Kreeka ehitusmälestised Templi väljakujunemine Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast.(6.sajand e.m.a) Puu asemel kasutati lubjakivi ja marmorit Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiil...
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreek...
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korin...
ANTIIKAJA KUNST Vana-Rooma ja Vana-Kreeka antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks, mis kestis ajavahemikul 800 eKr500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör ...
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornamen...
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthen...
Kõige varasemad kreeka templid olid valmistatud puidust ning neid pole säilinud. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj. eKr. Ehitusmaterjalideks olid liivakivi ja marmor. Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati Apollonile Korinthoses tõenäoliselt 7. saj. eKr. Sellest on säilinud vaid üks nurk talastiku ja 5 sambaga ja paar eraldiseisvat sammast. Lõuna- Itaalias on aga dooria stiili näiteid paremini säilinud. Nt Hera ja Poseidoni tempel Paestumis. Hera templi sammaste entaas on suurem ja sambad asetsevad hõredamalt, kui hiljem ehitatud Poseidoni templil. Viimase eriosade suhted sarnanevad juba klassikalise ajastu templitele. Olümpias asub Zeusi tempel, mis on 64m pikkune peripteer (seda ümbritseb üks rida sambaid). Selle skulpturaalne kujutis oli meisterlik. Joonia stiil kujunes välja 6. saj eKr Väike-Aasia rannikualadel. Selles stiilis on Artemise tempel Efesoses. See on dipteer (seda ümbritseb kaks rida sambaid). Pikkus on 109m,...
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef)...
Kreeka Kunst 09.11.2016 . Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid, Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid olümpose mäel. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas s...
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
AKROPOLI LÜHIAJALUGU Ateena Akropol ehk Ateena kindlus asub Ateena Pühal Kaljul. See on mägi 150m kõrgusel merepinnast, mis on lameda tipuga ja mille lame platoo on 3 hektari suurune. Sealseid templeid peetakse kõige olulisemateks kultuurimälestisteks läänemaailmas. Uhked marmorist templid ehitati 5. sajandi lõpus, aastatel 450-421 e.m.a. Ateena kuldperioodil ja jumalanna Athena auks. Ajalooliste seoste ning sealsete kuulsate ehitiste - Parthenoni ja Erchtheioni - tõttu tuntakse Kreeka akropoli lihtsalt Akropolina. Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.) 1 Akropol kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse....
Vana-Egiptus 1. Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu?-Vaaraode dünastiate järgi. Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku mil keskvõim oli tugev aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes 2. Millal oli Egiptuse kunsti kõrgaeg?- 2700-1000 a. e.Kr. 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad li...
Kunsti KT 1. Millal ja kus tärkab Egeuse kultuur ja millal lõpeb? Umbes 3000 eKr. Egeuse mere saartel ja rannikul. Lõppes 12. saj eKr. (põhjast saabuvad doorlaste hõimud hävitasid Mükeene kultuuri) 2. Tähtsamad keskused Egeuse kultuuris? Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel Mükeene. 3. Kreeta kunsti tähtsamad saavutused? Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Mi...
Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tän...
Kunstiajaloo KT vol2 Peatükk 9: 1. Milliste tänapäeva riikide territoorumil sündis Egeuse kunst? Egeuse kunst sündis tänapäeva Kreekas, Türgis ja Kreetas. 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Egeusi kunsti nimetatakse veel ka Kreeta-Mükeene kunstiks, sest Kreetas ja Mükeenes oli kõige rikkalikum kunst. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused. Egeuse kunsti tähtsamad keskused on saarte rühm Egeuse meres ehk Küklaadid, Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaar. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kreeta saare kunsti mõjutasid looduslike mõjude poolest mahe kliima ja lopsakas taimestik. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? Egeuse kunst jääb ajavahemikku aastatel 3000-1100 eKr. Egeuse kunsti periodiseeritakse a) varajaseks ajajärguks (3000-2000a eKr) b) keskmiseks ajajärguks (2000-1600a eKr) c)hiliseks ajajärguks(1600-1100a ...
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erin...
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõred...
Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. ...
1. Kirjelda Kreeta paleesid, kuidas Knossose palee on seotud Kuulsaim reljeef Mükeene Lõvivärav. Minotaurusega? Lossid olid Kreeta ehituskunsti 7. Antiik-kreeka tähtsamad sakraalehitised? Põhiplaan. tähtsaimateks saavutusteks. Paleed koosnesid paljudest Templid. Tavaliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templit väikestest ruumidest, mis paiknesid ümber siseõue. Paleede ümbritsevad tavaliselt igast küljest tiheda reana sambad. seinad olid kivist, laed puust. Lossidel ponud paraadlikke 8. Nimeta 3 vanakreeka stiili (orderit), missugune oli neist sissekäike; vormide mäng ja värviküllus. Knossose palee vanim? Dooria (vanim), Joonia ja Korintose stiil. äärmiselt keerukas põhiplaan on tekitanud legendi 9. Võrdle omavahel dooria ja joonia stiili. Joonia stiil on labürindist, kuhu asunu ei suutnud enam leida väljapääsu. hilisem, sell...
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas här...
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
Vastused. 1. Kirjelda Vanakreeka ühiskonda ja usundit. Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised,...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
annaabi.ee 
