• tasakaal ja koordinatsioon' • peenmotoorika !! • hammaste vahetuse algus • harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • fundamentaalsed baasoskused - küpsemine • spetsiifilised erioskused - harjutamine ( rattaga sõitmine, ujumine) • füüsiline välimus ja osavus – sotsiaalsed suhted 4. kainik • latentsusperiood - suhteliselt aeglasema ja vähemmärgatava füüsilise arengu periood • oluline enesekontseptsiooni aspekt • võdlemine teistega • variatiivsuse tõus (lapsed on erinevad füüsilise arengu mõttes) • sõltuvus elustiilist suureneb • ülekaalulisuse probleem – mõju tervisele ja enesehinnangule (suhted!) 5. murdeiga • keniston - 11-12a algab – murdeiga 16-17a algab – noorukiiga • brooks-gunn : 11-12 kuni 15-16a – varane murdeiga( ülemineku aeg, füüsilised muutused)
Pollard, P, Triggs) Õpetamine tähendab lihtsalt teadmiste edasiandmist ja faktilise informatsiooni talletamist õpilaste poolt Lapsed on puhtad lehed – nad ei tea midagi Koolis õppimine erineb õppimisest, mis leiab aset õpilase elus väljaspool kooli Õpilase poolt õige vastuse andmine näitab arusaamist Algaja õpetaja professionaalse arengu dimensioonid: Personaalne dimensioon – seotud õpetaja kui isiksuse arenguga, enesekontseptsiooni kujunemisega (mina õpetajana) Teadmiste ja oksuste dimensioon – seotud õpetajatööks vajalike professionaalsete oskustega Sotsiaalne dimensioon – seotud kooli kui keskkonnaga kohanemisega, koolikultuuri ja kolleegidega, juhtkonna ootustega. Enesekontseptsiooni kujunemine arusaam endast kui õpetajast enesekontseptsiooni kujunemist toetab ümbrusest saadav tagasiside
· Räägi madalama häälega, sest eakad inimesed kuulevad madalamaid hääletoone kõrgetest helidest paremini. · Võimalda rohkem aega mõistete omandamiseks ja integreerimiseks; rõhuta pigem konkreetset kui abstraktset materjali. · Vähenda segavaid keskkonnamõjusid. · Pea meeles, et kõik või mõni järgnevatest põhjustest võib olla seotud eaka kliendi õppimisvõime langusega: tserebraalsed muutused, psühhosotsiaalsed probleemid ja enesekontseptsiooni muutumine koos võimaliku enesehinnangu langusega. · Ole teadlik sellest, et grupikogemus võib eaka kliendi probleemilahendusvõimet parandada. · Pea meeles, et eakad kliendid on väga ettevaatlikud ega rakenda muutusi kergesti. Siinkohal võime järeldada, et peame õpetamiseks rohkem aega võtma ja integreerimiseks õppematerjali väikeste sammude kaupa edasi võtma. Lisaks kuuluvad vähenenud
kui nad rääkima hakkavad. · Klassi vahelejätmine rikub sinu elu. Aktseleratsioon koolis võib olla mitut moodi. Akadeemilised kasud on aktseleratsiooni puhul selged ja kasulikud, küll aga arvatakse, et andekate liigutamine mõne klassi kõrgemale, võib tekitada sotsiaalsetes suhetes defitsiiti, sest andekad peavad suhtlema endast vanemate lastega. · Valikulised koolid purustavad andekate enesekontseptsiooni. Algul võib loomulikult uus kool tekitada andekates ambivalentseid tundeid. Selliseid tundeid võib tekitada olukord, kus andekate ümber on samuti kõrgete võimetega õpilased, kes on milleski osavad ja pühenduvad oma tegemistesse, et eesmärgini jõuda. · Sotsiaalsed suhted vanematega. ,,Andeka lapse kasvatamine on koormaks." Mõnda aega arvati, et andeka lapse kasvatamine vähendab heaolu tunnet ja eneseväärikust
17. Peamine omistamisel tehtav viga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. Enesekontseptsiooni areng Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. Mina-identiteet selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida
arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena 1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e. seotussuhe. Seotus on defineeritav kui võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaldadeks on just vanemate või esmahooldaja poolt pakutud kindlus ja turvatunne. See varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab
seega ei ole Rawlsi hinnangul õiglane, et isikud peavad terve elu enda sattumuslikkuse tõttu kannatama vaesust või ebavõrdsust. Tema õigluse teooria kohaselt on võimalik sellist ebavõrdsust vältida või isegi ennetada. Selleks pakub ta välja lahenduse, kus sellist poliitilise õigluse ideaali, kus puudub ebavõrdsus avalikult eksponeeritakse ning edendatakse. See töö jääb põhiinstitutsioonidele, kes sellist enesekontseptsiooni õpetavad. Omanike demokraatia Kui praegusel hetkel on maailmas raha jaotunud järgmiselt: 90% kogu maailma rahast on vähem kui 10% maailma elanike käes, siis Rawlsi kontseptsioonis peaks kogu vara ja raha jaguma võrdselt. Selleks on ta loonud mõiste omanike demokraatia. Tema idee ei seisne mitte tulu jaotamises neile, kellel on seda vähem, vaid pigem tagades tootlike varade omandi ja inimkapitali laia leviku. Ehk sisuliselt kui algpositsioonis on kõik isikud võrdsed, siis kõigil
Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed baasoskused => küpsemine • Spetsiifilised erioskused => harjutamine • Füüsiline välimus ja osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline enesekontseptsiooni aspekt • Võrdlemine teistega • Variatiivsuse tõus • Sõltuvus elustiilist suureneb • Ülekaalulisuse probleem. Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi
korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne. Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse
täiustamisega (näiteks allajoonimine, märkmete tegemine ja resümeerimine). 2) Metakognitiivse sekkumise ülesanne on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskusi ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid). 3) Afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite, nagu õpimotivatsiooni ja enesekontseptsiooni kujundamist. 4. Milliseid üldiseid õpioskuste liike eristavad Weinstein ja Mayer? Kordamine, seostamine, organiseerimine, monitooring ja emotsionaalne kohandumine. 1) Kordamis- ehk meeldejätmisoskuste ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus, st võime kujundada reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni töötavas mälus.
Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ..
21. Nende metoodikate voorused ja puudused. +1 meetodi kriitika: kõlbelised dilemmad jäid lastele elukaugeteks; lapsed said jutust teisiti aru, kui loo autor oli seda plaaninud. Õiglase ühiskonna meetodi kriitika: juba varem ka kasutatud (nt Summerhilli kool). Voorused: töötavad, kui õigesti kasutada, kõik meetodid v.a väärtuste selgitamine. 22. Õpilaste füüsiline areng ning soolised ja individuaalsed erinevused selles. Noorukite füüsilisel arengul mõju nende enesekontseptsiooni kujunemisele. Kui õpilase füüsiline, vaimne ja ka sotsiaalne areng vastavad enam-vähem vanusegrupi keskmistele, siis probleeme tavaliselt ei teki. Kõrvalekallete puhul normaalsest füüsilisest arengust on mõjutatud ka emotsionaalne ja sotsiaalne areng. Puberteedieas hakatakse üha enam tundma huvi oma välimuse ning kehaproportsioonide ja –mõõtmete vastu. Tüdrukutel algab murdeiga kaks aastat varem (13,5- aastaselt enamik murdeea läbinud, saavutanud füüsilise küpsuse)
Õpioskuste paljususes orienteerumiseks tuleb need süstematiseerida. Kolm õppimisoskuste süstematiseerimise taset on: kognitiivne, metakognitiivne, ja afektiivne. Kognitiivne- tegemist on konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamisega. Metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskusi. Afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike õpimotivatsiooni ja enesekontseptsiooni kujundamist. Õpistrateegiate edukaks õpetamiseks tuleb õpilastel luua tugev õpimotivatsioon, kindlustada ülesande sooritamiseks vajalik üldine strateegiline, oludest sõltuv teadmine ja luua õpetamise- õppimise kontekst mis toetab ja kinnitab õpetatud strateegiaid. Õpioskuste kujundamine eri vanuses õpilastel Üldiste õppimisoskuste liigid (Weinsteini ja Mayeri näitel) ja nende otstarve õpioskuste mõistmisel Weinstein ja mayer jaotavad õpioskused 5 põhitüübiks:1 Kordamis e
tuvastamiseni 2. Mõistmine – teiste seesmiste seisundite ja käitumise tagamaade tõlgendamine – erineb empaatiast sest empaatia on instinktiivne 3. Empaatia – teiste kavatsuse ja motiivide intuitiivne aimamine, rakendame seda ka mitteanimaalsete objektide puhul 4. Peegeldamise-tegutsemise võrgustik – aktiveerub teiste jälgimisel kui need kes tegutsevad; peegelneuronite kogumikud parietaal ja premotoorsetes alades, enesekontseptsiooni tekkes ka olulised NEUROLOOGILISED HÄIRED Patsiendi uurimine - Anamneesi kogumine - Füüsilise seisundi uurimine - Muud uuringud täiendava info saamiseks – EEG, MRT, kuvamisuuringud, kognitiivse seisundi hindamine Muutuse või haiguse kogemus Fenomenoloogiline tasand kuidas patsient oma muutusi tõlgendab - Inimene ei saa ennast kõrvalt vaadata e tobjektiivselt aru saada kuidas käitumine on muutunud
Praktika on näidanud, et väärtuste selgitamise metoodika ei anna märkimisväärseid tulemusi ja oma äärmuslikul rakendamisel põhjustab pigem kõlblusetust. Õpilaste füüsiline areng ning soolised ja individuaalsed erinevused selles. Vara ja hilja küpsevad noorukid. Õpilaste füüsiline areng on tihedalt seotud nende vaimse ja sotsiaalse arenguga. Kõige suurem on noorukite füüsilise arengu mõju nende enesekontseptsiooni kujunemisele murdeeas. Selles eas suureneb nooruki huvi oma füüsise vastu ning sageli tekivad isegi haiglaslikud kujutlused selle mittevastavusest ideaalile. Üldjuhul algab tüdrukutel murdeiga keskmiselt kaks aastat varem kui poistel. See toob kaasa tüdrukute suureneva huvi vastassugupoole vastu ja partnerite otsimise endast vanemate poiste seast. Varaküpsenud poisid on oma
ainukordsus, elu eesmärk. Ka mõiste kolmas jõud psühhoteraapias ja isiksuse teoorias käib fenomenologistide kohta. I. MINA TEOORIA (Self theory). Carl Rogers. C. Rogers (1902 - 1987) ei tee selget vahet mina (self) ja mina-pildi (self-concept) vahel. Täpsem tõlge oleks vahest ise, mitte mina. Ise sisaldab kõiki ideid, tajumusi ja väärtusi, mis mind puudutavad, näiteks “kes ma olen?”, “mida ma teha suudan?” jne. Ennekõike kajastavad ideed, mis enesekontseptsiooni kuuluvad, minu suhteid teiste inimeste, asjade, sündmuste jms.-ga. Peale ise on inimesel olemas veel ideaal-ise - see, kes ta olla tahaks. C.Rogers usub, et igal inimesel on kaasasündinud enese-aktualiseerimise-võime, see panebki inimese tegutsema, arenema ja elu kogema just viisil, mis tema enese- kontseptsiooniga kõige paremas kooskõlas on. See võime saab täielikult avalduda aga üksnes tingimusteta positiivse suhtumise korral. Kui vanemad või teised lapsele tingimusi
aineolümpiaadide kontekstis (Sepp, 2002, 2008). Olümpiaadidel saavad osavõtjad peavad olümpiaade oma andekad noored kohtuda samade huvide ja võrdselt võimekate kaaslastega. ainetundmise arengus Oma oskusi ja teadmisi teiste sama võimekate õpilastega võrreldes saavad oluliseks stiimuliks. õpilased tagasisidet oma taseme kohta, mis aitab kujundada nende adek- vaatset enesekontseptsiooni. Olümpiaadidest osavõtjad peavad olümpiaa- de oma ainetundmise arengus oluliseks stiimuliks. Kunagised olümpiaadi- del osalejad on öelnud, et olümpiaadidel on olnud määrav roll nende huvi süvenemisel oma (aine)valdkonna vastu ja karjäärivalikul. Samuti hinda- vad nad vajadust ennast proovile panna. Vaid mõned vastajad viitasid ka võimalusele, et edu võib tekitada tunde, et pole enam vaja pingutada või, vastupidi, varajane edu tekitab krampliku soovi olla alati esimene (Sepp,
kompetentsust. Võib märkida, et tütarlapsed ei soovinud näha sporti oma elus nii olulisena kui poisid. Sellepärast, tüdrukud osalevad organiseeritud spordis vähem ja mitte nii tõsiselt. Selles uuringus noorukid mitte lihtsalt ei annud vastuseid ennast ümbritseva maailma kohta vaid nad aktiivselt mõtlesid sellest, kuidas sport sobib edaspidi nende igapäevasesse ellu ja mõjutab enesekontseptsiooni ning mida nad elust sooviksid. Noorukite spordis osalemine muutub kogu aeg, sõltuvalt juurdepääsust erinevatele võimalustele, muutustest oma elus ja sellest, kellena nad ennast näevad ning nende seotusest oma maailmaga. Sellepärast, sotsialiseerumine sporti on pidev protsess, ümbritsetuna sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist. Lood, mida noored inimesed rääkisid, näitasid, et otsused spordis
annaabi.ee 
