Sügelised Mis on sügelised? Ladina keeles -scabies · Parasitaarne nahahaigus · Selle põhjustajaks on sügelislest · Parasiit kaevub epidermisesse, muneb käikudesse ja tekitab sügelust Nakatumine · Võib toimuda: · vahetu kontakti kaudu, haige inimese kaudu, · Nahakontakti kaudu inimeselt inimesele · Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos
sellele kaasa aidata. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Dermis e. koorium e. pärisnahk Epidermise all asetseb pärisnahk e. dermis, see on 0,5 – 1,5 mm paksune. Dermis on põhiliselt sidekude. Kollageen on pärisnaha põhiline komponent (70% kuivainest). Elastiini on alla 1%, sellest sõltub naha elastsus. Selles on palju kiude ja veresooni. Veresoontest difundeeruvad toitained epidermisesse. Nahas ringleb 5 – 10 x rohkem verd, kui selle toitmiseks tegelikult vaja on. Dermis e. koorium e. pärisnahk Pärisnahk moodustab papille, väikesi epidermisesse tungivaid näsasid. Subpapillaarsete veresoonte põimikute suur mahtuvus võimaldab nahaveresoontest suuri verekoguseid ära võtta ja sinna anda. Naha veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis – läbi naha veresoonte antakse organismist soojust ära. Soojakoormusega tõuseb 0,2 -0,3 l/min pealt (jahedas)
Sügelised Risto Tõldsep IX klass Lagedi Kool Mis on sügelised? Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Parasiit kaevub epidermisesse, liigub mõni sentimeeter ja põhjustab käikudesse munedes tugevat sügelust. Nakatumisviisid Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt Sügelislest seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Haiguse kulg ja sümptomid Peiteperiood kestab ühe kuu. Nahk hakkab sügelema, eriti õhtuti pärast voodisse heitmist.
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja
NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest
Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele ENNETAMINE Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI Kirurgiline ravi kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega Keemiaravi kasutatakse kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse
AHA-tooted on ohutud raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kes peaksid AHA-hapetega ettevaatlikud olema väga tundliku ja õhukese nahaga või ekseemi või rosaatseat põdevad inimesed võimaliku nahaärrituse tõttu tumedama nahatüübiga inimesed, kuna potentsiaalse ärritusreaktsiooniga kaasub hüperpigmentatsiooni risk. Glükoolhape - erineb teiste AHA hapetest lühikese süsiniku keti poolest ja seega imendub ta kiirmini ja sügavamale epidermisesse. Viimaste aastate jooksul on glükoolhappe populaarsus tõusnud tänu avastusele, mis viitavad kõrge protsendiga glükoolhappe omadusele sünteesida kollageeni ja glükosamiinoglikaane dermas (naha pinguldamis efekt). Efekti saavutamiseks on vajalikud mitmed protseduurid, mida tavaliselt korratakse 1-2 nädala tagant. Soovitud toime võib saabuda alles mitmete kuude pärast. Ravile reageerimises esineb suuri erinevusi patsientide vahel
Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond
nagu inteferoon-gamma (IFN-γ) (Berger, 2000; Nutall jt., 2013). Atoopilise dermatiidi korral tegemist T rakkude regulatoorse häirega ning muuhulgas on muutunud on IL-10 funktsioon (Nutall jt., 2013). Lisaks on leitud, et atoopilistel koertel on antiinflammatoorse tsütokiini kasvufaktor-beeta (TGF-β) madal mRNA transkriptsioonitase. Atoopilistel koertel on kaitsev nahabarjäär kahjustunud ja puudulik. Nahk on erinevatele allergeenidele vastuvõtlikum ja epidermisesse suudavad tungida allergeenid, mille tunnevad ära Langerhansi rakud. Nahal esineb kõrgendatud tundlikkus erinevatele võõrproteiinidele, sest antiinflammatoorse tsütokiini kasvufaktor-beeta tootmine on puudulik. Langerhansi rakud esitlevad antigeeni T lümfotsüütidele lümfisõlmes, kus vastusena võimendatakse Th2 rakkude diferentseerumist. Th2 rakud produtseerivad suurel hulgal tsütokiine (nt IL-4), mis
oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on parakriinsete faktorite seeria, mis sisaldab fibroblasti kasvufaktoreid, Sonic hedgehog'i ja BMP2-e. · Koondununa mesenhüümi rakud moodustavad karvajuure. Juur saadab teise sõnumi epidermisesse, et moodustuks karvaplakood. · Epidermis vastab signaalile vohades veel sügavamale mesenhüümi. Samal ajal saates signaali mesenhüümi, et see koonduks lõpuks karvajuureks, mis ümbritsetakse vohavate epidermise plakoodi rakkudega. Nõnda tekib epidermaalsest plakoodist algne karvatüvik. 7.1 Karvatupe diferentseerumine Järgmistes staadiumites diferentseerub karvatüvik. Epidermaalse karva idu on ümbritsetud mesodermiga
Miks nad seda teevad, seda siiski öelda ei osata. Laiguline juuksetusehk Alopecia areatat esineb umbes 1% inimestel. Tavaliselt tekib üks või mitu juustevaba laiku. Haigus taandub tavaliselt 1 aastaga, kuid kahjuks võib sageli ägeneda. (Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsia esinemine naistel ja meestel) Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Parasiit kaevub epidermisesse, liigub mõni sentimeeter ja põhjustab käikudesse munedes tugevat sügelust. Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Tüüpiliseks kaebuseks on õhtune nahasügelus, mis algab 3-6 nädala möödumisel nakatumisesteriti. Sügelus teikib enamasti peale voodisse heitmist, kuna sügelislestad muutuvad soojas keskkonnas aktiivseks
Need ei garanteerinud aga kontrastsust ega piirjoonte täpsust. Eelnimetatud vahendid olid ka haprad ja kippusid kiiresti nürinema. 12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest * Tätoveering ehk tattoo on püsiv nahakaunistus, mis koosneb torkeaukudest, millesse kantakse värviline tint. Tätoveeringu muudab kauakestvaks see, et tinti ei süstita epidermisesse ehk marrasknahka, vaid sügavamale – dermisesse. * Tätoveerimise torkeaugud on umbes kolme millimeetri sügavused. Liiga sügavale tehtud tätoveering võib põhjustada verejooksu, pinnapealne tätoveering on aga lõpptulemusena ebakvaliteetne. * Tätoveeringuid tehakse põhiliselt spetsiaalsete masinatega. Protseduuri kestus sõltub tätoveeringu suurusest. * Kui sul on mõttes lasta end tätoveerida, tuleks enne lõpliku otsuse tegemist meeles pidada,
( Niin 2009.) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raporti järgi sureb maailmas igal aastal melanoomi tõttu 48 000 inimest. Meestel asub mlanoom kõige sagedamini seljapiirkonnas ja pea- kaelapiirkonnas. Naistel aga jalasäärtel ja reienahal. (Tampere I.a.) Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis nahale annab pigmendi ehk värvuse ning mille ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNA-d. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib levida organismis kiiresti ning seetõttu on oluline avastada ja ravida haigust varases staadiumis, sest varases staadiumis on haigus ravitav. (Niin 2009.) Mida tuleb sünnimärkide juures jälgida? 1. Ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria. 2. Serva ebakorrapärasus. 3. Erinevad värvused ühes sünnimärgis. 4. Üle 5 mm läbimõõt. 5. Muutused sünnimärgi mõõtmetes. (Niin 2009
Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond
epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Epidermisest ei tungi läbi tõvestavad mikroobid ja paljud kahjulikud ained. P ä r i s n a h k (derma, dermis) on umbes kolm korda paksem kui epidermis. Ta on sidekoeline, sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid kiude , mistõttu on nahk sitke ja painduv. Pärisnahas eristatakse kaht selgelt piiritletud kihti - näsakihti ja võrkkihti. * Näsa- e. papillaarkiht koosneb kohevast kiulisest sidekoest. Selle kihi näsad ulatuvad epidermisesse, mistõttu selle pinnal moodustuvad harjad ja nende vahel vaod. Naha erinevates Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk piirkondades ei ole harjad ja vaod ühtlaselt arenenud. Eriti hästi on nad väljakujunenud sõrmede
sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2. dermis pärisnahk, koosneb peamiselt väheste rakkudega tihedast sidekoest papilaarkiht moodustab näsasid, mis ulatuvad kaugele epidermisesse retikulaarkiht 3. hüpodermis e subkuutis alusnahk, peamiselt kohev sidekude ja rasvkude. Sageli hüpodermist ei loeta naha osaks. Nn paks nahk on peopesadel ja jalataldadel. Nn õhuke nahk katab ülejäänud keha. Naha derivaadid: · karvad katavad suurema osa kehast. Karval eristatakse karvajuurt ja karvatüvikut. Karv kasvab karvafoliikulist, mille allosas on karvasibul ja selle keskel karvapapil. Karva keskel
surmavad. Püssirohu gaasid (1g =900ml) toimivad kuni 10 cm kaugusele, kuid olulisi vigastusi tekitavad kontaktlaskude puhul. Tahm suitsuta püssirohu korral on tõelisi põlemisjääke (tahma) vähe, selle musta määriva põhiosaks on eelkõige raua õõnsusest pärinev õli ja mitmesuguste metalli pihustunud osakesed. Poolpõlenud püssirohu osakesed on nähtavad haava ümbruses mustade täpikestena, nad tungivad ainult epidermisesse (marrasnahka). Nende rohkus viitab püssirohu madalale kvaliteedile. Lähilasuks loetakse sellist lasku, mille ümbruses on täheldatav mingi lisafaktori toime. Käsitulirelvade puhul ongi selleks piiriks 50 cm. Kauglasu e lask distantsilt puhul omavad lasuhaavad tüüpilist iseloomu. Tüüpilisel laskehaaval on kolm komponenti: · sisenemisava · kuuli kanal (haava kanal) · väljumisava Sisenemisava on tavaliselt ümar või ümar-ovaalne (nurga alt)
Vasikate diktüokauloos on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus'e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste (köha, nõrevoolust ninast ja suust, hingeldus), kõhmumise ja lõpmisega. Vasikad nakatuvad karjamaal nakkusvastsetega saastunud rohtu süües või väikestest looduslikest veekogudest juues. Sigade sarkoptoos (sügelistõbi) on naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi põhjustava süüdiklesta poolt põhjustatud naha parasitoos.
Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos – on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus’e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste (köha, nõrevoolust ninast ja suust, hingeldus), kõhmumise ja lõpmisega. Vasikad nakatuvad karjamaal nakkusvastsetega saastunud rohtu süües või väikestest looduslikest veekogudest juues. Sigade sarkoptoos (sügelistõbi) – on naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi põhjustava süüdiklesta poolt põhjustatud naha parasitoos.
vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja iferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Viirus nakatab nahka, levib epidermisesse ja väljub sealt (eritub välja). Nahast edasi nakatab dendriitrakke. Esmane replikatsioon lümfisõlmedes. Esmase vireemiaga levib mono- ja lümfotsüütidega. Teisene replikatsioon on kopsudes, maksas. Sekundaarse vireemiaga liigub uuseti nahka, kus väljub. Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniaeg on 4-10 päeva. Haigus kulgeb ägedalt, harvem alaägedalt või krooniliselt. Küülikute müksomatoosil eristatakse: klassikaline - tursetega
annaabi.ee 
