EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid
Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks
Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib sel juhul piiratud alal ajus. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine.
mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. 1
kindel lävend ning stiimul peab reaktsiooni tekitamiseks suutma seda lävendit ületada. Kui see lävend on aga seatud liiga madalale, muutuvad närvirakud üliaktiivseks ning reageerivad sünkroonis. Kui ülereageerimine levib üle aju, on tulemuseks langetõvehoo", selgitas Penn State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla. ( Science Daily) 5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks? Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki
on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle Sümptomid ehk avaldumine eristatakse kahte liiki hootüüpe osalised ehk paiksed generaliseerunud ehk ulatuslikud hood mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Diagnoosimine
jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine, kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. 10. Epilepsia- Epileptilised hood on tingitud lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus. Mõnedel inimestel aga vallandub epileptiline hoog selgete väliste mõjutusteta, nagu "iseenesest". Tervise seisundit, mille korral sellised väliste põhjusteta epileptilised hood tekkivad korduvalt, nimetataksegi epilepsiaks. Enamasti on inimene hoogudevahelisel perioodil täiesti terve oma tavaliste võimete ja vajadustega. Epilepsia on tervise üldseisund, mille tunnuseks on korduvad selge välise põhjuseta epileptilised hood. Epilepsiat ei saa välja ravida, aga saab hoogusid kontrolli all hoida, s
epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired. Sümptomaatiline epilepsia- on seostatud peaajukahjustuse või kesknärvisüsteemihaigusega. 15. Mis on epileptiline staatus, miks seda seisundit on tarvilik ravida ja millega kupeeritakse seda? Pidevad või sagedased üksteisele järgnevad krambihood. Ohtlik seisund, kuna korduvate krampide järel võib kujuneda pöördumatu ajukahjustus ning häigus võib lõppeda surmaga. Valikravimikd krambihoo kupeerimisel on diasepaam, mida süstikase aeglaselt veeni või manustatakse lahusena rektaalselt 0,4mg/kg. 16. Millised on epilepsia ravimite üldised toimepõhimõtted (toimemehhanism)?
alla 10 kg kaaluvatele lastele 5mg üle 10 kg kaaluvatele lastele10 mg Veenitee (i/v diasepaami annus 0,25-0,5 mg/kg, mitte kiiremini, kui 2 mg/min) Ettevaatust!! - veenisisene manustamine võib anda hingamisseiskuse ja vererõhu languse! Monitorjälgimine Kehatemperatuuri alandamine, kui kramp möödunud. Kui krambid ei kupeeru pärast diasepaami manustamist ja kujunemas on epileptiline staatus, siis kasutada midasolaami (Dormicum 5 mg/ml) i/v: 6 k 5 a 0,05-0,1 mg/kg (koguannus ei tohi ületada 6 mg!) 6 a 12 a 0,025-0,05 mg/kg püsiinfusioonina 0,06-0,12 mg/kg/tunnis Lastele alla 15 kg ei soovitata manustada midasolaami lahuseid kontsentratsiooniga üle 1mg/ml! NB! Fenütoiini ei soovitata kasutada lastel febriilsete krampide kupeerumiseks.
· Suuruselt teine religioon maailmas · Prohvet Muhammad ( sündis 570 aastal ja suri 632 aaastal) · Pühakiri on koraan. Koraan tähendab kõvasti lugemist. · Islam tähendab allumist kõigekõrgemale · Jumalaks on allah · Kõige uuem usund Abrahamist · Salafiidid elavad nii nagu Muhammad oma eluajal · Muhammad sai ilmutuse peaingli Gabrieli kaudu. M meeldis eralduda. Paastus tihti mekas ja mediinas. Sai esimese ilmutuse 610.aastal. M oli epileptiline. Esimesena võtsid vastu islami tema naine, onu ja onupoeg. 610-622 a Meka periood. 622-632 a Mediina periood. M oli Qurays hõimust. M polnud enda arvates luuletaja.(Sel ajal tähendas luuletaja inimest, kelle sees oli dzin, kes tema eest rääkis) · Esimene ilmutus räägib taevast ja põrgust. · Paradaisio tähendab pärsia keeles aeda · 622 Muhhammad põgenes Mediinasse, naine oli surnud · 624 a Esimene islami lahing, Muhhammad ründab, sest uskmatute vastu peab võitlema
Patsient võib tunda end väga väsinuna ja kaevata peavalu. Teadvus võib olla häiritud. 13. Epilepsiaga sarnased seisundid Hüpoksia transitoorsed isheemilised atakid Hüpoglükeemia Elektrolüütide tasakaalu häired Alkoholi ja narkootiliste ainete üledoseerimine Minestus ehk sünkoop Parasomnia Mõned psüühikahäired 14. Õendustegevus generaliseeritud krambihoo korral Oluline on situatsiooni ja patsiendi seisundi jälgimine. Väljaspool haiglat Kui epileptiline hoog tekib esmakordselt või võõral inimesel, kutsu alati kiirabi. Oluline on patsiendi rahustamine. Haiglakeskkonnas Generaliseeritud krambihoo ajal kui see tekib esmakordselt, tuleb tegutseda kiiresti ja oskuslikult. Kutsu abi. · Tõsta üles voodi küljekaitsed · Aseta voodi sobivale kõrgusele · Palu valmis seada aspiratsioonisüsteem · Palu valmis panna hapnikusüsteem · Taga patsiendile privaatsus
(orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid – entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet – suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja
Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi- hüpoglükeemia.
sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: · raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' · peaajutraumad, · ajukasvajad jm ajuhaigused · mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud
Milliseid haigusi EEG näitab? 1) epilepsia ehk langetõbi haigus, kus peaajus koorealustes piirkondades on põsiv erutuskolle. Erutus väga tugev ja vastavalt sellele, kuhu ta ajus liigub, tekivad erinevad reaktsioonid. Tavalisimaks on lihaskrambid. Alguses võib leivda hoopis haistmis-, nägemis- ja kuulmispiirkonda ja tekitada seal kergemaid häireid tunneme lõhnu, näeme ja kuuleme pisut moonutatult. Järgnevad siiski lihaskrambid. Epileptiline erutuskolle tekib tavaliselt sünnitrauma tõttu (mingi aju osa kahjustunud), alkoholismist samuti. Elektroentsefalogramm ei tarvitse midagi näidata, kuna lained ei pruugi olla pidevalt nii tugevad, et oleks näha. Kui aga näha on, siis on epilepsiakoldele viitavad lained suure amplituudiga ja teravad (kutsutakse spike'ideks ehk ogadeks). Kui selliseid laineid leitakse ja eelnevalt on teada kogetud krampidest, siis on diagnoos üsna kindel.Kui Eeg midagi ei
Patsiend on süstinud insuliini aga ei ole söönud, ebatavaliselst tugev füüsiline koormus. Esmaabiks: teadvusel haigele 3-4 tükki suhkurt, 200 ml piima, mett, leiba, kartulit. Teadvuseta haigele suu limaskestale määrida mett või siirupit. AJUKOE ERUTUSHÄIRED Mis on epilepsia? Närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood Mis on generaliseerunud epileptiline hoog? Ulatuslik hoog. Algavad teadvuse kaoga, millega järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lhiajalise unega. Võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja urineerimine Kirjelda abi krambihoo ajal Vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele Ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub
Algab enne 65 eluaastat, algul visuaalne mälu ja taju korras, lõpuks dementsus ja atroofia (temporaalsagarates). 98 a avastati. Meil erisus ainult 2 aminihappes. Mutatsioonid 7. Kromosoomis. Kontrollib inimese kõne motoorikat. Suulihaseid ja nende tööd. Toodud palju võimeline kodeerima. LANDAU KLEFFNER - Unes epileptiline aktiivsus. Kustutab kõne mõistmise, vaa vb jääda. Selle haiguse korral, arenguline kõnehäire, ei suudeta artikuleerida sõnu, funktsionaalne, uuritud, mis ajus toimub, geenimutatsioonid. Frontaalne broca piirkond ja teatud 9. LOENG basaalganglionite osas on aktiivne. Funktsionaalselt ei aktiveeru nagu vaja ega anna
22 Neurootilised syndroomid Kõige sagedamini esinevad, kõrgema närvitalitluse katkestuse tagajärjed. Neurootilised syndroomid esinevad sageli orgaanilise haigestumise algstaadiumis, funktsionaalsete, neurodynaamiliste häirete perioodis. Neid on kaks erinevat: a) neurasteeniline syndroom b) hypokondriline syndroom Krambisyndroomid Võivad arenenda kõige mitmekesistemate haigestumiste puhul. Suur epileptiline krambihoog võib areneda äkitselt, täie tervise juures ilme eelnevate aistingutetavõi pärast lyhiajalisi eelsümptome, mida nimetatakse auraks. Teiseks eriliigiks on nn. Väike hoog, mida iseloomustab väga lyhiajaline teadvuse kasumine ilma krampideta; haige tardub ootamatult vaatab yhte punkti ja mõne sekundi pärast jätab kõnelust või oma tööd. Hysteerilised hood algavad valju nutmisega, nuuksumisega, mis asendub naeruga,
korral. Deliirium. Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub: ärevus-uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia. Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused.
Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aju piirdunud alal. ● Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine. Kirjelda esmaabi andmist epilptilise hoo korral? Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik
ärevusseisundid; akuutseks ja delirium bensüülalkoholi. võõrut amine). Äge arvestada tema krambisündroom, tremens´i raviks: 0,1- Bensüülaalkohol intoksikatsioon alkoholi-, lühiajalise toimega epileptiline staatus, 0,2 mg/kg aeglaselt võib imikutel ja uinuti- või mõne muu intravenoossel febriilsed krambid; veeni. Epileptiline kuni 3-aastastel psühhotroopse ravimiga. manustamisel ja sellest alkoholi staatus: 0,15-0,25 lastel tekitada Raske krooniline johtuvalt
annaabi.ee 
