kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki. *alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele jõgedele
-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus
3.1 Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel
Ida ja KaguAasias on 2 suurtootjat Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia. PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaadest on suurimad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Suurim söetootja on Hiina. Eksport on kasvanud Jaapanis. Euroopa peamised tootjad on Ukraina, Saksamaa ja Poola. PõhjaAmeerika Apalatsides on sütt palju. Üha enam
· kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete
Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid.
vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni. Suute muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.20.saj. vahetusel, võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalama kütteväärtusega kütuseidpruunsütt, põlevkivi ja isegi turvast. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai sed avedada tootmiskohast kaugele. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Elekter võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning kasutusele võtta täiesti uued tootmistehnoloogiad. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20.saj
jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Veel pole levinud elektri energia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektri energia tootmise viis. See on teadlaste tuleviku maa. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2
Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ja kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad: vee-energia, tuuleenergia, puit ehk bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko.
Energiamajandus tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3
elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia.
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass)
Moondekivimid - soojus rõhk, geniss Tardkivimid sulamine, tardumine, graniit Füüsikaline murenemine rabenemine soojenemine ja pisumine, peenestub mitme suurustega osakesteks, Keemiline porsumine palav kliima, keemilise reaktsiooni käigus osa aineid lahustuvad ja osa eraldub 16:07 Metsamajandus Suurima puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Parasvöötme okasmetsad kasvavad aeglaselt, vähe puuliike, tseluloos, paber, ehitusmaterjaal Parasvöötme leht ja segametsad lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, lehtpuudest toodetakse ennekõike mööblit Lähistroopika metsad niisked ja kuivad, niisked peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud, suur aastane juurdekasv, kuivad madala tootlikusega, Vahemeremaades, USA, vähe säilinud Lähisekvatoriaalsed hõrendikud kasutatakse kütteks,
) 26. Mis on peamised teraviljad? (nisu, mais, riis) 27. Kes on suurim teraviljaeksportija? (USA) 28. Mis on suurima kasvupinnaga teravili? (nisu) 29. Kes on suurimad teravilja kasvatajad? (USA, India, Hiina) 30. NISU - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad? (Pakistan, Türgi, Austraalia, USA, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada; vajad küllaldase niiskusega mulda; eksportijad Austraalia, USA, Kanada, Euroopa) 31. RIIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?* (kasvatatakse süüakse peamiselt Aasias, kasvatatakse veel Indoneesias, Tuneesia, Bangladesh jne; valgusenõudlik, vajab veega üleujutamist, ühtlaslt sooja ilma, väetamist jne; suurimad eksportijad Kagu-Aasia regioon, Tai, Vietnam) 32. MAIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?
23. ALTERNATIIVSED ENERGIALALLIKAD 1. Päikese- e. helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk. Seetõttu ongi päikeseenergia kasutamine maailmas veel suhteliselt ebatähtsal kohal. Päikeseenergia kasutamises on siiamaani edu saavutanud ainult Saksamaa, USA, Jaapan, Itaalia ja Prantsusmaa. Positiivne on aga see, et üha enam
jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid.
ELEKTROENERGEETIKA. REGIOONIDE ENERGIAMAJANDUS ALTERNATIIVENERGIA Elektroenergeetika elektrivalgustust hakati kasutama 19 saj. lõpul kulukas infrastruktuur Energiat toodetakse peamiselt soojus-, hüdro- ja tuumaelektrijaamades, Vähesel määral ka tuule-, päikese- ja geotermaal- elektrijaamades. Elektrienergia tootmise ja tarbimise geograafia Maailmas toodeti 2001a. ~2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. Peamised tootjad ja tarbijad on Põhja riigid Suurimad tootjad USA, HIINA, JAAPAN, VENEMAA Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi Elektrienergia + ja - - + Elektrijaamade ehitami- Mugav energialiik ne, käigushoidmine, Saab kasutada nii
Piirkondades keeruline ja seega ka köetakse maju, otstarbekas kallis soojendatakse vett. +säästab teisi -vajab energiavarusid ja kombineerimist teiste keskkonda energiatootmisviiside +ei saasta ga -vajalik piisav päikeseenergia hulk Tuuleenergia +saastet ei teki -tuul peab olema +tasub rajada ka vähemalt 6 m/s, alles väikese siis on maj. mõttekas energiatarbimise -mõjutab keskkonda korral. ja maastikupilti - takistab lindude lendu ja nahkhiireonusid
Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Inimkonna energia kasutamise struktuur ja dünaamika % Energia allikas 2000 1500 1910 2000 e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid
ETTE- EHITUS Ja hooldus töötamine VALMIS- TUS, KOOLI- TUS, TOOTE- PUIDU-JA PABERITÖÖSTUS ARENDUS Puidukeemia- ehitusmaterja- mööbli- paberi-ja Tööstus lide tootmine tööstus tsellulo- Ositööstus ENERGIAMAJANDUS Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjale.Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks,samuti mootorikütuseks ja masinate tööks.Seega pn energia vajalik kõikjal-nii koduses majapidamises,tootmises kui ka transpordis. Küsimused ja vastused. 1. Selgita joonise abil,millised tegevused moodustavad energiamajanduse?
1 Geograafia riigieksam / 5 ENERGIAMAJANDUS 61. teab erinevaid energiaressursse ning oskab selgitada nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme; (teadmised, analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi joonise alusel alternatiivenergiate kasutamist maailma elektrienergia toodangus. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt- elektrijaamad rijaamad 0,3% 0,06% Tuumaelektri- jaamad Päikeseelekt-
Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia. taastumatud energiaallikad - looduslikud energiavarud, mille teke looduslikes protsessides vältab inimeluga võrreldes väga pikka aega (tavaliselt miljoneid aastaid). nafta, maagaaas, põlevkivi. Alternatiivenergia - energia, mis ei ole toodetud traditsioonilisel viisil. päikse-, tuule-, geotermaalenergia. fossiilsed kütused miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas biomassienergia puidu, puidutöötlemise jäätmete, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms. Põlemisel vabanev energia
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed,
SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud?
KONTROLLTÖÖ ENERGEETIKA Millega tegeleb energiamajandus? Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks, milliseid kasutatakse Eestis? Nimeta ja oska näidata kaardil suuremaid nafta ja gaasi leiukohti ning tootjais riike? Iseloomusta nafta- ja gaasitööstust? TV lk. 40-41 Nimeta tahkeid kütuseid ja oska kaardil näidata nende leiukohti? Nimeta riike kellel on suuremad kivisöe varud, oskad kanda kaardile? Nimeta suurimad kivisöe tootjad ja eksportijad, oskad kanda kaardile? Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Analüüsi nafta transpordivõimaluste eeliseid ja puudusi TV lk. 37 ül. 2 Analüüsi allmaa- ja karjääriviisilise kaevandamise eeliseid ja puudusi TV lk. 45
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
