filmimõistete leksikon A. Altvalgus- valgus, kasutatakse õudust tekitavates episoodides või tegelaskuju moonutamiseks. Arvustus- arvamus, mis kirjutatakse vahetult pärast filmi vaatamist. Autor- isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm. teose (jutustuse, pildi leiutise, projekti jne.). D. Debüüt- esmakordne avalik esinemine. Dekoratsioon- ruumide, vaateakende ja tänavate kaunistus, kujundus. Detail- üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi. Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht.
iludusekuningannaks. Võitjaks osutus Rowena, Cedricu majaleedi, kuigi John lootis, et selleks saab Rebekka. Lugeja saab teada, et Päranduseta rüütliks osutus kauakadunud Ivanhoe ning tema kannupoiss on Gurth. Isaac oli andnud salapärasele Päranduseta rüütlile, Ivanhoele, hobuse. Peatselt saabus teade, et Richard on vangist vabanenud ning see tegi meelehärmi prints Johnile, kes oli siiamaani valitsenud oma tahtmise järgi. Järgnevates episoodides kirjeldati, kuidas Cedric koos Rowenaga rööviti ning kuidas viimaste pooldajad otsustasid neid vaenlaste käest päästma minna. Cedric koos Rowena ning kaaslastega võeti vangi ning Rowenat üritas naiseks võtta sunniviisiliselt Front-de-Boeuf. Juut Isaaci piinati ning sooviti temalt hõberaha. Tegelane Athelstane ütles, et kui nad saksilased vabaks lasevad, toob ta 1000 marka. Vangid lasti vabaks. Vabanedes ei möödunud palju aega, kui nad endi lossis ümber piirati. Munk astus
ongi teda tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja sravaima isiksusena.Hugo kujunes romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt nidendeist on enamik tema romaane silitanud populaarsuse tnapevini. Thtsaimad neist on: "Jumalaema kirik Pariisis", "Mees, kes naerab", "Tapakirve aastal" jne.Tema loomingut iseloomustavad konrastid: kontrastselt on esitatud tegevuspaigad, kontrastid tegelaste iseloomudes ja nende arenemises, kontrastid episoodides. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile titaanlik isiksus, ksikisiku vitlus mingi vlise juga. Oma romaanides ei pa ta sgavalt analsida hiskondlikus elus toimuvat. Ta pab testada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. Ometi on romaanis eepilis-hiskondlik taust: Hugo viib oma tegelased lbi kiki vapustuste, mis Prantsuse hiskonda tol ajal murranguliselt kujundasid.
mõttetuteks. Seda kahtlustas ka K. K. kirjutas talle kirja, millele ta vastust ei saanud. Leni näitas tema suhtes tõsist huvi üles. Kuna Leni oli advokaat Huldi hooldaja, hakkas K. tihti advokaadi juures käima, sest nii oli tal võimalus Leniga kokku saada. Kuidas mõistate teose pealkirja? Sündmuste kulg, käik, areng, ehk Protsess on midagi enamhõlmavamat, pikaajalisemat kui raamatu episoodides kirjeldatu. Midagi sellist mis on ajatu. Midagi mis on kunagi ammu alanud ja tundub lõpmatu. Arvan, et just sellele viitab kaudselt ka autor oma raamatus. Mida pidada teose sõnumiks? See, mida Kafka meile näitas, on Õigus, mis ei olene sisust ja eksisteerib isegi siis, kui miskit sisu polegi olemas. On olemas keskpunkt, kuid pole algust ega lõppu. Kafka idee oli näidata protsessi, mis ei lõpe iial, kuid ta ei suutnud leida sellele mõtte kirjanduslikku väljendust. Kas Josef K
episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida). Semantilises mälus omandatud abstraktne, sümboolne, teoreetiline informatsioon - mõisted, abstraktsed sümbolmärgid, valemid, teooriad, loogilised skeemid. Episoodiline mälu talletab informatsiooni konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades. Kui mälu on eksplitsiitne, siis tähendab see seda, et inineme saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia
Diagnostilised juhised Skisoafektiivse häire diagnoos on ainult siis kasutatav, kui nii skisofreensed kui ka emotsionaalsed sümptomid on selgelt väljendunud ja esinevad sama haigusepisoodi kestel üheaegselt või mõnepäevase vahega ning kui haigusepisoodi ei saa diagnoosida skisofreeniana, depressiivse ega maniakaalse episoodina. Seda diagnoosi ei saa kasutada patsientidel, kellel skisofreenia sümptomid ja afektiivsed sümptomid ilmnevad ainult haiguse eri episoodides. Näiteks skisofreeniahaigetele on omane depressiivsete sümptomite ilmnemine pärast psühhootilist episoodi (vt. skisofreenne järeldepressioon, F20.4). Osal patsientidest esinevad korduvad skisoafektiivsed episoodid, mis võivad olla kas maniakaalsed, depressiivsed või segatüüpi. Teistel on üks või kaks skisoafektiivset episoodi, mis paigutuvad tüüpiliste maniakaalsete või depressiivsete episoodide vahele. Esimesel juhul on skisoafektiivse seisundi diagnoos õigustatud
juutide vahelisse vaenutegevusse jõuab aegajalt (ja viimasel ajal üha sagedamini) ka "valge inimese" teadvusesse pildikesi ja uudiskilde Iisraeli tankiga (Made in USA) rinnutsi seisvast linguga varustatud palestiina poisikesest, elanike une pealt lammutatud eluasemetest Iisraeli poolt okupeeritud aladel, arstiabi blokeerimise tõttu surnud sünnitajatest palestiina põgenikelaagrites ja teistest sarnastest episoodidest. Nendes episoodides võiks tähelepanelik vaatleja näha märke, mis ilmselt muudavad läänemaailma üldsuse kujutlust juutidest kui ajaloolistest kannatajatest. Viimaste aastakümnete hooliv suhtumine juutidesse, mis on väljendunud nii globaalses välispoliitilises toetuses kui ka erilises tähelepanelikkuses madalamatel tasanditel, võib kirjeldatud teabe kuhjumisel asenduda hoopis vastupidiste tundmustega. Seda enam, et eurooplase maailmapildis pole juudi eelmine kuvand veel
kostüümid uhked, väga kallid, rikaste patroonide annetatud teatris võis publik süüa, juua, juttu ajada, ringi liikuda levinumad draamazanrid olid tragöödia ja komöödia (tragöödias võis olla ka koomilisi episoode) teater oli dünaamiline (ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega) tragöödiad ja komöödiad kirjutati 5-vaatuseliste värssteostena (vaid üksikutes episoodides kasutati proosat) kasutati blankvärssi (korrapärase lõppriimita ) tragöödiate teemad olid enamasti kas ajaloolised või mütoloogilised BAROKK JA KLASSITSISM BAROKK levis Hispaania, Itaalia Baroki märksõnad: äärmuslikkus, emotsionaalsus, üleküllastatus, tasakaalutus, raskepärasus, iseäratsemine, skeptitsism (kahtlemine kõiges), pessimism
o rahvaluulest o lühematest eepilistest lauludest o muistsetest proosapärimustest o saagadest Kõik need ühendati mahukateks eeposteks.Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, kes saatsid end tavaliselt mõnel muusikariistal. Zanri nimetus tulebPrantsusmaalt. Kangelaslaulud 1. peegeldavad kaugemat ja lähemat ajalugu 2. kujutavad ajalugu kas faktidele või müütidele tuginedes 3. kujuneva rahvustunde kujunemist 4. ajaloo episoodides kirjeldatakse rahva hingelaadi, püüdlusi. Tähtsamad kangelaseeposed. 1. "Rolandi laul." Prantsuse.Tähtsam kui faktitäpsus on autorile olulisem soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure sõdimise õigustamist. 2. "Laul minu Cidist." Hispaania. Peegeldab ajalugu tõesemalt kui"Rolandi laul".Enamik eepose seiku on leidnud kinnituse ajaloos.Sõda on Cidile(erinevalt Rolandist) pigem töö, igapävane raske leivateenimine.Cidis ei
Tsehhovi näidendite omapära on selles, et, et dialoogid on siin monoloogi vormis. Nagu Tsehhovi uurijad tõdenud, on see autori teadlik valik osutamaks inimeste võõrandumisele ja üksildusele. Sellist kõnelust, kus üks veenab teist või kus ühise eesmärgi poole suunatud ühine mõte sünnib osalejate ansamblis, on «Kolmes ões» väga vähe. Lavastuse saavutuseks tulebki lugeda üksilduse neuroosi kujutamist. Närviliselt katkendlik kõnevoog ka intiimsemates episoodides, hüsteeriline tants ja unistuste hala on lavastuse emotsionaalseks fooniks. Üksilduse neuroos Versinini armastusavaldus üks näidendi kulminatsioone oli ette valmistamata ega mõjunud veenvalt. Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud. Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades.
Otsekui lahingu keskmes asudes näeme enda ümber mitmel kõrgustasandil tulistavaid ja pikeerivaid lennukeid. Mõnel pöördel jääme ka ise maapinna suhtes sellise nurga alla, et see hetkeks tõuseb müürina kaadrisse. Ja siis oleme taas vabas õhus ning naabri tiiva kinnitustrosside vahelt märkame meie poole kiirelt lähenevat vaenlast. Filmis „Gaas! Gaas! Gaas!“ katsetas Luts esmakordselt heliga. Tallinna „pommitamises“ ja õhuvõitluse episoodides kasutas ta müraefektidena mitmesuguseid hoiatussignaale, lennukimootorite põrinat, relvatärinat. Tuleks veel märkida Theodor Lutsu suuremaid sündmusfilme „Rootsi kuninga Gustav Adolf V külaskäik Eestisse“ (1929), filmitud välisministeeriumi ülesandel Konstantin Märska ja Armas Horvineni osavõtul, „Poola presidendi külaskäik Eestisse“ (1930) ja „Tartu ülikooli 300 aastane juubel“. Viimane on peaaegu täielikult hävinud. „Postimehe“ teatel andis film
PÜSIMÄLU – informatsioon võib säilida aastaid või aastakümneid, olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on 3peamist allsüsteemi: 1)protseduurimälu- oskused mingit toimingut ellu viia 2)semantiline mälu- see, mida suurel määral omandatakse üldhariduskoolis, kõrgkoolis(valemid, teooriad jne) 3)episoodiline mälu- talletab infot konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades. MÄLU ON EKSPLITSIITNE – inimene saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. 2.4INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID: MÕTLEMINE JA KUJUTLUS KUJUTLUS on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundile. Kujutlust saab inimene ise muuta ja vahetada, hallutsinatsioon aga on
Landeswehr. Soomusrongil teenivad ja pidevalt lahinguid löövad koolipoisid vaevalt selle üle palju pead vaevasid, sest lihtsõduri elu koosneb igapäevastest muredest, nagu jalanõud, tubakas ja toit. Nii nagu kõik maailma sõdurid enne ja pärast, nõnda jahivad ka Toomas ja Indrek koos kaaslastega vaenlase varusid, olgu nendeks siis mürsud või sigarid, pannes ennast selle juures mõnikord ka ohtu. Ajaloolist tõepära on neis episoodides küllaga. Mis puutub näiteks Eesti rahvaväe relvadesse ja rõivastusse, siis sellest pärines märkimisväärne osa - puhuti ilmselt koguni enamus - vaenlaselt. Kuulsaks sai kapten Irve irooniline repliik pärast üht õnnestunud operatsiooni: «Pole hea nii väheste meestega venelaste peale minna, pärast ei jõua saaki ära vedada.» Kuid enese varustamine vaenlase kulul on omane tegelikult kõigile sõdadele.
oskus otsuseid langetdada, oskus riske hinnata, head akadeemilised tulemused, motiiv on õppida ise ja endale Kiindumus M. Ainsworth (1913-1999) 1960ndatel tuli välja. Iga episood on 1 minut, valimis 1aastased lapsed, osalejad ema ja laps ja tkv võõras. I ema ja laps on võõras ruumis II ruumi siseneb võõras, ema lahkub III ema tagasi , võõras lahkub IV ema lahkub, võõras tagasi Võõras lahkub, ema tagasi 1.Uuritakse avastamsitegevust, kuidas erinevates episoodides käitub 2. Reaktsioon ema lahkumisele 3. Ärevus võõraga koos olles 4. Mida laps teeb, kui ema naaseb Reaktsioonis lähtuvalt jaotatakse lapsed: turvaline kiindumus (lapsed uurivad ruumi iseseisvalt, kuid tulevad aeg-ajalt ema juurde tagasi. Kui ema lahkub, lapsed distressis, ema naastes lähevad ema juurde. Hirm kaob kui ema tuleb tagasi) vältiv tõrjuv kiindumusstiil (uurib keskkonda, kuid vähem eelnevast. See ei sõltu sellest, kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema
Võõra situatsiooni katse vaatas, kuidas laps reguleerib oma emotsioone, kui valmis on ta avastamiseks: Iga episood on 1 minut, valimis 1aastased lapsed, osalejad ema ja laps ja tkv võõras. I ema ja laps on võõras ruumis II ruumi siseneb võõras, ema lahkub III ema tagasi , võõras lahkub IV ema lahkub, võõras tagasi Võõras lahkub, ema tagasi 1.Uuritakse avastamistegevust, kuidas erinevates episoodides käitub 2. Reaktsioon ema lahkumisele 3. Ärevus võõraga koos olles 4. Mida laps teeb, kui ema naaseb 4 seotussuhte tüüpi: Turvaline seotussuhe kui ema on olemas, on lapsel turvaline avastada, uurida ümbritsevat, sotsialiseerida Vältiv-tõrjuv seotussuhe kui ema läheb ära, laps ei nuta; kui ema naasneb, laps ignoreerib ema kohalolekut; emotsioonide regulatsiooni puudulikkus
tasandil või siis ei ole see mõiste töö kontekstis vaadeldav üldse. SECTIONS tantsu osad on traditsiooniliselt eraldatavad (eristatavad), kuid nad võivad väljakasvada üksteisest, järgneda üksteisele loogiliselt või intuitiivselt, vastanduda üksteisele, või luues kontra-kontrekstuaalse konteksti. Episoodiline osade struktureerimine on kasutusel töödes, mis ei ole narratiivsed, vaid pakuvad mitmeid perspektiive samale teemale episoodides üks teise järgi. STRUCTURE AND MEANING Struktuur võib sündida planeeritult, aga ka intuitiivselt prooviprotsessi käigus. Kuid ALATI KANNAB TA TÄHENDUST, sest - meie keha on meedium, mis sündmusi mingil viisil mõtestab - kehal on INHERENT struktuur - jäsemed, mille liikumine (selle disain ja motivatsioon) tekitab midagi vaatajas - pulss - hingamine - iga esitaja ja vaataja on ontuitiivselt seotud dünaamiliste muutustega (öö ja päeva vaheldumine jne.)
Ooperi muusika on sünge ja masendav. Õnneküllased ja helged laigud puuduvad peaaegu täiesti ning infandi ja tema endise mõrsja, kuninga naiseks saanud Elisabethi armastusega seotud episoodidki ei välju nukruse raamest. "Don Carlose" helikeel on Verdi eelnenud oopereist 20 rikkam ja keerukam. Eriti tähtsale kohale asetab helilooja orkestri ning seda eeskätt retsitatiivseis episoodides. Traditsioonilisest numbrilisest ülesehitusest loobudes sulatab Verdi aariad ja retsitatiivid aeglaselt arenevaiks ning tegelaste karaktereid väljajoonistavaiks stseenideks ja piltideks. Raskepäraste kõla massiivide kõrval ilmub partituuri peen detailiderikkus, orkestrikoe erinevad meloodialiinid omandavad iseseisva tähtsuse. Sümfooniliselt on eriti ilmekad läbipaistev noktürn, Philipi monoloogi impressiivne orkestripartii, Elisabethi romansi leidlik saade jt.
· Seksuaalfantaasiate sagedaseks sisuks on vastasoo seksuaalselt erutatud esindajaga juhusliku kohtumise teema · Gagnon (1974, 1977) väidab, et vastassoo esindaja alastus, seksuaalse erutuse kirjeldused & juhusliku kohtumise fantaasiad on eriliselt erutavad õpitud seksuaalsete stsenaariumide (script) tõttu · Seksuaalsed stsenaariumid on psüühilised mudelid vastassoost inimestega käitumiseks seksuaalse tagapõhjaga episoodides · Neiu- & noorukieani hõlmavad seksuaalsed stsenaariumid peamiselt sookohast käitumist mitteseksuaalse iseloomuga kokkupuudete puhul · Seksuaalse küpsuse saabudes neiu- & noorukieaks hakkavad seksuaalsetesse stsenaariumidesse järjest enam lisanduma seksuaalsed tunded · Gagnoni arvates mängivad poisid masturbeerides läbi tõelise seksuaalakti kõiki faase kujuteldava partneriga & see on kasulik õppimine
annaabi.ee 
