui satute tuhkrule otsa vaatama, siis ei saa teda kellegagi segamini ajada. Levik ja arvukus Eestis Tuhkur on levinud üle terve Eestis, kuid tema arvuku varieerub niimoodi, et Lõuna-Eestis on tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga
kümnekonna minuti jooksul - sapi tootmine ( sapp vajalik rasvade seedimisel) - rasvade sisalduse kontroll - vitamiinide varu säilitamine o märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks) o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud, kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad) Eritamine ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi
maitset, seejärel ilmneb köhatamisperiood, peapööritus ja üldine jõuetus. Mürgitatud õhust vabanemisel kaovad ka ilmingud üpris kiiresti, kuid 4-6 tunni pärast algab mürgitatu enesetunde kiire ja järsk halvenemine: kiiresti tõmbuvad huuled, põsed ja nina sinakaks; algab järjekordne üldväsimuse periood, peavalu, sagenenud hingamine, tugevalt esiletükkiv hingeldamine, piinarikas köha vedela vahulaadse roosaka vedeliku eritamisega, mis viitab sellele, et kopsude varustamine verega on muutumas. Fosgeeniga mürgitatu haiguslik protsess saavutab oma kulminatsioonifaasi 2-3 päeva jooksul. Õnnelikul juhul järgneb sellele ilmingute taandumine ja terviseseisundi paranemine, halval juhul aga saabub surm. 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid LSD-happe dimetüülamiid on psüühikakeemilise iseloomuga ründemürk. Inimorganismi
(Konn) *Esimesena maal: -Niisked elupaigad. –Kehapinna permeaablus vee suhtes väheneb. –Vee säästmiseks mõned halvasti arenenud kohastumused. *Mageveest maismaale: -Vere madal osmootiline rõhk. –Kehapinna madal permeaablus. –NaCl transpordimeh-d ning vee reg. –Eellased mageveest. *Tagasi vette: -Vere madal osmolaarsus. –Vastupidine gradient algsetele mereloomadele. –Veekadu kompenseeritakse joomisega. –Soolade imendumine korvatakse aktiivse NaCl ja vee eritamisega. 12. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgrootutel) Endokriinne süsteem selgrootutel •Ainuõõsed: (hüdra) rakud eritavad aineid, mis osalevad reproduktsioonil, kasvul ja regenereerumisel •Lameussid: Aine, mis osaleb regeneratsioonil, esinevad ka hormoonid, mis osalevad osmootsel ja ioonsel regulatsioonil, aga samuti paljunemisel •Ümarussid:Paljud parasiidid, esineb neuroendokriinne eritussüsteem (ganglion peapiirkonnas), mille abil kohanevad perioodiliselt muutuva keskkonnaga
paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud. Skeptilise empirismi alused. Kogemus on kõigi teadmiste allikas. Hume suhtub kahtlevalt meie tavapärasesse arusaama teadmistest. Ta tahab välja selgitada nagu Descartes, et mis asjadest meil võib olla kõige rangemaid nõudeid täitev teadmine (mis on see, mida saame nimetada teadmiseks). Hume tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eritamisega. Mõlemad on meie teadvuse seisundid, aga mulje on kõige põhilisem (kõige alus, vundament)- ta on meie teadvuse vahetu kujutlus, aistingud ja tähelepanekud meie oma meele tegevusest (näeme loojuvat päikest: punakat ja kuidas ta tasapisi vajub - ning tekibki mulje sellest) Ideed moodustavad teadvuse sisu s.t mõistus on nad muljetest vorminud. (muljed päikeseloojangust tekitavad päikeseloojangu idee ehk veel lihtsamalt näeme
Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus, lüpsiga kaasnevad heli ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis, haistmis ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse. Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos.
Bioloogia Page 142 Bioloogia Page 143 Bioloogia Page 144 Bioloogia Page 145 Bioloogia Page 146 Bioloogia Page 147 Bioloogia Page 148 Bioloogia Page 149 Bioloogia Page 150 Bioloogia Page 151 Bioloogia Page 152 Bioloogia Page 153 Bioloogia Page 154 Bioloogia Page 155 Bioloogia Page 156 Bioloogia Page 157 Bioloogia Page 158 Bioloogia Page 159 Bioloogia Page 160 Bioloogia Page 161 Bioloogia Page 162 Eritamine ja veebilanss 4. oktoober 2010. a. 13:46 Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud, kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad) Eritamine ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi
Vesi on toitaine. Toidu seedimine, kehaomaste ainete süntees, biomolekulide katabolism, metabolismi lõpp-produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon ja ainete transport organismis on võimalikud veemolekulide osalusel. Lisaks väliskeskkonnast saadud eksogeensele veel (jook, tahke ja vedel toit = 2,4dm3 vett ööpäevas), toodab organism metabolismi käigus ka endogeenset vett (0,3-0,4dm3 ööpäevas). Liigsest veest vabanetakse eritamisega. Uriini, higi, hingeõhu ja roojaga vabaneb inimene ööpäevas 2,6-2,8dm3 veest. (lk 30, medbiokem I osa) Vesi võib organismis esineda mitmel kujul: kolloidsüsteemidesse seotud vesi, immobiilne vesi fibrillaarsete struktuuride ja rakumembraanide vahel ning vaba vesi vereplasmas, lümfis ja teistes koevedelikes. Hüdratasioonivees toimuvad kvantitatiivsed muutused mõjustavad immobiilse vee hulka, mis omakorda kajastub vaba vee hulga suurenemises või vähenemises.
Organismi tervikuna: veremürgitus-seksis Kaitse bakterhaiguste eest: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp · Antikehad, fagotsüüdid · Loomulikud mikroobikooslused. Kõige rohkem on: seedekulglas, suguelundis(naiste), nahas, limaskestas. Kaitse tagatakse: konkurentsi põhimõttel(bakterid hõivavad sobivad elupaigad); ja keemilised agresiivsete ühendite eritamisega(nt. Piimhape, vesinikferrosiid, tsükliline glutamiinhape). 2. Täiendav · Vaktsineerimine · Antibakteriaalne ravi, selle põhiliseks esindajaks antibiootikumid. Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?: · Väiksed mõõtmed · Kiire paljunemine · Vastupidavad äärmuslikele tingimustele · Väga erinevate C(süsinike) allikate kasutamine · Eritüübilised energia hanke viisid on bakteritel
Vesi koguneb kudedesse, sealhulgas ka arteriseintesse, mis kaotavad osaliselt elastsuse ja ei laiene vastavalt füsioloogilistele vajadustele. See omakorda sunnib südant intensiivselt töötama, et pumbata verd läbi ahenenud soonte ning vererõhu tõus ongi paratamatus. Seetõttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste, südamepuudulikkuse ja muude haiguste korral. Ööpäevas suudavad meie neerud toime tulla 20...30g keedusoola eritamisega, suurem kogus muutub tervisele juba otseselt ohtlikuks. Kaalium Kaaliumi vajadust peab silmas pidama väga erinevate haiguste vältimiseks ja ka raviks. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt, soodustab vitamiin B6. Kaalium väljutatakse peamiselt uriiniga, märkimisväärselt ka higiga. Ülemäärane naatriumi, kohvi, suhkru, alkoholi tarbimine suurendab kaaliumi väljutamist uriiniga
Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus (puhastatakse udar, masseeritakse nisasid, sooritatakse eellüps), lüpsiga kaasnevad heli- ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis-, haistmis- ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse (joonis). Söördumisrefleksi tekke skeem: 1- ajukoor , 2- ajuripats, 3- süda, 4- piimanäärmed, 5- närviteed Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse
inimene õpivad reageerima mõjutajale. Nüüd jälgime kolme astet klassikalisest tingitusest Esimene samm enne tingitud seose kujunemist on see, kui koer ei erita veel sülge, kuid kuuleb kella helinat, sülge eritab ainult siis, kui näeb toitu. Toit on siin mittemääratud stiimul (UCS), stiimul, mis automaatselt toob esile mittemääratud vastuse koos sülje eritamisega. Sülje eritamine on tingitud reaktsioon (mitteõpitud reaktsioon UCR). See on automaatne mitteõpitud vastus kindlale stiimulile (toit). Kella helistamine on erapooletu stiimul, see on üks juhuslik tunnus, mis kutsub esile reflekse vastuse. Teine samm on tagasipöördumine tingitusele, kui katsetaja korduvalt mõjutab neutraalse stiimuliga (kell) ja mittetingitud stiimuliga (toit) koos. Iga kord kella helistades ja
Erituselundite talitluse valdkond Tavapärane põietegevus: sagedus, kogus, värvus, lõhn, ebamugavustunne, nüktuuria, kontroll ja muutused Tavapärane sooletegevus: regulaarsus, värvus, ko- gus, konsistents, ebamugavustunne, kontroll ja muutused Kultuurilised / tervist puudutavad tõekspidamised Enesehoolduse tase: tualeti kasutamine, hügieen Eritust soodustavad vahendid, nt ravimid, klistiirid Põiepõletiku vältimise viis Anamneesis eritamisega seotud füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: kõht, suguelundid, eesnääre Aktiivsuse ja kehalise liikumise valdkond Tavapärased igapäevaelu toimingud Kehaline liikumine: laad, sagedus, kestus, intensiivsus Vabaajategevused Kehalist liikumist puudutavad tõekspidamised Enesehoolduse võime: riietumine, pesemine, söömine, tualeti kasutamine Iseseisev, sõltuv või abivajav Abivahendite kasutamine, nt kepp või rulaator
Erutustele väga vastuvõtlikes rakkudes (närvisüsteem, lihased, süda) on väga oluline erineva ioonijaotuse tõttu rakupindade vahel tekkiv elektripinge (potentsiaalide vahe). Rakuvälise kaaliumi kontsentratsiooni muutumine võib kutsuda esile häireid rakkude tegevuses. Kaaliumi võib neerude tubulaarsüsteemis niihästi tagasi imenduda (resorbeerida) kui ka aktiivselt väljutada (setserneerida). Kaaliumisisalduse muutumine on tihedalt seotud organismi happe-aluse tasakaalu ja naatriumi eritamisega. Hormoon nimega aldosteroon mõjutab ka kaaliumi eritust. NB! Vee ja elektrolüütide tasakaaluhäired, eriti kaaliumisisalduse muutus, võivad mõjutada närvi- ja lihasrakkude bioelektrilisi funktsioone. Eriti ohtlikud on sellest tulenevad südame funktsioonihäired. Setserneerima – eritist väljutama Happe-aluse tasakaal Ainevahetuse saadused on happelised. Süsinikdioksiid moodustab koos veega süsihappe. Happe- aluse tasakaal peab aga püsima väga kitsastes piirides
annaabi.ee 
