Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiamajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nafta, kanada, elektrienergia, energiamajandus, tooraine, indoneesia, iraan, kivisüsi, eksport, tuuleenergia, päikeseenergia, tuumaenergia, majapidamises, transpordis, lähisida, mehhiko, venezuela, toornafta, importijad, suubritannia, saasteaineid, alzeeria, tahked, kütused, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, söetootja, jaapanis, ukraina3.1 Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel
-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid.
Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki.
Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai sed avedada tootmiskohast kaugele. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Elekter võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning kasutusele võtta täiesti uued tootmistehnoloogiad. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20.saj.algul, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslike kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Sarnaselt kivisöele, mis andis tõuke tööstuse kiirele laienemisele 19.saj., oli nafta 20
*maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud: Venemaal, Iraanil ja Kataril Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodudes. Suurimad gaasi tootjad: Venemaa ja USA
· kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko.
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise
Lisaks on leiutatud majade katusematerjal, mis muudab sinna peale paistva päikeseenergia elektrienergiaks. Mida tuleks teha? Et lahendada päikeseenergia kasutamisega seostuvaid probleeme, tuleks lihtsalt leiutada aina võimsamad päikesepaneelid, mis suudaksid ka vähesest päikesenergiast palju elektri- vm. energiat toota. Tehnoloogia areneb iga aastaga ning leiutatakse uusi võimalusi päikeseenergia kogumiseks, nii et arengut tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata. 2. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Probleemid
ETTE- EHITUS Ja hooldus töötamine VALMIS- TUS, KOOLI- TUS, TOOTE- PUIDU-JA PABERITÖÖSTUS ARENDUS Puidukeemia- ehitusmaterja- mööbli- paberi-ja Tööstus lide tootmine tööstus tsellulo- Ositööstus ENERGIAMAJANDUS Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjale.Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks,samuti mootorikütuseks ja masinate tööks.Seega pn energia vajalik kõikjal-nii koduses majapidamises,tootmises kui ka transpordis. Küsimused ja vastused. 1. Selgita joonise abil,millised tegevused moodustavad energiamajanduse?
Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (orgaanilise ja mineraalosa muundumine, mullale vajalike ainete eemaldumine). Põhjuseks on ebaõige mullaharimine (vale väetamine, pestitsiidide ja raskete masinate kasutamine), vale ehitustegevus ja tööstus. 3) Millised regioonid ja kui palju seal olevast põllumajanduslikust maast kannatavad degradeerumise all? Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Euroopa, Saudi-Araabia, Austraalia, Indoneesia, Iraan. 4) Kui suure osa moodustavad kõrbed ja poolkõrbed maismaast? 1/3. Kui kiiresti kasvab kõrbete pindala? 9mln/km² 5) Kui suure osa Hiina territooriumist moodustab mets, kui palju kõrb? Metsa on 5 % ja kõrbe 28 %. Miks see nii on? 6) Mis on Amazonase vihmametsa hävimise põhjuseks? Suhrkurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine. 7) Kui palju on maailmas metsade pindala kahanenud? 2 korda, igal aastal 125 000 km². Millised metsad on eriti ohustatud
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass)
REFERAAT Elektrienergia tootmine, tarbimine ja ülekanne 2009 Elektrienergia tootmine Maailma elektrienergia tarbimine suureneb pidevalt ning selle rahuldamiseks on vaja toota aina rohkem energiat. Elektrienergia tootmise hulgast saab aimu kui vaadata näiteks 2007. aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene energia
otstarbekas kallis soojendatakse vett. +säästab teisi -vajab energiavarusid ja kombineerimist teiste keskkonda energiatootmisviiside +ei saasta ga -vajalik piisav päikeseenergia hulk Tuuleenergia +saastet ei teki -tuul peab olema +tasub rajada ka vähemalt 6 m/s, alles väikese siis on maj. mõttekas energiatarbimise -mõjutab keskkonda korral. ja maastikupilti - takistab lindude lendu ja nahkhiireonusid -müra
SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA
Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia.
kasutatavad kultuurtaimed; istanduskultuurid) 22. Mis on kõige tähtsamad mugulviljad? (kartul, BATAAT, MANIOKK) 23. KARTUL - iseloomustus (pärit Lõ-Ameerikast, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa; Poola kasvatab kõige rohkem kartulit inimese kohta) 24. BATAAT e maguskartul - iseloomustus (maguskartul; mitmeaastane taim; pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt; Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis; suurim kasvataja Hiina, aga ka Indoneesia, Uus-Meremaa ja Aafrika) 25. MANIOKK e kassaava - iseloomustus (mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge; väga soojanõudlik; pärit Lõuna-Ameerikast; kasvatatakse Brasiilias ja Aafrikas [sealt tuleb üle poole saagist].) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et
peamine põhjus miks kasvab energia vajadus. Arengu oluliseks indikaatoriks on ka energia kättesaadavus mis on paranenud väga suuresti. 85% maailmast kasutab iga päev elektrit kuid 1.1 miljardile inimesele jääb see ikkagi kättesaamatuks. Suurema osa energiast tarbivad arenenud riigid. Arenenud maades on ka viimasel ajal kas energia kasutuse kasv pidurdunud või siis isegi vähemaks jäänud. 1. Taastumatud energiad Fosiil ja tuumakütusele (need on ka taastumatud energiad) toetuv energiamajandus ei ole tänapäeval enam jätkusuutlik. Seda energiat toodetakse näiteks naftast,maagaasist ja kivisöest. Oma olemuselt on need orgaanilised kütteained, mis on tekkinud kunagiste taimede ja loomade jäänustest miljonite aastate jooksul ning neis ladestunud energia pärineb algselt päikese kiirgusenergiast. Fossiilkütuste kasutamine on võimaldanud küll majanduse ja inimeste heaolu kiiret kasvu aga tegelikult on nendel ka väga halvad tagajärjed
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud?
.................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate
Moondekivimid - soojus rõhk, geniss Tardkivimid sulamine, tardumine, graniit Füüsikaline murenemine rabenemine soojenemine ja pisumine, peenestub mitme suurustega osakesteks, Keemiline porsumine palav kliima, keemilise reaktsiooni käigus osa aineid lahustuvad ja osa eraldub 16:07 Metsamajandus Suurima puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Parasvöötme okasmetsad kasvavad aeglaselt, vähe puuliike, tseluloos, paber, ehitusmaterjaal Parasvöötme leht ja segametsad lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, lehtpuudest toodetakse ennekõike mööblit Lähistroopika metsad niisked ja kuivad, niisked peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud, suur aastane juurdekasv, kuivad madala tootlikusega, Vahemeremaades, USA, vähe säilinud Lähisekvatoriaalsed hõrendikud kasutatakse kütteks,
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed,
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane
Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Nisu- USA, Kanada, Euroopa (Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Türgi, Suurbritannia), Pakistan, Hiina, India, LAV, Austraalia Mais- USA, Hiina, Brasiilia Riis- Jaapani lõuna osa, Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, Vietnam, Tai Kohv- Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia, Mehhiko Tee- India, Hiina, Sri Lanka, Kenya Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia
leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. NAFTA "Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon". Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid. ASEAN "Kaug-Aasia Assotsiatsioon". Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida
Sageli aga kaheldakse, kas Kagu-Euroopat ikkagi saab pidada Euroopa osaks. Piirkonnad kus domineerivad islami usulised, plahvatusohtlik. Türgi areneb väga kiirelt, ei ole enam vaene maa. Kuid türgil ida ja lääne erinevus. Ida-Euroopa Venemaal on olnud perioodid kus vaatab ida kord lääne poole. Riigi arengu peamised näitajad koolitase (kirjaoskus) ja imiku suremus(meditsiini tase). Põhja-Ameerika On suurregioon, veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki-USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asutasid 16-19saj eurooplased võib kutsuda uus Euroopaks Kaug-Lõuna Lääne tsivilisatsioon on levinud ka lõunapoolkeral, tüüpilisemal kujul Austraalias ja Uus- Meremaal. Seegi piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopas, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Erinevalt põhja-Ameerikas on Austraalia ühiskond palju noorem: euroopalik areng on seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud. Ladina-Ameerika
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
annaabi.ee 
