Franklin Delano Roosevelt Aastal 1882 30. jaanuaril sündis New Yorgis Rooseveltide perre Franklin Delano nimeline poiss. Franklinile meeldis ajalugu kõige rohkem. Ema õpetas talle palju keeli milles ta oskas lugeda. 14. aastaselt saadeti Franklin Grotoni põhikooli Massachusettsis, mis oli riigi parim kool. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis. Teda hakkas huvitama poliitika ja ta võttis eliitprofessoritelt eratunde. Pärast Harvardi Ülikooli lõpetamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Franklin abiellus oma kauge sugulasega Anna Eleanor Rooseveldiga aastal 1905.
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", kantaat ,,Surma
Tema muusika oli ignoreeritud. Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2 Edgar Varese (18831965) Mõjukas Ameerika helilooja Prantsuse päritolu Elekrtoakustilise ja löökpallimuusika pioneer George gershwin ( 18 9 8 1 9 3 7 ) Hea klaverimängupraktika ja muusikaline silmaring Õppis muusikat omal käel, võttis ka eratunde Gershwin pidas jazzist ja bluusist lugu, ning oli seda meelt et jazz on Ameerikas kujunenud energia tulem. Selle huvi tulemusena sündis kaks jazzist ja afroameerika elustiilist mõjutatud suurteost `' Rhapsodi in blue'' ning `'Porgy ja Bess'' Kirjutas klaverikontserte, muusikale, filmimuusikat. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
teha. Just läbi proovides saabki kõik vajaliku selgeks. Tunnis olen lõbus, teen palju nalja ning olen üldse noortepärane. Tunnikorda poleks vaja hoida, sest kui jõnglastele meeldib õpetaja siis ei tee nad ka suurt lärmi ja kuulavad ilusti. Loodan ka kooli kõrvalt aega jätta mõne uurimustööga tegelemiseks. Kõik juhtumised maailmas on seletatavad füüsikaga ning sellepärast tahaksingi teha suuri avastusi ja olla teadlane. Õpetamise kõrvalt on selline hobi suurepärane. Eratunde annan ma ka. Tahan, et neiud ja noormehed ikka targad ja nupukad oleks ning et nad ise igale võimalikule probleemile lahenduse suudaksid leida. Õpetaja olla on raske, aga noorte juhendamine ja järgmiste põlvkondade aitamine on seda väärt. Kõik, kellele selline töö vähegi meeldib peaks vähemalt mõtlema õppejõuks hakkamine peale.
Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900. aastal esimese eestikeelse entsüklopeedia, 1885. aastal ajakirja "Laulu ja mängu leht" ja ostis ära 1886. aastal Perno Postimehe. 1891. aastal tegi ta
Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga, mis avaldab talle vapustavat mõju. Kuid Schubert esimesed loomingulised katsetused, mis algavad 1810. a., kuuluvad pigem olustikulise muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes zanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi- ja vokaalmuusika tehnikat. Kuid on iseloomulik, et Salieri mõistab karmilt hukka uusi voole, mis juba ilmnevad Schubert loomingus, alavääristab tema parimaid lüürilisi laule, keelab tal saksakeelsete tekstide kasutamise. Rahvaluule, -laulu ja -tantsu harrastamine, mis on Schubert-le nii iseloomulik, tugevneb väljaspool tema ametlikku õppetööd, on sellega otseses vastuolus. Konviktis loob Schubert enesele iseseisva loomingulise miljöö
1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana mitmetes koolides ning andis eratunde. Märkimisväärne on ka Tobiase ajakirjanduslik tegevus ning tema artiklid omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Tartus liitus ta ka tolleaegse kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegevusega. Helilooming On mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema tähtsus seisneb eelkõige eesti heliloomingu taseme tõstmises professionaalsele tasemele, selle rikastamises modernsete võtetega ning zanrilises laiahaardelisuses.
Marta Babenjuk ELUKÄIK * Sündis Amersfoortis * Pere oli Kalvinistlikku usku * Oli lummatud teosoofiast * Piet'i isa toetas poega tema valikutes. * Maalimises oli 5 perioodi * 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis ma maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja 1. PERIOOD NATURALISM (1895 1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi * Huvitus vertikaalsusest ja vormide rohkusest * Külastab palju kuulsate kunstnkke muuseume * Hakkab eksperimenteerima värvidega
Hindrek Post 11.klass Mustve Gümnaasium 10.12.12 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 10.12.12 Elulugu Muusikat õppis omal käel ja võttis ka eratunde. Teda köitis kergem rahvuslik muusika ning peagi hakkas ta ka ise komponeerima. Tänu tellimusele populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt, sai valmis 1924.a "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorketrile. "Rhapsody in Blue" tõi talle maailmakuulsuse. 10.12.12 Elulugu Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA helilooja. Võrreldud Euroopa rahvuslike stiilide rajajatega.
Aleksander Läte (1806-1948) oli helilooja ja pedagoog, esimene eestlasest proffessionaalne muusikakriitik. Ta sündis kõrtsmiku peres ja tänu sellele kuulis lapsepõlves palju rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ka ise viiulit mängima. Kooliõpetajana töötades asutas ta mõlemasse kooli koori ning orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja
Jorgen on 3 aastane ja temaga saame ka 300 krooni lasteraha. 4 aastat tagasi kohtasime me teineteist ning aasta hiljem sündis meil poeg. Nimeks panime talle Jorgen. Nüüd on Jorgen juba 3 aastane ja käib Raasiku lasteaias. Mihel käib Raasikul koolis. Kristi on 32 aastane üliõpilane, ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ärindust. Kristi saab stipendiumi 15000 krooni. Kristi otsib tööd. Rainer on 25 aastane õpetaja klassijuhataja, matemaatika õpetaja ja vajaduselt annab ka eratunde. Tema kuu sissetuleks on 11084.7 krooni. Meie talus on 6 tuba elutuba, vanemate magamistuga, 2 lastetuba, kontorituba, köök, vannituba ja wc. Kõrvalhoonetest on meil saun ja kelder. Maad on 4 ha, oma tarbeks kasvatame puu- ja juurvilju. Soevesti tuleb meil majja kaevust hüdrofooriga, mis läheb kogumis kaevu. Maja kütame puudega. Puid saame oma metsast. Iga 3 kuu pärast käib prügiauto, mis maksab 26.80
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori
(09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller
Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja rootsi keele Õppis klaverit Rootsis Hiljem jätkusid õpingud Sveitsis ja Saksamaal Intervjuu Käbi Lareteiga https://www.youtube.com/watch?v=Rrbx5wXmIfs Rootsis http://img3.bdbphotos.com/images/130x130/5/o/5o25vzw6in https://d14wch1fpzoq5q.cloudfront.net/npl/2015/08/Ingmar-Bergman-and-Ka%CC%88bi-Laretei.jpg 5mzi2m.jpg?skj2io4l Karjäär Alustas kontserttegevust 1946.aastal Esinespika pianistikarjääri jooksul
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi?
kogu Euroopa ulatuses. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Noor Liszt jäigi konservatooriumi ukse taha. Lisaks poolteiseaastasele klaveriõpingule Viinis Czerni juures, võttis Liszt veel lühikest aega eratunde teoorias Pariisi konservatooriumi professori A. Reicha ja Itaalia ooperiteatri dirigendi T. Beari juures. Sellega piirduski Liszti muusikaline haridus. 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esimene avalik kontsert Pariisis. Järgnesid triumfaalsed esinemised paljudes Euroopa linnades. Jäänud ilma haridusest (Liszt pole ühtegi üldhariduslikku kooli lõpetanud), asus noor virtuoos pingelisele enesetäiendamisele, harjutamisele, kirjanduse lugemisele, loomingule.
· Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata. · Kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu. Ametikäik · 1911. a asus ta Riias tööle ajakirjanikuna, saatis ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. · Esimese maailmasõja puhkedes sai temast sõjakirjasaatja
elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei puudu ka lapsed, kuid sellest kõigest ei piisa vaimsel tasandil. Oma hingelt ja unistustelt jääbki ta üksikuks.
ELUKÄIK * Sündis Amersfoortis * Pere oli Kalvinistlikku usku * Oli lummatud teosoofiast * Piet'i isa toetas poega tema valikutes. * Maalimises oli 5 perioodi * 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg- ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis maa maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja Rühmitused Jan Tooropi kunstnike kogukond 1909 liitus usklikku kogukonnaga 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige. 1. PERIOOD - NATURALISM (1895-1905) * Maalib palju maastikku, ehitisi, kirikuid ja koduloomi
Elulugu ( Haridus, abielu, esimesed sammud, lastehalvatus , surm) I Ametiaeg II Ametiaeg III Ametiaeg IV Ametiaeg Välispoliitika Saavutused Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ema õpetas teda kodus kuni 14. eluaastani Peale seda saadeti ta riigi parimasse erakooli Massachusettsisesse Grotoni Põhikooli. 1899 jätkas ta õppimist Harvardi Ülikoolis . Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikusse Parteisse. Peale Harvardis bakalaureuseks saamist jätkas ta Kolumbia Õigusteadkonnas . Abielu 1905. aastal abiellus ta oma kauge sugulusega Anna Eleanor Roosevelt. Neil oli 5 last : Anna, James, Elliott, Franklin, John Kuid viimane laps suri juba imikueas . Esimesed Sammud Otsustas tänu sugulase Theodor Rooseveldi edust presidendina astuda demokraadina poliitikasse.
Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt õigeaegselt tagasi tulnud ja mis seda piiskopi häiribki, et Mozarti vaimulikud aariad, milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoidis neid joones. Loominguperiood-Ta looming on väga itaaliapärane. 8-aastaselt mõjutas tema loominugt enim Johann Christian Bach. Suure osa enda vaimulikest teostest komponeeris ta Salzburgis. Isiklik elu(Tunnustus teatud ringkondade poolt, Konflikid ülemustega, Vabakunstniku eluga toimetulek)-Iseseisev vabakunstniku elu oli keeruline, müüs ühel õhtul
1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule. Võttis Tartus muusikaõpetaja juures eratunde. IV üldlaulupeol Tartus (1891) üks üldjuhte. Dresdenis õppis instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus elama Tartusse. Asutas üliõpilaste, keskkooliõpilaste ja kooliõpetajate sümfooniaorkestri. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida.
Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "Metastasis", 1954) muusikalise materjali struktuuril. Muusikas oli suures osas iseõppija, võttis eratunde Milhaud' ja Honeggeri juures, viibis Messiaeni analüüsitundides Pariisi kons.-is, uuris elektronmuusika võimalusi ja lõi oma arvutiprogrammi, mis võimaldaks ta ideid realiseerida, teda huvitas heli füüsikaline olemus. Reisis Jaapanisse, sai sealsest muusikast kinnitust oma muusikalistele ideedele. Tema tegevuse teljeks oli muusika, füüsika, matemaatika ja arhitektuuri seoste uurimine ja oma muusikas ühendamine, tema
Raimond Valgre Raimod Valgre, üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7.oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides ning Tallinnas. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele. Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnika gümnaasiumi. Töötas restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel klassis. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel aastatel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised
14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut. 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks hiljem üle filosoofiateaduskonda. Lahkus sealt ilma kursust lõpetamata majanduslikel ja tervislikel põhjustel (haigestus tuberkuloosi.) Viimased eluaastad oli Riias vanemate juures, kus andis eratunde, kirjutas saksakeelseid luuletusi ja tegeles keeleteadusega. Suri 4.augustil 1822 ja on maetud Riia Jakobi kalmistule. Luuletaja, säilinud umbes 25 luuletust. Kirjutas põhiliselt oode (9) ja karjaselaule , ehk pastoraale (6). Keeleoskus ei olnud väga hea, ta oli iseõppija, kuid ta oli uhke oma Eesti päritolu üle ja armastas oma isamaad, kutsudes ennast "maarahva lauljaks." Oodid räägivad inimesest, loodusest, jumalast, sõprusest, kodust.
aprillil 1945. Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr. ja John. Esimesed sammud Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina
Juhtis noore Kreutzwaldi rahvapärimuse sügavustesse Õpingud Tallinna saksa kreiskoolis 1819-20 Kreiskooli fassaad (paremal) Saada seminariõpetajaks? · Oli 16-aastane · Ainus võimalus haridusteed jätkata · Õpetati ka eesti keelt · Püüdis esmakordselt saksa keelest tõlkida eesti keelde Algkooliõpetajana Tallinnas 1820-23 · Oli 19-aastane · Tegi esimesed saksakeelsed värsikatsetused · Võttis hoolsalt eratunde et sooritada gümnaasiumi lõpueksamid · Suviti Ohulepal, kus jätkus tutvumine rahvalaulude, uskumuste, Kalevipoja-lugudega Koduõpetajana Peterburis 1824-25 Elu Peterburis MIKS? Vajas raha abituuriumieksamite sooritamiseks HEA Oskas saksa keelt Oli omandanud algkooliõpetaja kutse Kõrge palk ja soodsad elutingimused Elu Peterburis HALB Puudulik vene keele oskus
*1865. aastal omandas gümnaasiumi lõpueksami *Täiendas end 1878 Jakobson saksa keele ja *kingsepa ja rätsepa 1880 Viini kirjanduse alal gümnaasiumi õpipoiss pedagoogiumis ülemkooliõpetaja kutse *oreli- viiuli ja klaverimängus võttis eratunde *18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust *18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust *1880 aastal lõpetas ülikooli keeleteaduskonna doktorikraadiga Ametid *1859
lapsi,õpetas Raimondile inglise,saksa,vene keelt ja ka klaverit.Raimond ja ta pere elasid Paides. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theodor Lemba juures.Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele
connaissances humaines ("Essee teadusfilosoofiast ehk inimteadmiste loomuliku klassifikatsiooni analüütiline käsitlus"). Ta veetis oma lapsepõlve ja noorukiea Poleymieux-au-Mont-d'Or Lyoni lähistel.Tema isa hakkas talle õpetama ladina keelt, kuni ta avastas poisi eelistuse ja sobivuse matemaatikas. 1796 Ampère kohtus Julie Carroniga ja 1799 nad abiellusid. 3 Alates umbes 1796 andis Ampère eratunde Lyonis matemaatika, keemia ja keelte alal. Aastal 1801 kolis ta Bourg-en-Bresse, kus ta oli professor füüsikas ja keemias, jättes oma haige naise ja imikust poja (Jean-Jacques Ampère) Lyoni. Pärast naise surma, juulis 1803, oli Ampère rahutu kogu ülejäänud elu. Ampere suri 10. juuni 1836 Marseille'is ja ta maeti Montmartre'i kalmistule Pariisis. 4 KASUTAUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9-Marie_Amp%C3%A8re
Täpsemalt- kui poleks olnud Ira huvi muusika vastu, siis poleks ka George`i vanemad koju klaverit soetanud. Ira pidi hakkama klaverit õppima, kuid kohe kui klaver koju toodi, hakkas see kohe George`i huvitama ja suhteliselt ruttu suutis ta mängida kõrva järgi. Hiljem investeerisid vanemad natukene ta klaveritundidesse ja nii hakkas George tõsisemalt õppima 12. aastaselt. 2. Muusikaharidus: Muusikat õppis omal käel ja võttis eratunde. Ta õppis ühes muusikaäris, kus tema ülesandeks oli uute laulude ette mängimine klaveril. Hkkas ka ise muusikat kirjutama George alustas oma professionaalset karjääri ,,Tin Pan Alley`s", kohakeses New Yorgis, kus püüdlevad heliloojad ja lauluautorid võisid tuua oma tööd kirjastajale, lootuses müüa neid tagasihoidliku rahasumma eest. Kaks aastat peale tööle hakkamist Jerome Remickile, kirjastati George`i esimene laul. ,,When You Want Em You Can`t Get Èm" polnud talle mingi
sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus Läte Tartusse elama. Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks
Kaasaja muusika. 1. 20.sajandi muusika- ja kunstisuunad: hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, avangardism, minimalism, postmodernism. 2. Faktid Gershwinist: õppis muusikat omal käel ja võttis ka eratunde; tema sümpaatia kuulus kergemale rahvalikule muusikale, peagi hakkas ise komponeerima; hea klaverimängupraktika ja muusikalise silmaringi sai ta, töötades muusikaäris, kus ta tutvustas klaveril ostjatele uut laulurepertuaari; tegi juba lööklauludega endale nime, tänu sellele sai ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile
1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest . 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse,mille ta lõpetas 1865 aastal hõbemedaliga. Et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks: kolm sümfooniat I klaverikontserdi neli ooperit balleti "Luikede järv" - mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. klaveripalade tsükli "Aastaajad" 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama.
1881 tütarlapsele tol ajal võimaliku kõrgeima hariduse. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles vastupanu ümberrahvustamisele. Peategelase juures meeldis mulle väga see, et kui ta 20.aastaselt oli lasteaias kasvatustööga tutvunud, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ning andis neile lisaks eratunde (meenutab mulle veidi ettevõtlust). Samas kirjutas ta ka aktiivselt luulet, mis viisistati kiirelt. Ei meeldinud see, et kui 7 aasta jooksul suri tema isa, ema, ainukene õde, lähedaseim inimene Jaan Lellep ning kaotas lõplikult ka isakodu, katkestas ta kõik suhted ja kirjavahetused läks ta Peterburisse, kus hakkas tööle halastajaõena. Ta oleks võinud leinata ning siis tagasi vana elu juurde minna, kirjutades luuletusi ning õpetades lapsi. Küsimused peategelasele:
1.4 Kolmekümnendad ja elamine ning töötamine Ameerika Ühendriikides 1930. dirigeerib Londonis. 1933. aastal lahkub Berliinist, sest teda heidetakse natsionaalsotsialistide poolt akadeemiast välja. Kolib koos naise ja tütrega Ameerika Ühendriikidesse. Alustab õpetamist Malkini Konservatoriumis Bostonis ja New Yorkis. 1934. aastal dirigeerib Bostonis sümfoonilist poeemi "Pelleas ja Melisande". Annab loenguid Chicago ülikoolis. 1935. aastal annab loenguid ja eratunde Lõuna- Kalifornia ülikoolis. Samal aastal saab Schönbergi õpilaseks John Cage. 26. mail 1937 sünnib poeg Ronald. 1938. aastal saabuvad New Yorki Schönbergi tütar Gertrude Greissle perekonnaga ning Alexander Zemlinsky abikaasaga. 1939. aastal proovib sugulastele ja sõpradele hankida viisasid sõiduks USA-sse. Georg Schönberg perega elab kuni sõja lõpuni Mödlingis viletsaimates tingimustes. 27. jaanuaril 1941 sünnib poeg Lawrence. Arnold, Gertrud ja Nuria saavad USA kodakondsuse
riietada, et keegi neid ära ei tundnud ja pääsesid niiviisi teatrisse. · Peagi saabusid Tsehhovitel eriti rasked ajad, isa ei suutnud võlgu tasuda ja laostus. Võlavanglast eemale hoides kolis isa koos ema ja lastega Moskvasse, kus õppisid pere vanemad vennad Aleksandr ja Nikolai. · 16- aastane Anton , kes jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi lõpetama, pidi omaenese lapsepõlvekodus üürima tuba, mille eest tasumiseks andis eratunde. Need kolm aastat Taganrogis osutusid visaks võitluseks oma olemasolu eest noormehele.Kitsikusest hoolimata saatis Anton omastele raha ja pakke. · Taganrogis iseseisvalt elatud aastad muutsid Tsehhovi täskasvanuks, õpetasid talle töökust ja sihikindlust. Sulo Saar 11b Viimane eluperiood · Armastatud Melihhovost pidi Tsehhov tervise pärast siiski loobuma. Uuesti ägenenud tuberkuloos nõudis tingimata kliimavahetust. Ta ravis end esialgu Lõuna-
Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis, kuid teades milline on kunstniku hing õrn, loominguline taipas Pjotr peagi, et õigusteadus on üsna kauge tema huvidele. Niisiis astus Tsaikovski 1862. aastal Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi Pjotr tööle hakkama, selleks ta andis ta eratunde. 1865. a. lõpetas Pjotr Iljits Tsaikovski konservatooriumi hõbemedaliga. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma". Samal ajal tegutses ta ka muusikakriitikuna. Tsaikovskile meeldis Haapsalu rahulik õhkkond ja kaunis loodus. Ta oli veetnud unustamatu suve Haapsalu aiamajakeses koos oma venna Modestiga, kus oli Tsaikovskil hea ja rahulik töötada. Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja
detsembril 1843.aastal Vändra köstri Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Lydia Koidula sai alghariduse kodus isa käe all ning alustas 1854.aastal õpinguid Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861.aastal. 1862.aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami. Pärast diplomi omandamist töötas ta peamiselt oma isa abilisena ajalehe ,,Perno Postimees" väljaandmisel, kuid andis ka eratunde. Seejärel aitas ta isal toimetada ,,Eesti Postimeest". Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid
(12.) detsembril 1843. aastal Vändra köstri J.V.Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe" juures ning andis ka eratunde. Algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjanduse lektüüri mugandamisel. Tütarlaste kooli lõpetanud, sooritas Lydia Koidula 1862. aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Koidula oli ajalehe juures pidevalt tegev, eriti ajalehe lisa "Jotutoa" sisustamisel. Samuti tuli teha Lydial ka enamus talitusetöödest.
Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/Katharina von Bock/Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/Jean Frederic/John Frederick/Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest :
3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus on tegelastest : Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuar 1882 New Yorgis ning suri 12. aprill 1945 Warm Springis. Ta oli Ameerika Ühendriikide 32. president. Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr., John, Franklin Jr (I). Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina
· Schubert suri tüüfusesse * looming on õnnetu ja traagiline, raske, tõsine · soololaul on tähtsaim, neid oli tal +600 laulu( enamasti klaveri saatel) -tuntuimad: "Metshaldjas", "Ave Maria", "Muusikale" · samuti oli tal ka väga palju armastuslaule *Robert Schumann(1810-1856)-Saksamaa helilooja, sündis Zwickaus · ema nõudmisel läks Leipzigi arstiks õppima, omandas vastumeelt arsti kraadid · võttis klaveri eratunde, abiellus klav.õpetaja tütre Clara Wilcki'ga · õppis klaverimängu liialt ning tulemuseks sai tema käsi kannatada · hakkas heliloojaks, Clara "mänedzeriks" ja muusikaajakirja toimetajaks · paar aastat hiljem lõi oma ajakirja, kus propageeris noori muusikuid · 1850. aastal võitis konkursi ja ta kinnitati Düsselforgi orkestri peadirigendiks · elulõpus läks segi, üritas ka enesetappu teha, mis ebaõnnestus, ning seetõttu pidi 2 viimast eluaastat vaimuhaiglas veetma
Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas (Põltsamaal) Kes? Timoga heades suhetes: Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hirme ongi kartus vaese luuserina elu hammasrataste vahele jääda. Suurimaks hirmuks on see, et ei pääse ülikooli, ei leia tasuvat tööd. Võidujooks paremale stardiplatvormile jõudmiseks algab juba kooli minekuga: lapsevanemad on valmis võtma eratunde, et nende laps saaks nn eliitkooli nimekirja. Gümnaasiumis rõhutatakse, et kui hakkama ei saa, siis ülikooli uksed jäävad suletuks. Samas on koolid ise samuti ühiskonnapoolse surutise all. Kuigi ikka ja jälle räägitakse, et eksamitulemuste järgi seatud pingerida ei näita koolide õiget olemust, jälgitakse sellegipoolest kiivalt oma kohta selles. Kes esiotsas, patsutab endale rahuolevalt õlale, kes lõpuridades, see peab tihti meedias põhjendama, miks see nii on.
annaabi.ee 
