raha ostujud. saab reaalmajandust mojutada raha pakkumise, intressimaarade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu. 15. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse? riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused), mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt. proportsionaalne - makstatav osa tulust on maaratud koigile uhetaoliselt kehtiva protsendiga progressiivne - maksumaar suureneb astmeliselt vastavalt tuludele regressiivne - maksumaar alaneb tulude suurenedes 18. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja riiklikke makse. Eestis on proportsionaalne maksususteem, mis koosneb
Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on: · Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine · Laenuandmine ja investeerimine kasumi saamise eesmärgil · Maksete ja ülekannete teostamine Just kommertspangad on need, kes loovad ringlusse raha juurde, suurendavad raha pakkumist, laenates välja rohkem kui nad hoiustavad. Kuna pangast laenuvõtja kasutab oma raha koheselt kaupade ja teenuste ostmiseks, tuleb see
oli pankrotis. Suurfirmade hävimised seavad riigile või riikidele suured kohustused, kuna töötuks jäävad tuhanded. Üheks võimaluseks oleks toetada firmasid, nagu seda tegi USA, kui tema autotööstused langesid pankroti äärele. See näitab millist võimu omavad suurfirmad riikide üle. Kuid ka riigivõim omab kontrolli riigis tegutsevate firmade üle, näiteks kui riigivõimu esindav keskpank võtab vastu mingi pangandust puudutava otsuse, siis peavad antud riigis tegutsevad erapangad seda täitma. Kokkuvõteks võib öelda, et tänapäeval võib välja tuua kaks kergesti eristatavat võimu. Riigivõim, mis kontrollib ühiskonda täidesaatva-, seadusandliku- ja kohtuvõimuga, ning ehk on tavainimesele kõige nähtavam. Teiseks on suurfirmade mõju maailma üle, kuna nende käitumisel võib olla suuri tagajärgi maailmamajandusele ja riikidele. Üheltpoolt on kõik võimuvaldkonnad seotud, kuna riigivõim teeb seadusandluseid, mida peavad järgima suurfirmad, kuid
tõusu, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. 6. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? Välisvõlg on võlgvälismaisele võlausaldajale, sealhulgas erapangad, valitsused ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Eesti välisvõla üle peab arvestust Eesti Pank 7. Millega tegeleb eelarvepoolitika? Miks on oluline tegeleda eelarvepoliitikaga? Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Eelarvepoliitika tegeleb maksude korjamise ja vajalike kulutuste tegemise prognoosiga.
Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsioon raha väärtuse langemine ja hindade tõus Deflatsioon raha väärtuse tõus ja hindade langus Emiteerimine raha printimine ja ringlusesse laskmine Pangasüsteem: riigi keskpank ja kommerts- ehk erapangad Rahapliitikat saab mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes. Majanduse arenguetappid: Ressursipõhine tootmissisendite arvukus Investeeringupõhine investeeringu uutesse tehnoloogiatesse Teaduspõhine inimkapital ja haridus Inimkapital inimese oskuste, teadmisite ja kogemuste rakkendamine teha tööd ja teenida tulu. Haridus:
kogutud maksuraha eest. Avalikke teenuseid osutavad kas riigiasutused ise või ostetakse need mõnelt ettevõttelt Avalike teenuste osakaal majanduses kasvas 20. sajandi keskpaigas seoses heaoluühiskonna ehitamisega oluliselt ja kahanes 1980. aastate erastamislainega. Viimastel aastatel on riigid avalike teenuste osakaalu vähendanud, võimaldades erasektoril nende teenuste osutamine üle võtta(erapangad, era televisioonid kanalid). See on omakorda suurendanud teenindusmajanduse arengu võimalusi.Tootjateenused on väga arenenud, sest iga firma spetsialiseerub millelegi ning ostab muud teenust sisse. Näiteks kui tegeletakse tootearendamisega siis transporti ning detailide valmistamist ostetakse allhankijatelt, kes näiteks omakorda ostavad raamatupidamisteenust jms. Ühesõnaga firmad tegelevad millegi kindlaga ja
hulgaliselt reforme. Enamik Ameerika panku oli suletud (neid oli tollal umbes 19000).Vaid üksikud Ameerika pangad suutsid veal funktsioneerida, kuid olid pankroti äärel. Riigis oli üle 30 miljoni töötu ja oli toimunud suur börsikrahh. Juba 5.märtsil sulges Roosevelt kõik USA pangad, ilma ühegi erandita. Mõne päeva pärast võttis erakorraliseks istungjärguks kokkukutsutud USA Kongress vastu seaduse, mille kohaselt taasavati 12 föderaalset panka, hiljem tekkisid ka erapangad, kellel oli võimalus riigi toetust saada. Kui Roosevelt oli juba mõnda aega president olnud, esitas ta hämmastava nõudmise ta tahtis endale piiramatuid volitusi. Veel hämmastavam oli see, et need õigused ta ka sai. Roosevelti valitsus võttis ennekuulmatu vastutuse inimeste heaolu eest. Hoolimata vabaturu pooldajate ägedast vastuseisust, kehtestas ta riigis sotsiaalkindlustuse ning kaitses töötajate õigust organiseerida ametiühinguid, aga ka õigust reguleeritud
a. Stockholmis. I revolutsiooniline pööre panganduses: pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses: pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank raha koondav raha säilitav laenu andev laenu võttev klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Pangad jagunevad: erapangad riiklikud pangad segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: suurpangad keskmised pangad väikepangad Krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1 kohaselt on krediidiasutus äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutused jagunevad: laenu-hoiuühistud krediidiühingud
investeerimispangad (aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsinstitutsioonidelt, tegutsevad diileri ja vahendajana väärtpaberiturul); kaubanduspangad (tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega; algselt vekslite aktseptimispaigad, tänapäeval pakuvad muidki teenuseid eksportijaileimportijaile, korraldavad aktsiaemissioone, haldavad investeeringuportfelle). Panku võib eristada ka omandivormi järgi (riigi ja erapangad). Keskpank erineb äripangast. Eesti Pank Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märtsokt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919 okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu
Avalikke teenuseid osutavad kas riigiasutused ise või ostetakse need mõnelt ettevõttelt Avalike teenuste osakaal majanduses kasvas 20. sajandi keskpaigas seoses heaoluühiskonna ehitamisega oluliselt ja kahanes 1980. aastate erastamislainega. Viimastel aastatel on riigid avalike teenuste osakaalu vähendanud, võimaldades erasektoril nende teenuste osutamine üle võtta(erapangad, era televisioonid kanalid). See on omakorda suurendanud teenindusmajanduse arengu võimalusi. Tootjateenused on väga arenenud, sest iga firma spetsialiseerub millelegi ning ostab muud teenust sisse. Näiteks kui tegeletakse tootearendamisega siis transporti ning detailide valmistamist ostetakse allhankijatelt, kes näiteks omakorda ostavad raamatupidamisteenust jms. Ühesõnaga firmad tegelevad millegi kindlaga ja ülejäänud
välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad · segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: · suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk
hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad · segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: · suurpangad · keskmised pangad · väikepangad RISKID PANGANDUSES: likviidsusrisk tehingurisk krediidirisk teenuste müügi risk intressimäära risk inflatsioonirisk
praeguse Eesti Panga tööst. Sageli püüdis NSV Liidu Riigipank oma juhenditega ette kirjutada, milleks võib eelarvelisi assigneeringuid kasutada. Eriti jõhkralt piirati vahendite kasutamist kultuuri-, hariduse- ja tervishoiuasutustes. Ainult Vabariigi Valitsuse oskusliku eelarvevahendite manööverdamisega saadi tagada nende asutuste normaalne töö. NSV Liidu Riigipangasüsteemi kõrval töötasid ka majandusharusid teenindavad erapangad, kelle keskpangad asusid Moskvas ning liiduvabariikide ettevõtteid ja asutusi teenindavad kontorid liiduvabariikide pealinnades. Eesti NSV-s tegutsesid NSV Liidu Ehituspanga Eesti Vabariigi Kontor, NSV Liidu Hoiupanga Eesti Vabariigi Peavalitsus, NSV Liidu Väliskaubanduspanga Tallinna osakond, hiljem veel ka NSV Liidu Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklik Kontor. Nende eripankade peamine töö seisnes rahvamajandusharude kapitaalmahutuste finantseerimises ja pikaajalises krediteerimises
hoiuühisusi oli juba siis üle 90. Pärast vabadussõda hakati looma ka ühispanku. 1932. a saime endale esimese oma eesti pangandust reguleeriva seaduse Krediidiasutuste seadus. Selle alusel lubati asutada ja tegutseda ainult aktsiapankadel. Pankade liigituse juures võime käsitleda üldliigitusi: Aluseks on toimimise viis või põhjus, mida nad teevad. · Kommertspangad · Investeerimispangad · Emissioonipangad · Eripangad põllumajanduspangad · Erapangad · Aktsiapangad · Rahvuspangad · Rahvusvahelised pangad maailmapank. EBRD Pandi alus, et kui pikaks ajaks anti laenu pikaajalist laenu andev pank ja lühiajaliselt laenu andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank, eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln).
Vaba kurss – tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes. Majanduses võib olla kaks olukorda: Inflatsioon (raha väärtuse langemine ja hindade tõus) või deflatsioon (raha väärtuse tõus ja hindade langus). Emiteerimine on raha printimine ja ringlusesse laskmine, mida saab teostada ainult riigi keskpank. Pangasüsteem jaguneb kaheks: riigi keskpank (hinnastabiilsuse tgamine) ja kommerts- ehk erapangad (osutavad eraisikutele pangateenuseid nt konto avamist, laenud). Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Pilet 4 1. Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus. Vasakpoolsus. Äärmusideoloogiad. Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi
edukusest. Äriedu võib muutuda kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Kui aga riigivõimu esindav keskpank võtab vastu mingi pangandust puudutava otsuse, siis peavad antud riigis tegutsevad erapangad seda täitma. Kultuuri valdkonnas saab rääkida populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Kuuletumine on vabatahtlik. Poliitika elluviimine riigis 4 Erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus tugineb poliitilistele ideoloogiatele, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorralusest.
Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Kui aga riigivõimu esindav Keskpank võtab vastu mingi pangandust puudutava otsuse, siis peavad antud riigis tegutsevad erapangad seda täitma. Võimu tunnused ja teostamise meetodid - eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Kui võim on autoriteetne, siis kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad
Kahekümnendate aastate teisel poolel olid inimesed üsna veendunud, et uut sõda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetõttu on kahekümnendaid aastaid nimetatud idealismi ajastuks ja ka patsifismi (sõja vastane) ajastuks. Ülemaailmne majanduskriis Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nõrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga. 2. Venemaal oli plaanimajandus, ei saanud tekkida ületootmist, koguaeg oli millestki puudus. 3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus börs. Milline oli suure depressiooni mõju maailmale? 1. Demokraatia osatähtsus vähenes, sest noored demokraatlikud riigid pöörasid diktatuuri teele. 2. Tekkisid vastuolud riikide seas 3. USA populaarsus vähenes, NSV liidu oma tõusis. Nimeta abinõusid, mida kasutati kriisist väljumiseks. 1. Organiseeriti hädaabitöid 2. Kokkuhoiupoliitika 3
I revolutsiooniline pööre panganduses pangabisness muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted
andmebaase ühendav Simplex 2009: http://www.simplex.pt/english.html Ka Portugali finantsteenuste sektor on viimasel aastakümnel tublisti arenenud. Erinevateks krediidiasutuste vormideks on kommertspangad, hoiupangad, investeerimispangad, investeerimisfondid ja kindlustuskompaniid. Portugali pangandussüsteem on ajakohastatud ja küllaltki kliendisõbralik. Suurimad Portugali pangad on riigi osalusega Caixa Geral de Depósitos ning erapangad Millennium BCP, BES Banco Espírito Santo, BPI Banco Português de Investimento ja Banco Santander Totta. Portugali Keskpank: http://www.bportugal.pt/pt-PT/Paginas/inicio.aspx 170 Transport Teedevõrk on Portugalis tihe , teedevõrk võtab enda alla 68,732 km , millest 3000km moodustavad kiirteesüsteemid.
eksproprieeritut. Varakamad klassid olid rikastunud vaesemate arvelt, nüüd pidi tagasi võtma kõik, mis töölisklassilt oli ära võetud- röövi röövitut. Polnud võimalik läbi viia ühe hoobiga, alustati maj reforme kõige olulisemast- finantssektorist. Juba enne okt pööret võeti Petr-s enamlaste kontrolli alla Vm riigipank, nende kontrolli alla langes ka kohalikke filiaale, üle võeti kommertspangad, erapangad, ühispangad, enamik pandi kinni, likvideeriti, liideti riigipangaga. Kuu ajaga hakkasid kõik Vm riigis reaalselt olemas olevad rahavarud kuuluma enamlaste kontrolli alla. Keelustati eraisikutele nende hoiuste välja maksmine, lõpetati igasugused tehingud aktsiate ja teiste väärtpaberitega, börs pandi kinni. Tühistati kõik endise Vm võlad- nii välisvõlad kui siselaenud. Olid sõjalaenud inimestele, 1917 veebr revol järgselt vabaduselaen jne. Enamlased teatasid, et
annaabi.ee 
