7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp Puhas kõrge EQ-ga inimene on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, ei kaldu äärmustesse, kaastundlik ja hoolitsev. 9. Mis on empaatia ja millele see tugineb? Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi ning see tugineb eneseteadvusele. 10. Kuidas empaatia avaldub? Võime samastuda teise inimese tunnete ja emotsioonidega. 11. Kuidas empaatia kujuneb ja millest see sõltub? Empaatia areneb vanusega ja määravaks saab empaatia kujunemisel keskkond, milles laps kasvab. 12. Kuidas tunded mõjutavad meid ja suhteid teistega? Tunded tekivad füüsilises kehas ja annavad sellest märku, mis toimub sinuga just nüüd ja praegu, selles hetkes. Tunded kuuluvad ainult sulle, neisse ei ole segatud mineviku kogemused ega teised inimesed
iirlane, kel ei ole kõrget seisust ega varandust. Pärast kodumaale naasmist asus küllalti austusväärset kiriklikku ametit pidav, aga kibestunud Swift vasturünnakule. Üha õelamates satiirides piitsutas ta impeeriumi kurnajalikku Iirimaa-poliitikat. Kõik kirjutised ilmusid anonüümsetena, kuid kõik teadsid, kes oli nende autor. Swiftist sai mõjukas poliitiline figuur, Briti ametivõimud värisesid ta ees. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule eneseteadvusele aluse panijat tänaseni. "Gulliveri reiside" kirjutamise ajal oli Swifti kuulsus haripunktis. "Gulliveri reisid" on midagi enamat kui Inglise elukorralduse suurepärane kriitika. Päevapoliitika naeruvääristamise kõrval õnnestus Swiftil luua üks kõigi aegade jõulisem mõistujutt võimuihast, upsakuses, fanatismist, alatusest ja inimloomusest. Gulliveri fantastilised reisid juhivad ta inimhinge kuristikesse, mis näivad grotesksete perspektiivide tõttu veelgi sügavamatena
aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine · Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. · Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. · Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll,
laps pole just harv nähtus, siis tõepoolest, imemisrefleks ja ka imemisvajadus on sinnani säilinud. Meie kultuuris võib aga tihti kuulda, et üle pooleteise aasta imetada on lausa perversne. Ent see on juba mõne teise artikli teema. Enne lapse sündi mõtisklesin, et kui ma hakkan imetama, kas ma siis reedan sellega oma võrdõiguslikkuse põhimõtted. Feministid on ajaloos tõesti segaduses olnud ja mingil hetkel arvanud, et rinnaga toitmine on naiste eneseteadvusele kahjulik. Hiljem on seda arvamust muudetud. Probleem on pigem meestekeskses ühiskonnas. Naistena tegutseme siiski endiselt maskuliinses sotsiaalses ja majanduslikus maailmas, mis ootab, et meie kohanduksime süsteemiga ja mitte süsteem meiega. "Back to normal life" on justkui tegusate naiste deviis, kuigi tänu emapalgale on eestlannade võimalused oma lapsi rinnaga toita maailmas esirinnas, ja kui meie
siinsetel aladel mõeldamatu olnud, kuna Rootsi riik takistas keeldude ja ähvardustega pietismi levikut selleks, et kindlustada ortodoksset luteri õpetust. Uus võim soosis pietiste, kes said nüüd siin kanda kinnitada.5 Paljud pietistid soosid hernhutismi, sest nad vajasid oma vagadusringide jaoks aktiivseid abilisi, kelleks sobisid suurepäraselt rahvalähedased 3 Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn 1999, 141. 4 Aire Võsa. Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele: kolm palvekirja aastatest 1845-1846. Ajalooline Ajakiri nr (), 242. 5 Otto Webermann. Pietismus und Brüdergemeine. Baltische Kirchengeschite. Göttigen 1956, 150. hernhuutlikud võhikjutlustajad.6 Hoolimata sellest, et vennastekoguduste liikumine levis pietistide poolt ettevalmistatud pinnasel, oli sellel mitmeid pietismist erinevaid jooni. Esiteks vastupidiselt pietismile ei pidanud hernhuutlased sügavat teoloogilist haridust oluliseks,
teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. Suhtekorraldus. Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni-dega toime tulla. Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist. 18) Too välja organisatsioonikäitumise kui teaduse eesmärgid. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad.
eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). · Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. · Suhtekorraldus. Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni- dega toime tulla. Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist. TEEMA: Töörahulolu ja motivatsioon 1) Nimeta üldiseid töörahulolu põhjuseid. (5) 1. hea töötasu 2. soodsad töötingimused 3. tööga kindlustatus 4. meeldiv ülemus 5
Viimaks naasis (osaliselt veel teatriajakiri). (Rähesoo 2011: 442) Kõige oluliseim pööre toimus 1985. aasta märtsis, mil võimule tuli Gorbatsov ning mis lõppes Nõukogude impeeriumi krahhiga augustis 1991. Perestroika majandusreformide väljakuulutamine 1987. aastal tähendas varasemast suuremat liberaalsust. Selle tulemusel tugevnes ka vastupanu Nõukogude valitsussüsteemi vastu okupeeritud riikides. (Rähesoo 2011: 446) See viis aga aina suuremale eneseteadvusele. Kunst, mis oli juba varasemalt täis poliitilisi peidetuid vihjeid sai aina suuremaid võimalusi enda sõnumi levitamiseks. Tekkisid massiliikumised, esimesed vabad valimised, ,,Balti inimkett" ning ,,laulev revolutsioon". Aina rohkem hakati enda õiguste eest seisma ning see kajastus ka teatris, kus hoiti aina selgemat poliitilist joont. Kuigi teater jäi õitsengu ajal natukese rohkem tahaplaanile, võib siiski ära
Peaministriga seonduvad traditsioonid: alati alamkoja valimised võitnud partei juht, Briti valitsuse juht (valitsus hierarhiline, vanema astme ministrid e Cabinet, kes asuvad peaministrile kõige lähemal, ja nooremministrid, kellel peaministriga suhe põgusam). PRANTSUSMAA 19.saj poliitika eriline heitlikkus ja radikaliseerumine, on tinginud ka praeguse ühiskondlik- poliitilise ärksuse. 20.saj kataklüsmilisteks I ja II ms (rõhub eneseteadvusele), 30ndatel vasak-ja parempoolsete jõudude heitlikkus, 1968.a vasakpoolsete meeleolude üleskerkimine. Tsentraliseerimine kui peamine viis poliitilise stabiilsuse säilitamiseks, allutamine pealinnale ja keskvõimule, tugev ametnikkond ühise visiooni levitamine jne. Riigikordade ja konstitutsioonide korduv muutumine 19.sajandi jooksul. Sajandi lõpul 3.vabariik, pärast II ms 1956-58 4.vabariik, praeguseni 5.
Rüütelkond saatis delegatsiooni Stockholmi. Liivimaa Maapäeva kokkutulek keelati. Samm- sammuline feodaalkorra kaotamine. Rootsis taheti, et siin oleks kõigi staatus võrdne. Talupoegade olukord hakkas paranema. Kroonu teenimine mõiste tuli Rootsis ajast Rootsist, riigi vappidel olevad kroonid. Ihunuhtlust kergendati, talupoegade kaebeõigus mõisniku üle viidi sisse. Pärisorjust siiski ei kaotatud täielikult, lihtsalt seda kitsendati. Reduktsioonil oli positiivne mõju talupoegade eneseteadvusele, kuna ka aadlikud pidid alluma endast kõrgemale võimule. 17. saj I poolel raskenes olukord, kuna Rootsi oli sõjas. Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord. KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL Rootsi ajal levis luterlus. Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut
Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahva soovi ka ise midagi kirja panna, õhutas eneseteostusele. Sama eesmärki teenisid hernhuutlaste palvemajade juures tegevust alustanud koorid-orkestrid. Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased siiski ei avaldanud selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket. Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha. Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks.
Sotsioloogid pööravad tähelepanu sellele, et indiviidi olemust üldistakse kogu rahvale Tõeline mina- autentsus. Tundub usutav idee, sest meile on arvamusi, mis on juurdunud ning ei oska nende põhjust seletada. True self VS actual self- objektiivne eneseteadvus- teadlikkus endast kui objektist. Peeglist vaadates saan aru, et see olen mina. (Kaladel nt ei ole) peeglitest. Enese äratundmise aluseks primitiivne enese-representatsioon. Petmine valetamine ja empaatia on tänu eneseteadvusele võimalik sisekõne- broca piirkonna aktivatsioon eneseteadvuse/refl ülesannete puhul. Selle abil reg enda käitumist ISIKSUS-2 Vaadet: indiviidile omased harjumused, käitumismustrid, sügavam olemus Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: "sõltumatu" ja "sõltuv" mina-kontseptsioon; käitumise kirjeldamine ja põhjendamine eneseanalüüs
Vanur peaks vastu panema igasugusele taandarengule teiste inimestega suhete hulgas ja liigis. Peaks jääma arvuline kooslus ja sisu kirevus. Kriitika see, et vanur on aktiivne , ei garanteeri tema rahulolu. Vastuolud kahe teooria vahel. Individuaalsed iseärasused tagavad rahulolu. Oluline, miks nad nii teevad. Elukaareuurimusi C. Bühler(1893-1974) oli elukaareuurimuse algataja. Inimene on oma põhiolemuselt tegutsev, eesmärkidele ja eneseteadvusele püüdlev. Ta võib olla tema ise vaid muutudes või olles valmis muutusteks, kui sisemised või välimised ülesanded seda nõuavad. 1. 0-15 ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata 2. 15-25 on inimene kogev, otsiv, iseseisev 3. 25- 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerib eesmärgikindel tegevus 4. 50 65(70) indiviid on iseenda ja mineviku tegevuste suhtes kriitiline 5. 65-... eesmärkide täienemine, võib esineva kibestumust Erik H. Erikson (!
kasutusele võtjate arvates annb see võimaluse selgitada, miks mõned inimesed suudavad teistest paremini aru saada, ebaõnnele vaatamata jätkata tegevusi, oma reakstioone kontrollida ning meeleolu juhtida. Emotsioonide tekkemehhanismi keerukuse tõttu pole jõutud üldtunnustatud arusaamale, milliseid aspekte tuleks EQ mõõtmisel eriliselt silmas pidada. Emotsionaalne intelligentsus avaldub viies peamises valdkonnas: 1) Oma emotsioonidest teadlikuks olemine, mis tugineb eneseteadvusele. Emotsionaalse intelligentsuse alustalaks on inimese oskus ära tunda oma emotsioone ja neist aru saada. Siin on väga oluline, et inimene õpiks tundma oma sisemisi impulsse, mis viitavad mõnele emotsioonile. 2) Emotsioonide juhtimine seisneb oskuses suunata oma meeleolu ja reaktsioone nii, et need oleksid olukorrale vastavad. Seda võimaldavad oma emotsioonide teadvustamine ja kogemused, mis omandatakse teiste vaatlemisel ning eneseanalüüsil. Emotsioonide juhtimine seostub enesekontrolliga
Thamus Sumeri jumal, kes hiljem muudeti kuradiks Thoth Egiptuse maagiajumal Tunrida Skandinaavia naiskurat Typhon Kreeka sünonüüm Saatanale Yaotzin Asteekide põrgujumal Yen-lo-Wang Hiina Põrguvalitseja Iidsete aegade kuradeil on alati või vähemalt enamasti olnud looma kuju. See on tõend inimese püsivast vajadusest eitada, et ka tema on loom, mille teadvustamine oleks andnud tema eneseteadvusele ja egole raske hoobi. Juudid ja egiptlased põlgasid sigu. Siga sümboliseeris jumalaid freya, Osiris, Adonis, Persephone, Attis ja Demeter ning neid ohverdati Osirisele ja Kuule. Hiljem hakati siga võrdlema Kuradiga. Foiniiklased kummardasid kärbesjumalat Baali, kellest hiljem sai kurat nimega Beelzebub. Nii Baali kui ka Beelzebubi sümboliseerib sõnnikumardikas ehk skarabeus, mis Egiptuses tähistab taassündi, nagu ka müütiline lind Fööniks, kes tõusis iseenda tuhast
Katsed: sotsiaalse eraldatuse mõju hundipere kasvatab lapse üles, noor inimene näeb sel juhul välja nagu hundiplika/poiss Katsed: peeglikatse uurimaks, mis vanuses hakkab inimene mõtlema endast kommikatse uurimaks, kas laps/noor inimene reflekteerib oma mõtlemist Sotsialiseerumine (protsess, mille jooksub inimene võtab osaks need normid ja väärtused, mis aitavad tal ühiskonnas hakkama saada kasvab loomast inimeseks) ja kultuurierinevused Hariduse mõju eneseteadvusele Inimese Mina William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890). Nt kui keegi ütleb: ,,Väga vahva tüdruk/poiss", ja kui tajun end hästi, siis on see seelik/pintsak osa minust. Minu minasse kuulub kõik see, mida omastan. Kuidas saame teada, kes me oleme.George Herbert Mead: peegelmina teooria. Alates 30-ndatest
Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine • Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. • Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. • Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused • Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte • Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. • Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. • Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida
kajastuma ka kogu inimsoo ajaloos. Järelikult on ajalugu meile ammendamatuks õpikuks. Arenguastmed võivad esineda ja esinevadki korraga ja paralleelselt, ometi kajastub selles ka arengu teatud seaduspärasus. E s i m e n e aste on esemeline teadvus, milles usutakse kõige selle tõsiasjalisust, nii nagu silm vahetult näeb, kõrv vahetult kuuleb, käsi vahetult kompab, suu vahetult maitseb ja nina vahetult haistab. T e i n e aste on primitiivne teadvus, mis on lähteaineks individuaalsele eneseteadvusele, kus subjekt vastandub objektiivse välismaailmaga, püüdes seda oma loova jõuga alistada ja ümber kujundada. K o l m a s aste on mõistus, mille olulisimaks tunnuseks peetakse ühtekuuluvust või ühiskondlikku teadvust. Need kolm astet on madalama vaimutegevuse astmed. Kõrgem tunnetus algab kõlbelisest eneseteadvusest. N e l j a s aste on kõlbeline enesetunnetus, s.t südametunnistus, isiksuslik areng.