inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus baasoskus, millele üles ehitada kompleksoskused. · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus kasutada sõna jõudu. · Isikutaju teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine, emotsionaalse seisundi tajumine, suhtumise tajumine, esteetiline ja moraalne hinnang, ootuste hinnang. · Eneseavamine eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, peab algama soovist parandada suhteid teiste inimestega. · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. Partnerit austav enesemaksmapanemine: ma tunnen, ma soovin, ma arvan. 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI sisaldab: · võimekust tajuda,
· Keerukas etikett ja tseremooniad - ametlikud vastuvõtud, pulmad, matused, ametlikud lõunad. Niisugused olukorrad kujunevad siis, kui eri kultuuride, rahvuslike, etniliste või keelerühmade esindajate kohtumine kutsub esile suhtlemisraskusi ja ajab kohalviibijad segadusse. · Intiimsus olukorrad, mis nõuavad lävimist vähem tuttavate inimestega, eriti siis, kui need juhtuvad olema vastassoost. Sedalaadi olukorrad eeldavad sageli eneseavamist, kaasinimestega lähemat tutvumist ning seksuaalse värvinguga füüsilist kontakti. · Ebaedu või tunnustamata jätmise kogemine iga olukord, kus ebaõnnestumise võimalus on tõenäoline, põhjustab ärevust, mõjutab inimese enesehinnangut ja kindlustunnet- eksami tegemine, oma võimete demonstreerimine, kutse tantsule. · Valu füüsilise valu või vigastuste võimalust tajutakse stressirohkena, hambaarsti külastamine, mõned sportmängud, doonorivere andmine jne
Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 24. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI sisaldab
kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 25. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995)
Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena 32. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste EI on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995). EI
Eneseavamise kasu · Õpid ennast paremini tundma, kui sa oma mõtted ja tunded oled sõnadesse pannud, neile kuju andnud. · Teise inimese poolt antud tagasiside sinu pimeda ala kohta aitab sul ennast paremini tundma õppida. · Suhted teiste inimestega muutuvad lähedasemaks ja kestvamaks, kuid võib suureneda ka haavatavus ja sõltuvus. · Suhtlusringkond laieneb. Eneseavamine sünnitab eneseavamist. · Süütunne leevendub. Süütunne koosneb vihast enese vastu ja hirmust karistada saada. Kui räägid süütunnet tekitavast teost või tegematajätmisest, kergendad süükoormat kahel moel. 1) Sa ei pea energiat kulutama info varjamisele. 2) Kui sa oled oma probleemidest rääkinud ja tagasisidet saanud, suudad asju näha selgemalt ja erapooletumalt. Võibolla oled enda suhtes liiga range. · Säästad energiat
nõustajal saada lisainfot või vestlusvälja ahendada. Tavaliselt kasutatakse nõustamissessiooni alguses enam avatud küsimusi ja lõpu poole rohkem suletud küsimusi. Ennekõike on aga oluline määratleda küsimuse esitamise eesmärk: kas see on põhjendatud ja/või kliendile kasulik. Avatud küsimused eeldavad pikemat vastust. Algavad sõnadega: kuidas, millal, miks, kui palju, mida, kes, mis, kus? Avatud küsimustele vastamine eeldab pikemat vastust. Sellised küsimused soodustavad eneseavamist klient saab oma sõnadega kirjeldada, mida ta vajalikuks peab, andes nii palju või vähe informatsiooni, kui ta hetkel soovib. Sellised küsimused võivad viia ka ootamatu, kuid samas asjakohase info saamiseni. Avatud küsimused on head tagasiside saamiseks ja kliendi arusaamise kontrollimiseks. "Millest sa täna soovid rääkida?" Lisainformatsiooni küsimine: "Mis tunded sul veel olid, kui see juhtus?" Näidete küsimine selleks, et mõista paremini kliendi olukorda ja
kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!) · Isikutaju - isikutaju loetakse üheks kolmest tähtsaimaks suhtlemise komponendiks teabevahetamise (rääkimise ja kuulamise) ning vastastikuse mõjutamise kõrval · Mõjutamisoskus manipuleerimist ei vaadelda tänapäeval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nähtusena. · Eneseavamisoskus - eneseavamist võib määratleda selle avamisena, kuidas subjekt suhtub käesolevasse olukorda, aga samuti mineviku teadvustamist, mis on seotud suhtumisega olukorda praegu. Emotsionaalse (sotsiaalse) intelligentsuse mõiste Emotsionaalne intelligentsus on oskus tunda ära meie eneste ja teiste tundeid, selleks et motiveerida ennast ja juhtida õigesti emotsioone meis enestes ja meie suhetes (Goleman, 1995) Suhtlemisraskusi põhjustavad isikuomadused
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 koostöötav? Kas esineb varjatud eelarvamusi? Kas esineb koalitsioone? Millised liikmed on mõjuvõimsamad? Kuidas norme õpitakse ja kujundatakse Mõned grupi normid on küllaltki universaalsed, seega teavad uued grupiliikmed, kes on varemgi gruppides töötanud, paljudest normidest, mis tõenäoliselt neid ees ootavad. Näiteks ootab teraapiagrupiga ühinev indiviid selle grupiliikmetelt ausust, avameelsust ja eneseavamist. Paljud grupid omavad selliseid norme nagu vastastikune toetamine; "aus mäng"; sotsiaalne vastutus (aitama peaks neid, kes seda vajavad); ning jagatud aeg (igaüks peaks saama võimaluse rääkida ning mitte keegi ei tohiks vestluse üle monopoliseerida). Uued grupiliikmed õpivad norme, rääkides grupiliikmetega, keda nad usaldavad. Nad võivad küsida küsimusi nagu kelle käes on võim? Kas on vastuvõetav öelda või teha seda ja seda? Kas grupis esineb koalitsioone
*varjatud ruut (sina tead, kuid teised ei tea) *tundmatu ruut (ei tea sina ega ka teised) 52. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? *Eneseavamise plussid: õpid end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemateks, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat. *Eneseavamise miinused: liigne eneseavamine ei ole hea (ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida, samuti tekib oht, et sinu eneseavamist kasutatakse kurjasti ära) 53. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? Tähelepanekud, mõtted, tunded, soovid 54. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumite puhul on autor väljendanud seda, mis on tema teada fakt või põhineb sellel, mida ta on tähele pannud, kuulnud või lugenud. Tehtud järeldused on väljendatud selgelt. Tunded on väljendatud ilma teisi süüdistamata ja silte kleepimata. 55. Millised sõnumid on risustatud sõnumid?
64. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 65. Mis on Johari aken? *Avatud ruut... sina tead ja ka teised teavad*Pime ruut... sina ei tea, kuid teised teavad*Varjatud ruut... sina tead, kuid teised ei tea*Tundmatu ruut... ei tea sina ega ka teised 66. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Eneseavamise plussid (Õpid end paremini tundma, Inimsuhted muutuvad lähedasemateks, Suhtlusringkond laieneb, Süütunne leevendub, Ammutad energiat) Eneseavamistõkked (Ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida, Kardad, et sinu eneseavamist kasutatakse kurjasti ära) 67. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? faktid, mõtted-järeldused-hinnangud, tunded ja soovid, ning oskus neid situatsioonile sobivalt kasutada //*Tähelepanekud *Mõtted *Tunded *Soovid 68. Millised sõnumid on täissõnumid? * Kas ma olen väljendanud seda, mis on minu teada fakt? Kas see põhineb sellel, mida olen tähele pannud, lugenud või kuulnud
millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 42. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 43. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? *Eneseavamise plussid: õpid end paremini tundma, inimsuhted muutuvad lähedasemateks, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat. *Eneseavamise miinused: liigne eneseavamine ei ole hea (ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida, samuti tekib oht, et sinu eneseavamist kasutatakse kurjasti ära). 44. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? Tähelepanekud, mõtted, tunded, soovid. 45. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumite puhul on autor väljendanud seda, mis on tema teada fakt või põhineb sellel, mida ta on tähele pannud, kuulnud või lugenud. Tehtud järeldused on väljendatud selgelt. Tunded on väljendatud ilma teisi süüdistamata ja silte kleepimata. 46. Millised sõnumid on risustatud sõnumid
omadega. · Grotowski rolli toel enese avamine: teater on tõelisus ja näitleja ei pea ümber kehastuma, vaid siiralt ja jäägitult avama oma ,,mina". Selleks tuleb õppida kõrvaldama kõiki füüsilisi ja psüühilisi tõkkeid, nii et keha väljendaks vahetult salajasemaidki sisemisi impulsse. Roll on vahend selleks, et jõuda iseenda peidetud olemuseni, milles peegelduvad üldinimlikud jooned. Näitlejalt oodatakse pihtimuslikku eneseavamist, mis puudutaks ka kõiki vaatajaid. 23.Millal tekkis lavastajateater? Mille poolest see erineb näitlejateatrist? Lavastajateater kujunes välja 19. ja 20. sajandi vahetusel. Lavastaja elukutse tekkis 19. sajandi lõpul. Lavastajateatris seisab lavastaja trupist eraldi ega pruugi ise kaasa mängida. 24.Millised on lavastaja ülesanded teatris? Näitetrupi tegevuse koordineerija, kirjandustekstide tõlgendaja ja/või teatrilavastuse kui
pea ümber kehastuma, vaid siiralt ja jäägitult avama oma ,,mina". Selleks tuleb õppida kõrvaldama kõiki füüsilisi ja psüühilisi tõkkeid, nii et keha väljendaks vahetult salajasemaidki sisemisi impulsse. Roll on vahend selleks, et jõuda iseenda peidetud olemuseni, milles peegelduvad üldinimlikud jooned. Näitlejalt oodatakse pihtimuslikku eneseavamist, mis puudutaks ka kõiki vaatajaid. 60. Kuidas eristada mõisteid näitleja ja etendaja (performer)? Etendaja on laiem mõiste, mis hõlmab näitlejad, muusikuid jne 61. Mis on näitleja ülesanded laval? · Kehastada tegelast · Viia läbi lavastaja antud lavalised tegevused. · Esitada tegelase teksti. 62. Millised on näitleja väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid? · Paralingvistilised vahendid: hääle tämber, valjus, intonatsioon, rõhk,
· Grotowski rolli toel enese avamine: teater on tõelisus ja näitleja ei pea ümber kehastuma, vaid siiralt ja jäägitult avama oma ,,mina". Selleks tuleb õppida kõrvaldama kõiki füüsilisi ja psüühilisi tõkkeid, nii et keha väljendaks vahetult salajasemaidki sisemisi impulsse. Roll on vahend selleks, et jõuda iseenda peidetud olemuseni, milles peegelduvad üldinimlikud jooned. Näitlejalt oodatakse pihtimuslikku eneseavamist, mis puudutaks ka kõiki vaatajaid. 23.Millal tekkis lavastajateater? Mille poolest see erineb näitlejateatrist? Lavastajateater kujunes välja 19. ja 20. sajandi vahetusel. Lavastaja elukutse tekkis 19. sajandi lõpul. Lavastajateatris seisab lavastaja trupist eraldi ega pruugi ise kaasa mängida. 24.Millised on lavastaja ülesanded teatris? Näitetrupi tegevuse koordineerija, kirjandustekstide tõlgendaja ja/või teatrilavastuse kui
2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi. Eneseavamise definitsioonis sisalduv sõna informatsioon viitab sellele, et paljastatu on partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Informatsioon võib esineda faktide kujul, mida olete täheldanud ning soovite edastada, tunnete kujul, mida
· Osapooltele võivad mängus olla sisulised huvid e. Käegakatsutavad N: raha · neile võib korda minna läbirääkimiste protsess ise · põhimõttelised küsimused, käegakatsumatud küsimused enesehinnang, normid. · Seetõttu võib öelda, et inimesed tunnevad huvi erinevate asjade vastu ja see lubab otsida kõiki pooli rahuldavat lahendust. Koostööläbirääkimised · Probleemi uurimine ja defineerimine. See eeldab usaldust ja eneseavamist ning teise poole ärakuulamist. Mida ta tahab ja miks? · Probleemi defineerimine arvestades mõlema osapoole vajadusi. Sõnastada probleem eesmärgina ja määratleda ka takistused. · Alternatiivsete lahenduste pakkumine. · Alternatiivide hulgast konkreetse lahenduse leidmine. Stress · Stress on iga muutus, millega peab kohanema. Stress organismi vastureaktsioon kõrgendatud nõudmistele, valmisolek ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.
Avatud ruut sina tead ja ka teised teavad. Pime ruut sina ei tea, kuid teised teavad. Varjatud ruut, sina tead, kuid teised ei tea. Tundmatu ruut ei tea sina ega teised. 53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Plussid: enese parem tundma õppimine, inimsuhete lähenemine, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat. Miinused: ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida ja kartus, et sinu eneseavamist võidakse kurjasti ära kasutada. 54. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini
Pärast küistakse lapselt, kas tegi, või mitte. Tuleb välja, et selliste protseduuridega 3aastatest valetab 1/3, 4-7 70-80%. Uuringud näitavad, et valetamine eelkoolieas see suureneb koolieaalguseks. Noorukid, täiskasvanud inimesed valetavad: - Et vältida teistele haigettegemist - Et saada teatud eeliseid - Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse - Et suurendada või vähendada teistega seotust - Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees - Et vältida konflikti - Et kaitsta teist inimest. Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises. Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. Täiskasvanu: pinges, keerab pilgu maha, punastamine, suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, jalad risti kui käed laiali. Viimastel aegadel ülekuulamistel kasutatud leebemat protseduuri
Kellel on negatiivsed tunded endaga seonduvalt, ei oska ka intiimseid suhteid luua. Intiimsus ei pruugi olla pikaajaline. Ka nendes suhetes, kus see on välja kujunenud, võib see olla ajutiselt madalseisus. Ängistus ja depresseeritus blokeerivad intiimsete suhete loomise. Intiimsetes suhetes olemine eeldab aega endasse vaatamiseks, enda reflekteerimiseks. Intiimsust võib lõhkuda võim. Teiselt poolt, lühiajalises suhtes ei saa intiimsust olla, kuna see eeldab pikaajalist vastastikust eneseavamist. Intiimsust lõhub ka geograafiline pikaajaline eraldatus. 8 müüti intiimsuse kohta: 1) intiimsus tähendab oskust lugeda teineteise mõtteid 2) romantilisusel on keskne koht 3) intiimsus tekib automaatselt 4) seksuaalsus avaldub automaatselt 5) i tähendab, et teatakse teineteise kohta kõike 6) ainult siis tekib, kui on ühised huvid 7) ollakse alati ühel meelel 8) i on õnne allikas Intiimsuse baaselemendid Hoolitsus ja jagamine
riskantne tehnika. Riskiks on kliendipoolne solvumine, eitus, võib tekkida ka viha nõustaja vastu. · Konkreetsus toetatakse klienti , et ta suudaks endast rääkides kasutada erinevat sõnastust, termineid jäädes asjaga seotuks. Eesmärk aidata kliendil keskenduda asjasse puutuvatesse teguritesse. · Enese avamine enda teatavaks tegemine teisele. Eesmärk toetada kliendi soovi ja valmidust osaleda nõustamisprotsessis. Kahte tüüpi eneseavamist · Nõustaja esitab faktilist infot · Nõustaja kirjeldab seda, mida ta tunneb kliendi või nõustamisprotsessiga seonduvalt. Sotsiaalse mõju mudel Strong (1968) (toetab tuumtingimusi) Toetab nõustaja poolt määratud tingimusi nõustamisprotsessi ajal · ekspert: antakse ennast edasi kui eksperti. Kui õnnestub siis jõuab teise staadiumisse. Kui ei õnnestu , siis teist staadiumit ei tule (esimene puudulik, siis teist
Manipuleerimine- siht on inimese vastuvõttlikuse suurendamiste uute kogemuste suhtes. Nõustaja kutsub need kogemused esile oma sõndade ja käitumisega. Manipulatsioon püüab neutraliseerida inimese emotsionaalseid hoiakuid või muuta need kohanemist teenivaks; Eneseavamine- nõustaja poolt olgu mõõdukas. Klient ei tohiks tajuda, nagu oleks nõustaja ise abivajaja. Eneseavamise eesmärgid: õhutada kliendi eneseavamist, vähendada distantsi kliendi ja nõustaja vahel. Eneseavamine nõustaja poolt võib olla: üldine ja isiklik; positiivne ja negatiivne; Tõesus ehk ehtsus- sisaldab siirus. Ehtsus vähendab distantsi nõustaja ja kliendi vahel. Tõesusele viitavad: spontaansus, avatus, kooskõla sõnade ja käitumise vahel. 4. Toetava nõustamise põhimõtted ja eetika 29
annaabi.ee 
