Loodus · Austria on merepiirita maa. · Tema territooriumi katavad kõrg ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. · 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. · Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. · Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Alpid Grossglockner Veekogud · Jõed on vee ja energiarohked. · Suurim jõgi on Doonau. · Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. · Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv. · Ungari piiril on Neusiedleri järv. Bodeni järv Rahvastik · Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. · Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. · Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Majandus · Alates 1995. aasta algusest on Euroopa Liidu liige.
Haridus Põhikool kohustuslik Põhikoolis kaks haru Koolisüsteem on avalik Asustati 8 saj. 1774 kehtestati 6 aastane, 1869 8 aastane ja 1966 9 aastane kooli http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasium http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasiu kohustus Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine Jõed on vee ja energiarohked Lääne Euroopa üks metsarikkamaid maid Mets katab 44% pindalast Jõed Doonau 2850 km Drava 750 km Inn 510 km http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Danube_at_Bud apest,_Margit_Bridge.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Drava_os Mäed Grossglockner 3797 m Wildspitze 3774 m
Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse- nulumets
lõunas Jugoslaavia ja Itaalia. LOODUS Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. RAHVASTIK 97% rahvastikust on saksa
Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24 °C, jaanuaris 0 °C). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Mägedes, eriti Alpides, avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erinev. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede( pikimad Tiber ja Arno) veetase alaneb suviti järsult. Vetevõrk Olenemata Itaalia suhteliselt mägisest maastikust on seal arvukalt jõgesid. Pikim jõgi on Po, mille pikkuseks on mõõdetud 670 km. Veel on seal jõed Tiber 404 km, Adda, Oglio, Adige, Reno, Tevere ning Piave. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-
Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugaoslaavia ja Itaalia. Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. 97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud
sademeid vähem. Keskmine temperatuur Oslos jaanuaris on 4° C, juulis 20° C, Bergenis vastavalt 1,5° C ja 15° C ning Tromsos 4° ja 13° C. Rannikul sajab üle 2000mm aastas, Lõuna-Norras kuni 600mm (Jotunheimeni idanõlvul kohati kuni 400mm), sisemaal ja põhjaosas 300-400mm aastas. Sademeterikkaim paik on Sognefjordi põhjaosa üle 5000mm aastas. Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, tormilise vooluga, vee ja energiarohked, neil on palju kärestikke, koski ja jugasid; pikim jõgi on Glomma (589km). Kõrgeim juga on Sognefjordi laskuv Vetti (275m), kauneimaid jugasid on Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid suuri järvi on väga vähe; suurim järv on Mjosa. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25% -l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets
Lombardia ehk Po madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24oC, jaanuaris 0oC). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuib ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende voluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb suveti järsult. 4. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Muldadest on peamiselt esindatud lammimullad Lombardia madalikul ning punamullad rannikumadalikel. 5. Põhja-Itaalia on hästi mehhaniseeritud ning see annab võimaluse kasutada erinevaid põllumajandus tegevust soodustavaid meetode, näiteks maa niisutamist.
enamarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000- 2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Suurim jõgi, Doonau, jõuab Austriasse Saksamaalt ja läbib 250 km ulatuses Austria põhjaosa,olles seejärel piirjõeks Slovakkiaga.Maa lõunaosa tähtsaimad jõed on Mur ja Mürz. Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv ning Ungari piiril ligi 90 järvest suurim Neusiedleri järv. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise.
Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24ºC ja jaanuaris 0ºC). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm Boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpides algav Po ja selle lisa jõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede (Tiber ja Arno) veetase alaneb suvel järsult. Itaalia taimestikku ja mullastikku on oluliselt mõjutanud inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast.
kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi
Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C.Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles
järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. . Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum. Üleujutused Üleujutusi võib esineda mitmetes Itaalia jõgedes. Üks neist oleks näiteks Arno jõgi, mille üleujutus 1969.
Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. 71. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toiteaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 72. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 73. Energeetiline efektiivsus on bioloogilisest toorainest valmistatud energiaprodukti energiasisalduse suhe kogu olelustsükli jooksul kasutatud energiasse (sisendisse9, võttes arvesse nii fossiilse kui taastuva energia sisendi ja biomassi enda energeetilise väärtuse sisendi. 74. Produktsiooniefektiivsus Kui organism on energia omandanud võib ta seda kasutada sisult kaheks otstarbeks. Hingamine e. respiratsioonhõlmab endas keha alalhoidmise
Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks. Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Erosioon - ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub Eurütoop - mittenõudlik organism elupaiga suhtes. Eutroofne - ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed. Enamasti peetakse mõiste all silmas eutroofseid järvi.
Põhjapoolsemates regioonides on jahedad talved ning kuumad suved. Lõunapool muutub ilmastik tublisti leebemaks. (24) Aastas sajab umbes 1000 mm. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. (26) Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veereziim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. (26) Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline kliima, kuuma ning kuiva suve (juuli keskmine temperatuur 23 28 oC) ja pehme sademerikka talvega (jaanuari keskmine temperatuur 2 12 oC). (23 lk 8) Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga.
b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). ALBEEDO- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.j 16. Termodünaamika seadused, entroopia 1. Termodünaamika I printsiip (energia jäävuse seadus) energia võib minna ühest vormist teise, aga ei kao ja teda ei saa uuesti luua. 2. Termodünaamika II printsiip (entroopia seadus) protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia
olema. (Clemente 2015) Allolev joonis näitab ära, kui kiire ning kasvav on naftareservide kasv, mis viimase neljakümne aastaga on kasvanud 150% Joonis: Sageli on spekuleeritud ka selle üle, et biokütused on alternatiiviks naftale, sest need on keskkonnasäästlikumad. Uuringud on aga näidanud, et nad pole piisavalt keskkonna säästlikud ja energiarohked, et neid tõesti naftabaasilt saadava kütusega asendada (Clemente 2015) Lisaks eeltoodule põhjustavad nad rohkem korrossiooni ja murdumist terases ( NACE International 19 2013). Biokütused on seotud ka toiduhinna volatiilsuse ja tõusuga. Eriti maailmas, kui meil on nälg, siis peaks biokütus olema äärmuslik valik. Lisaks eeltoodule on veel mitmeid vasturääkivusi sellele, et nafta kasutamine on igati efektiivsem (Clemente 2015).
b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine ) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 32. ALBEEDO- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. KINEETILINE ENERGIA- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. POTENTSIAALNE ENERGIA- kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 33.Termodünaamika seadused, entroopia 1
Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24ºC ja jaanuaris 0ºC). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm Boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpides algav Po ja selle lisa jõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede (Tiber ja Arno) veetase alaneb suvel järsult. Itaalia taimestikku ja mullastikku on oluliselt mõjutanud 7 inimtegevust. Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamatel nõlvadel., kokku 50% Itaalia pindalast on põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast
loodusliku muundumisega elusoodsa kliima.B)orgaanilsie aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid päikesevalguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog-päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine(degradeerumine) ökosüteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (bioöksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid) Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel isel. Produktsioooni energia ja toiduenergia suhe, mida nim.troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Taimede esmane produktisooni efektiivsus on 75-85%. See on seletatav sellega, et taimed on autotroofsed paigalpüsivad organismid ja ei raiska seega energiat toidu otsimisele ja püüdmisele ega kam keha temperatuuri hoidmiseks. Seetõttu lähebki enamus energiat kasvuks. Neil on ka kõrge
Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside e. jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Paljudel juhtudel kasut. vastandmärgiga e.-t, mida nimetatakse negentroopiaks: see on süsteemi
rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. · Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld · Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). · Energeetiline efektiivsus- · Produktsiooniefektiivsus- taimtoidulised on vähem efektiivsemad kui loomtoidulised · Assimilatsiooniefektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia). · Albeedo- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada · Kineetiline energia- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv
Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid) Produktsiooniefektiivsus- taimtoidulised on vähem efektiivsemad kui loomtoidulised Assimilatsiooniefektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia). Albeedo- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada Kineetiline energia- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv – valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise
Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav. Eristatakse kaht energia kategooriat:kineetilist ja potentsiaalset energiat. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 32.Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 33. Termodünaamika seadused need kirjeldavad energia omadusi. Neid on kaks: 1)Termodünaamika I
inimtegevus: Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima; orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse kineetilist ja potentsiaalset energiat. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks, vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks. Produktsioonienergia (P) Produktsiooniefektiivsus = ( Elutegevuse energia ( R ) + Produktsioonienergia ( P ) ) Assimileeritud aine mass Assimilatsiooniefektiivsus = Söödud toidumass
Merelisim on kliima loode Prantsusmaal Bretagne'is. Keskmine temperatuur u. 12oC ja kõige rohkem sajab mäestike tuulepealsetel nõlvadel (1500-2000 mm/a), vähim aga Vahemere rannikul ja Reini ja Rhone'i orgudes (500- 800 mm/a). Siseveekogud hõlmavad 1400 km2, palju on aasta ringi veerikkaid jõgesid. Suurimad jõed on laevatatavad ja neid ühendavad kanalid. Pikim jõgi on Loire (1012 km), mille vett kasutatakse ka tuumaelektrijaamade jahutusveeks. Mägedest laskuvad jõed on energiarohked, energiat on palju ka Biskaia lahe ja La Manche väina suubuvate jõgede lehtersuudmeid uhtuvates tõusu- ja mõõnalainetes. Järvi on palju, kuid nad on väiksed. Prantsusmaa asub valdavalt laialehiste metsade alal, kuid Biskaia rannikuluidetel ja mäestikes kasvavad ka okasmetsad. Kokku hõlmab mets 25% territooriumist. Maavaradest leidub rikkalikult kaali- ja kivisoola ning uraani- ja väikese metallisisaldusega (u. 31%) rauamaaki. Kunagine rikkalik boksiidivaru on ammendumas.
varuainena. Ökosüsteemi e. all mõistetakse harilikult ökosüsteemi biomassi (väljendatuna energiaühikuis), sest varem või hiljem saab see teiste organismide energia allikaks. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside e. jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Paljudel juhtudel kasut. vastandmärgiga e.-t, mida nimetatakse
Kuna enamus energiast lõppkokkuvõttes läheb üle soojusenergiaks ning hajub, ei saa me rääkida energiaringest vaid energiavoost. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine ) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Keskkonna energeetiline iseloomustus Organismid, mis elavad maapinnal või selle lähedal, kasutavad energiavoogu, mis moodustub: a) päikesekiirgusest ja b) lähedalasuvate kehade (pikalainelisest) soojuskiirgusest. Need mõlemad faktorid määravad kindlaks keskkonna klimaatilised tingimused (temperatuuri, vee aurumise, õhu ja vee liikumise), kuid ainult väike osa päikesekiirgusest kasutatakse ära fotosünteesis.
annaabi.ee 
