Ohutustarve – umbes 70% (soov elada stabilises, turvalises etteaimatavas keskkonnas, olles vaba ärevust ja hirmust) Sotsiaalne kuuluvus ja armastus – umbes 50% (suhtlemine, rahuldava sotsiaalsr staatuse ja lähisuhete vajadus) 6 Eneseaustus – umbes 40% (soov veenduda oma kompetentsuses ja püüd pälvida teistelt tunnustust) Eneseaktualiseerimine – umbes 10% Rahuldamata vajadused panevad tegutsema, krooniliselt alarahuldatud tarbed tekitavad psüühilisi häireid. Eneseaktualiseerimine Eneseaktualiseerimine on inimese annete, võimete, potentsiaalide täielik kasutuselevõtt. Igaühes meist leidub suurel hulgal uinunud võimeid ja väljaarendamist ootavaid kompetentse.Maslow´ järgi võib end aktualiseerivaks arvata kõige rohkem 1 % rahvastikust. Arengut kindlustav käitumine
Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus, spontaansus ja loovus. · Spirituaalsus · Eneseaktualiseerimine · Enesehinnangu vajadus · Kuuluvuse ja armastuse vajadus · Turvalisuse vajadus · Füsioloogilised vajadused 15..Maslow järgi armastuse tüübid D love ja B love. Mille poolest need erinevad? B - love motiveeritud soovist rikastada enda ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase
selgitamise asemel, - Veendumus selles, et inimene suudab eristada tõde valest, käituda kõrgema headuse nõuetele vastavalt; usk igavikulistesse väärtustesse, nagu tõde, õnn, armastus ning ilu. Inimkäitumise motivatsioon Maslow jaoks muutus vajaduste hierarhia loogiliseks jätkuks tema eelnevatele töödele biheivioristlike, freudistlike ja adleriaanlike mudelitega. Vajaduste hierarhia näeb ülalt alla vaadates välja järgmine. Eneseaktualiseerimine Eneseaustus Sotsiaalne kuuluvus ja armastus Ohutustarve Füsioloogilised vajadused Maslow järgi asub inimene kõrgemaid tarbeid üldjuhul rahuldama alles pärast seda, kui alamad on rahuldatud, kuid rahuldatud tarbed lakkavad toimimast motivaatoritena. See, kelle füsioloogilised vajadused on jäägitult rahuldatud, on baasvajaduste rahuldamisest palju enam huvitatud oma kõrgematest tarvetest. Kellel on prestiizne eriala ja kindel töökoht, seda ei heiduta mõte töötuks jääda.
Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid. 1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus/ulatus; inimestevahelised suhted; juhtimise kvaliteet);
turvalisusevajadused; · Relatedness needs ehk suhetevajadused. Need viitavad inimese soovile alles hoida tähtsaid isikutevahelisi suhteid. Siia alla käivad inimese sotsiaalsed, aktsepteerimise, kuuluvuse ja staatuse soovid; · Growth needs ehk arengu-, kasvuvajadused. Viimasesse vajadustegruppi kuulub inimese soov isiklikuliselt areneda, end täiendada, ning eneseaktualiseerimine. Nende kolme vajaduse esitähtedest tuleneb ka nimetus ERG. Ivancevich'i ja Mattesoni arvates pole Alderferi ERG teooria just kõige suurepärasem teooria teadustööks. Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis.
olemasolekuks tarvis olevad algvajadused - füsioloogilised- ning turvalisusevajadused; Relatedness needs ehk suhetevajadused. Need viitavad inimese soovile alles hoida tähtsaid isikutevahelisi suhteid. Siia alla käivad inimese sotsiaalsed, aktsepteerimise, kuuluvuse ja staatuse soovid; Growth needs ehk arengu-, kasvuvajadused. Viimasesse vajadustegruppi kuulub inimese soov isiklikuliselt areneda, end täiendada, ning eneseaktualiseerimine. Nende kolme vajaduse esitähtedest tuleneb ka nimetus ERG. Ivancevich’i ja Mattesoni arvates pole Alderferi ERG teooria just kõige suurepärasem teooria teadustööks. Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis.
Subjektsus on suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Subjektne käitumine on selline käitumine, kus inimene teeb teadlikke otsuseid, mis parandavad tema elu. Enesearengu subjekt on teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha ning vajadusel ka oma tegevust korrigeerima. Enesejuhitavus on indiviidi teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida Eneseaktualiseerimine on inimese võime olla vaba iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida
Tasu Asjatundlikkus Karistus Karismaatilisus Sundus - Motivatsioon - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline motivatsioon - palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - võimalus rakendada oma võimed ja olla tunnustatud. Maslow' vajaduse hierarhia (kasvavad alt üles): 1) eneseaktualiseerimine 2) tunnustus 3) kuulumine 4) turvalisus 5) füsioloogilised vajadused D. McCellandi teooria järgi vajadused, mis motiveerivad juhte: - võimuvajadus - saavutuse vajadus - kuuluvuse vajadus Herzbergi kahe faktori teooria: - hügieenifaktorid (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimesevahelised suhted jne) - motivatsioonifaktorid Motivatsioonifaktorid: - Saavutusevajaduse rahuldamine. - Vastutuse usaldamine. - Enesearendamise võimalust pakkuv töö. - Huvipakkuv töö. - Tunnutus.
Selles väljas on self ehk tõeline mina, mis muutub. Soov areneda seda vormivad kogemused ja tulevikuootused. Kongruentsus ühildumine, 3 komponendi kokkulangemine (väljendab, kogeb, teadvustab). Tunde teavustamine lubab ühe ära lõpetada. Inkongruentsus mittekokkulangemine, ebakõla nende 3 asja vahel. See teraapia keskendub viimasele, et saaks mõtteid jne paremini tunnetada. Inimene tajub seda kui ärevust, aga teised ebasiirusena. Eneseteostus ehk eneseaktualiseerimine universaalne eluomadus, mis tõukab inimest kongruentsuse poole. Inimene tahab nii võimekaks saada, kui palju tal on potentsiaali. 13. Berne'i minatasandid Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit: 1) Lapsetasand; 2) Vanematasand; 3) Täiskasvanutasand. Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on
2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted
See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. · Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. · Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. · Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus, spontaansus ja loovus. Vajaduste hierarhia · Spirituaalsus · Eneseaktualiseerimine · Enesehinnangu vajadus · Kuuluvuse ja armastuse vajadus · Turvalisuse vajadus · Füsioloogilised vajadused Eneseaktualiseerijate omadused N: A. Einstein, E. Roosevelt, W. James, A. Lincoln jt. · Reaalsusele keskendunud, probleemile keskendunud · Naudivad üksindust, väike arv isiklikke sügavaid suhted · Austus ja tagasihoidlikkus teiste suhtes, demokraatlik suhtumine, kaastunne · Enda ja teiste aktsepteerimine · Spontaansus ja lihtsus · Loovus
o Hädade käsitlus seotud väära õppimise tagajärjega o Teraapia eesmärk häirivatest sümptomitest vabanemine o Terapeut-kliendi suhe struktureeritud õpiliit Kogemuslik (elamuslik), inimene = tahe o Inimese käsitlus sünnipäraselt aktiivne käsitlus, inimene on võitlev, juhitav olevus, on potentsiaal positiivseks arenguks o Hädade käsitlus eksistentsiaalne meeleheide ja pärsitud eneseaktualiseerimine o Teraapia eesmärk inimene saaks selleks, kelleks tal on potentsiaal saada. Dialoog teraapias on siin ja praegu rõhuasetusega. Inimene hakkab oma potentsiaale avastama. Ei tunta huvi mineviku vastu, ei pruugi isegi huvitada mis on diagnoos, sest inimene ei ole haige. Samuti ei pruugi huvitada probleem, mida ta esitab. Ei tunta huvi ülekandesuhete vastu. Väga suur empaatia, aktsepteerimine, võrdsus.
teostamise vajalikkuse kajastamise vorm. Teadvustatud või teadvustamata vajadused Huvi inimeste soovitud käitumise suunitlus oma vajaduste rahuldamisel Motiiv käitumise põhjused, see millest oma toimingutes teadlikult juhindutakse. Motivatsiooniteooriad · Väline ja sisemine motivatsioon · Maslow vajaduste hierarhia · D. McGregori X ja Y teooria · Herzbergi töö ja rahulolu teooria · McClellandi teooria · · Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualiseerimine · Tunnustus · Kuulumine · Turvalisus · Füsioloogilised vajadused · · McGregori X ja Y teooria · X teooria traditsiooniline lähenemine indiviidi ja tema töössesuhtumise hindamisel. · -keskmine indiviid tööd teha ei armasta ja püüab vältida · -vajalik sundimine, kontrollimine, suunamine ja karistusega ähvardamine · -keskmine inimene tahab juhtimist, püüab vältida vastutust, ei ole auahne ja kõigele muule
· Et indiviidi vajadused oleskid ühilduvad ning kooskõlas organisatsioniliste eesmärkidega. Mida rohkem ühisosa, seda tõenäolisemalt asjad sujuvad. · Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus · Sisemine motivatsion: psühholoogiline rahulolu Maslow vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajaduse-> turvalisus (katusealune, üldine heaolu)-> kuulumine (on vajadus teiste inimeste järgi, kes on mu perekond, kus ma töötan, kus ma õpin) -> tunnustus -> eneseaktualiseerimine (iniemsed teevad asju, mis neile meeldib, ilma , et nad hoolivad eriti teiste arvamusest. Juhi jaoks on oluline tunda, kus konkreetne inimene parasjagu on. Inimene ei mõtle järgmise tasandi motiaavtoritele enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Mc Clellandi teoorua Saavutusvajadus Võimuvajadus Kuuluvusvajadus Asjatundlikkus a.1> 4 vajadust, mis juhte motiveerib Herzbergi töö ja rahulolu teooria
mida ta teadvustab. Inkongruentsus tekib siis, kui see, mida inimene väljendab, see, mida ta kogeb või see, millest ta teadlik on ei lange kokku tegelikkusega ehk inkongruentsus väljendab inimese võimetust teadvustada seda, mida ta teeb. Võib öelda, et kogu psühhoteraapia tegeleb erinevate inkongruentsuste tüüpidega. *) Need ideed on saanud mõjutust zen-budismist. *) Inkongruentsus väljendub sellega, kui inimene tunneb pinged ja häiret. -) Eneseaktualiseerimine/eneseteostus inimloomuse üks põhiomadusi ehk sisemine tung, mis tõukab inimest liikuma suurema kongruentsuse suunas. Samas on see justkui kergesisehääl, mida on võimalik alla suruda. -) Käitumine muutub automaatselt kui muutub suhtumine iseendasse. Abraham Maslow * Frederick Perls * Kestalt teraapia praktiline isiksuse arendamise õpetus. * Ta oli saksa psühholoog/psühhiaater, kes õppis Viini ülikoolis ja oli baashariduselt psühhoanalüütik
“...madalama taseme vajadused peavad olema kasvõi osaliselt rahuldatud, enne kui järgmise, kõrgema taseme vajadused toimima hakkavad, s.t. inimese käitumise eesmärgiks saavad” (Maslow, 1954). Seda hierarhiat kujutavad Maslow järgijad vahel piltlikult, kuigi Maslow enda tekstidest pole päris selge, kas sobib enese-aktualiseerimine eraldi tipuvajadusena välja tuua, või kõik alamalpool kujutatud kokku ongi eneseteostus e. eneseaktualiseerimine. ENESE- TEOSTUS- VAJADUSED (oma võimeid realiseerida) ESTEETILISED VAJADUSED sümmeetria, kord ja ilu KOGNITIIVSED VAJADUSED teada, aru saada ja uurida VAJADUS HINNANGU JÄRELE
Seevastu kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele hoopis kasvab. Nii tahavad inimesed üha rohkem aru saada ümbritsevast maailmast, pälvida üha suuremat tunnustust teistelt, rahuldada oma esteetilisi vajadusi jne. Järelikult võib öelda, et kasvutarvete rahuldamisega motivatsioon nende täitmiseks üldjuhul kasvab. See kehtib ka sisemisest huvist ajendatud õppimise kohta. Hierarhia tipus olev eneseaktualiseerimine avaldub käitumisena, milles kajastuvad kõik inimese eneseteostussoovid. Sel arenguastmel olevat isikut motiveerib töötama tarve avatuseks teiste ja iseenda respekteerimiseks ning armastamiseks, toimida eetiliselt ja kõlbeliselt kogu ühiskonna hüvanguks; olla iseseisev ja loominguline. Kuigi vahel või vad inimesed loobuda alama astme tarvete rahuldamisest, ei saa nad seda teha pikemat aega. Maslow' teooria kohaselt ei saa õpilased pühenduda
reguleerimine. Alluva tarvete rahuldamise võima-lused peavad sõltuma ülemusest, samas aga peab ta olema sõltumatu, et organiseerida oma tege-vust tarvete rahuldamisel. Joonis 2.5. Abraham Maslow'i vajaduste hierarhia66 Maslow koostas vajaduste hierarhia, mis koosnes viiest astmest (vt. joonis 2.5): · füsioloogilised vajadused; · turvalisus; · kuulumine; · tunnustus; · eneseaktualiseerimine.67 Inimese vajaduste struktuuri iseloomustab Abraham Maslow'i poolt konstrueeritud vajaduste püramiid. · Esmasel tasandil on inimese füsioloogilised vajadused. Nende rahuldamine on vajalik eelkõige organismi talitluseks. Füsioloogilisteks vajadusteks on näitekstarvidus toidu, vee, hapniku, sooja andva riietuse, puhkuse ja muu sellise järele. · Aste kõrgemal paiknevad turvalisuse- ja kaitsevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast
annaabi.ee 
