Escherichia coli ORGANISMI ELUTEGEVUSE ALUSED OP-1 TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Escheteria coli/kolibakter/soolekepike On levinud bakter, mis esineb inimeste ja soojavereliste loomade soole mikroflooras Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud Toodab sooltes vitamiine (vitamiin K) Toitub limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse.
glükoosamiindisahhariid koos estrite ja lämmastikuga seondunud rasvhapetega. Endotoksiin kahjustab soolte limaskesta, tekitades põletikku, vigastab veresooni, põhjustab endotokseemiat ja okki. Arvatakse, et salmonellade persisteerimine makrofaagides on seotud LPS omadustega. 2)ekso- e. enterotoksiinid - eristatakse termolabiilset (LT) toksiini, mis sarnaneb kooleratoksiiniga põhjustades vedeliku ja elektrolüütide hüpersekretsiooni epiteelirakkudest soolevalendikku. Termostabiilne (ST) toksiin on toimelt nõrgem. Osa salmonella tüvesid sünteesivad ka tsütotoksiini, mis põhjustab sooleepiteeli hävimise ja on toksiline paljudele rakuliikidele. 3)fimbriad - osalevad salmonellade kinnitumisel sooleepiteelile 4)kapsel- üldiselt puudub v.a. mõnedel tüvedel võib esineda polüsahhariidse kattena (S.Typhi, S.Paratyphi C, S.Dublin). Eristatakse 3-e kapsliantigeeni (Vi, M, 5).
Karvad paiknevad nahapinna suhtes kaldsuunas. Karva algusosa - karvajuur - asetseb naha süvades kihtides ja algab jämedama osana -karvasibulana, millesse tungib sidekoeline karvanäsa. Karvajuur asub naha sees leiduvad karvanääpsus e. folliikulis. Karva vaba nahast väljaulatuvat osa nim. tüvikuks (ka varreks, rootsuks). Karv koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend. Aluskarvadel säsi puudub. Säsi kujutab endast karva keskosas asuvat vääti, mis koosneb peenesõmeralise ehitusega epiteelirakkudest. Kooreosa koosneb pikliku kujuga sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva. Rakud sisaldavad pigmenditerakesi, millest oleneb karvade värvus. Vananedes pigmendisisaldus väheneb, suureneb õhumullikeste arv, mistõttu juuksed lähevad halliks Koostanud M. Kolga 12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
otsima ja sööb aplalt. Kui teist (nim küllastuskeskus), siis loom ei taha enam süüa. Info (ehk närviimpulsid) isukeskuselt ütleb loomale, millal süüa ja küllastuskeskus ütleb, et on piisavalt söödud. * seedekanali täituvus – kui kõht ja 12sõrmik on toitu täis, mehhanotundlikud retseptorid seinas on aktiveeritud. Seina info kantakse uitnärvi kaudu küllastuskeskusele – annab signaali, et ära enam söö. * CCK – on küllastussignaal – seedimisel vabanenud CCK kogus epiteelirakkudest = allaneelatud toitainete kogus. Info tuleb enne, kui toit on seeditud ja imendunud. * leptiin - toodab rasvkude. Kui rasvkoe kogus kasvab, siis leptiini tootmine suureneb. Leptiin vähendab isu ja tõstab metabolismitaset ehk aktiveerib sümpaatilise NS. * insuliin – insuliini eritamine pärast sööki vähendab isu. Ruminantidel ei vähenda glükoos veres isu, vaid lenduvad rasvhapped (VFA) – tekivad eesmao fermetatsioonil
paiknevad arteriola afferens’i seinas SEINA EHITUS sisaldavad proteolüütilise ensüümi, reniini terakesi Tunica mucosa - Macula densa – tihketähn - ülemineku ehk siirdeepiteel päsmakese soontepooluse lähedal arteriola afferensi ja efferensi vahel - lamina propria koosneb tubulus distalise epiteelirakkudest - tela submucosa - kohev sidekude -> lihaskesta kontraktsioon -> pikikurdude teke -> kemoretseptoorne väli Na+ kontsentratsiooni mõõtmiseks ultrafiltraadis tähekujuline valendik
Saprolegnioos võib esineda kaladel aastaringselt, kuid nagu viimaste aastate uurimistulemused näitavad, on erinevail seeneliikidel veetemperatuuri suhtes erinevad nõuded. Kõige enam esineb saprolegnioosi siiski kevadel ja sügisel.Haiguse varajases staadiumis täheldatakse kalade kehapinnal, uimedel ja lõpustel peeni valgeid niidikesi. Mõne päeva pärast tekib tabandunud piirkondades valkjas või hall vatitaoline katt, mis koosneb seeneniidistikust ja nekrotiseerunud epiteelirakkudest (joonis 41, foto 27). Saproleegniad võivad tungida edasi nahaalustesse kudedesse, lagundada need ja jõuda siseorganiteni. Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad. Üldiselt on haigusel sekundaarne
Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude. Lihaskest - tunica muscularis – kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine tsirkulaarne, mille moodustavad 3 soolepaela (taenia coli). Serooskest - tunica serosa – välimine kest. 55. Maksa ehitus hepar Maks on punakaspruuni värvi serooskestaga kaetud kompaktne organ. Maks on seedesüsteemi kõige suurem nääre, tema fn on väga laialdased
Kopsud - muudavad CO2 eemaldamise määra verest. Ensüüm karboanhüdraas on punalibledes jpt, teeb sellist reaktsiooni: CO2+H2O= HCO3- + H+ Kui CO2 eemaldatakse verest, siis reaktsioon läheb vasakule ja H + konts. vähendatakse. Kopsud on olulised, et säilitada vere norm pH – eriti kui on kiired muutused happe suurenemises/vähenemises. Neerud – eritavad liigse H+ Neerud: 1. ensüüm karboanhüdraas teeb H+ ja HCO3-st CO2 ja H2O – saab transportida 2. transporterid, mis liigutavad H+ epiteelirakkudest toru vedelikku ja liigutavad bikarbonaadi rakuvaheruumi. Vesinikioonide transporti viivad läbi (läbi epiteeliraku apikaalse plasmamembraani): * Na+/H+ vahetaja – sek. akt. transport (Na+K+ATPaas tekitab gradiendi). Nt H+ toru valendikku, Na+ epiteelirakku. Toimub prox torus & ülenevas jämedas osas (Henle ling). * H+ATPaas – aktiivselt transpordib H+ toru valendikku * H+K+ATPaas - kogumisjuhas 3. puhvrid, mis vähendavad H+ konts toru vedelikus.
10.08 Vats kui ökoloogiline süsteem · Vats on anaeroobselt töötav fermentaator ( mikroornismide poolt toodetavad fermendid hakkavad lagundama sööta) · Vatsa-võrkmiku kontraktsioonid 1,6...1,7 X min · Vatsavedeliku pH kõigub piirides : 5.0...7,5 · Vatsa temperatuur on vahemikus 38...42°C · Vatsa satub ca 100 ml hapnikku ööpäevas · Fakultatiivsed aeroobid ( aderentsed bakterid, kes toituvad surnud epiteelirakkudest) · Vatsas on isoleeritud üle 200 erineva bakteriliigi, üle 20 liigi algloomakesi (protozoa), 6 anaeroobset seeneliiki. · Vatsas on mitmeid seeneliike, nende seas ka anaeroobseid pärmseen. September-detsember 2008. a. · Sageli liigitatakse vatsabaktereid fermenteeritava substraadi järgi: · Tsellulolüütilised bakterid, kes lagundavad tselluloosi tsellubioosiks. · Hemitselulloosi ja pektiini oligosahhariidiks lagundavad bakterid.
· Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumiseks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passiivselt. Valkude seedimine. Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e
· Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumiseks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passiivselt. Valkude seedimine. Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e
- kõhulihaste kokkutõmbed ja diafragma alanemine tõstavad kõhuõõnesisest rõhku, aidates kaasa soole tühjenemisele Roe ● koosneb poolpehmest pruunist massist - värvi annab sterkobiliin (vt hemoglobiini lammutamise skeem) ● kuigi jämesooles toimub rohke vee tagasiimendumine, annab vesti 60-70% rooja massist ● peamiselt koosneb seedimata rakumaterjalist, surnud ja elusatest mikroobidest, sooletrakti epiteelirakkudest, mõnedest rasvhapetest, jämesoole poolt sekreeritud limast - LIMA muudab rooja libedaks, paraja suurusega rakumaterjali hulk kindlustab küllaldase roojamassi defekatsiooni toimumiseks. Mis juhtub toiduga? MAOS: 1) Allaneelatud toidupala jõuab pärast söögitoru läbimist makku. 2) Toidupalad segunevad maomahlaga, mille toimel algab toidu keemiline lõhustamine. 3) Happeline maomahl hävitab toiduga tulnud mikroobid.
Saprolegnioos võib esineda kaladel aastaringselt, kuid nagu viimaste aastate uurimistulemused näitavad, on erinevail seeneliikidel veetemperatuuri suhtes erinevad nõuded. Kõige enam esineb saprolegnioosi siiski kevadel ja sügisel.Haiguse varajases staadiumis täheldatakse kalade kehapinnal, uimedel ja lõpustel peeni valgeid niidikesi. Mõne päeva pärast tekib tabandunud piirkondades valkjas või hall vatitaoline katt, mis koosneb seeneniidistikust ja nekrotiseerunud epiteelirakkudest (joonis 41, foto 27). Saproleegniad võivad tungida edasi nahaalustesse kudedesse, lagundada need ja jõuda siseorganiteni. Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad. Üldiselt on haigusel sekundaarne iseloom, sest primaarseks põhjuseks on
billirubiini. Sapphapped on vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja seedimiseks. Sapp muudab peensoole seina rasvhapetele läbitavaks. (maksa sekreet on sapp). Insuliin stim maksas ja teatud määral ka rasvkoes glükoosi ümbertöötlemist rasvhapeteks. Kolesterool loomsetes rakkudes, steroidhormoonide ja sapisoolade algaine. Kui kolesterooli leidub toidus tavalisest rohkem siis organismi oma kolesterooli produktsioon langeb, kolesterool koos sapiga maksast või vabaneb hävivatest epiteelirakkudest.. rasvlahustuvate vit-de deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine (steroidhor molekulide lagundamine). Vit A deponeeritud maksas suurel hulgal, vit D vähesel hulgal maksas, vit E maksas, vit K vähesel hulgal maksas. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid. Veres on lipiidid seotud lipoproteiinidega. Lipoproteiine liigitatakse nende tiheduse alusel- mida vähem rasva seda tihedam. Suure tihedusega lipoprt- lipiidide osakaal väike, valgu osakaal suur
E. coli toodab laktoosi kääritades happeid ja seetõttu on kolooniad tumepunased ja metalsed. E. coli füsioloogia ja patogeensus. Teda leidub alati inimeste ja teiste püsisoojaste loomade sooles, kuigi ta seal ei domineeri. Oluline on, et ta toodab seal vitamiine (vitamiin K). Kuna ta on fakult. anaeroob, tarvitab ta sooles ka hapnikku ja loob anaeroobsed tingimused. Sooles on E. coli generatsiooniaeg ca 12 tundi. Sooles ta toitub ilmselt limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest. Vabu süsivesikuid jt kergesti lagundatavaid toitaineid tal sooles ilmselt palju kätte saada ei ole. E. coli moodustab kogu jämesoole bakterimassist ca 1%. Kuni 11% vastsündinutest on suu ja nina limaskestadel E. coli't, mis on sinna sattunud tõenäoliselt sünnituse ajal. E. coli floora stabiliseerub lapse arengu ajal, vaid serotüübid vahelduvad. Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes. Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved peavad kleepuma
Pärasool Funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, jääkainete (mineraalide ja raskemetallide) eritamine Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest Kõikide jämesoole osade histoloogiline struktuur on üldjoontes sarnane Limaskest Kõrgeprismaatiline ühekihiline epiteelkiht Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, krüptides puuduvad Panethi rakud, soolehatud puuduvad Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke – äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on tunduvalt vähem Sidekoeline limaskesta päriskiht e proopria sisaldab hulgaliselt lümfoidsest koest moodustunud lümfisõlmekesi Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude Lihaskiht – kogu soole ulatuses Submukooskiht – kohevast sidekoest Lihaskest Lihaskesta moodustavad seespoolne ringkiht ja väljaspoolne pikikiht, mis mõnedel loomaliikidel ei ole pidev, vaid
Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. Kaasasündinud immuunsus algab nahast. Nahk kui ka teised epiteelirakkudest moodustunud pinnad talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline tõke ja seaol on happeline keskkond (pH 3-5), RNA-sid Lima (näiteks ninas ja suus) takistab patogeenide kinnitumist. Epiteelide lima koosneb peamiselt glükoproteiinidest, aga ka mikroobivastastest peptiididest. Selliseid valke nimetatakse defensiinideks ning nad võivad teha kahjutuks nii baktereid, ainurakseid eukarüoote kui ka viiruseid
lüpsivaheaegadel piima valgumist nisajuhasse. · Nüüdseks on selgunud, et limaskesta kurrustik sisaldab rohkesti leukotsüüte (eriti lümfotsüüte), mis suurendavad organismi resistentsust piimaurke näärmeossa sattuvate haigustekitajate vastu. · Nisajuha lõpeb seda sulgeva rõngaslihase ehk nisasfinkteriga. · See väldib piim valgumist piimaurke nisaosast välja ja takistab võõrmikrofloora sissepääsu. · Täiendavalt täidab samu ülesandeid nisakanalisse limaskesta epiteelirakkudest moodustuv keratiini kiht. · Kui keratiini moodustumine lakkab, siis suureneb oluliselt mastiiti haigestumise oht. Udara viimasüsteem · 1 alveoolid ja sagarikud, 2 alveoolide sagar, 3 sagaratesisene juha, 4 sagaratevaheline juha, 5 piimaurke näärmeosa, 6 piimaurke nisaosa, 7 ringkurd, 8 Fürstenbergi rosett, 9 nisajuha ja seda sulgev sfinkter, 10 nisasein, 11 nisabaas, 12 nisatipp Piima süntees
annaabi.ee 
