liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu. · Tuumaenergia -ei saasta õhku, jõukohane vaid rikastele arenenud riikidele, kuna see põhineb kõrgtehnoloogial, ohtlikud, probleem avariioht ja raioaktiivsed jäätmed. Suurimad tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Alternatiivsete energiaallikate kasutamisega ei kaasne keskkonnasaastamist, samas kasutamine on veel suhteliselt kallis. · Päikeseenergia Toodetakse elektrit, köetakse ja soojendatalse vett. Otsene kasutamine tehnoloogiliselt keerukas ja kallis. Kasutatakse päikesepaneele. Kasutatakse: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India. · Tuuleenergia- tuulikute toodetav energia hulk suureneb pidevalt, varud on suured, kasulik
NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki GAASI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - väga k...
23. ALTERNATIIVSED ENERGIALALLIKAD 1. Päikese- e. helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused. Probleemid Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk. Seetõttu ongi päikeseenergia kasutamine maailmas veel suhteliselt ebatähtsal kohal. Päikeseenergia kasutamises on siiamaani edu saavutanud ainult Saksamaa, USA, Jaapan, Itaalia ja Prantsusmaa. Positiivne on aga see, et üha enam kasutatakse teda ka ekvatoriaalsetel aladel asuva...
Energiatootmine ja keskkonnasaaste Põhilisteks energialiikideks on: Soojusenergia Tuumaenergia Hüdroenergia Päikeseenergia Tuulenergia SOOJUSNERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted Keskkonnaprobleemid Veereziimi muutmine ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi vee saastamine. Teine tase Kahjustab tõsiselt Kolmas tase Neljas tase ülemisi põhjaveekihte Viies tase Põletamisel eraldub õhku suures koguses Süsinikdioksiidi,väävel dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri ...
Taastumatute energiaallikate kasutamisel on mitmeid negatiivseid mõjusid, seetõttu tuleks keskkonnahoiu seisukohast eelistada elektrienergia saamiseks pigem taastuvaid energiaallikaid. Millise taastuva energiaressursi kasutamises näed Eestis enim potentsiaali ja miks? Palun too välja ka antud energiaressursi kasutamisega kaasneda võivad potentsiaalsed negatiivsed aspektid. Tundub Eestis on aktuaalseks läinud tuule energia. Potensiaali on kuna tuult meil jagub. Tööalaselt panen tähele, et juba mitu aastat on tuuleparkide ehitamine aktiviseerunud. Muidugi nende rajamisele on sätestatud ka teatud tingimused, et ei segaks lennuliiklust ning militaarseid nn sideposte. Sellega seoses on palju vaidlusi , kuna firmad soovivad rajada enda huvidest lähtuvalt tuulikuparke. Tuuleenergia.ee kodulehe andmetel tuulikutega puuduvad heitmed (troposfääriosooni lähteained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist). V...
Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase (soojus-) kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist. Väike osa muundub enne seda tuuleenergiaks, veel väiksem osa aga pinnavoolu hüdroenergiaks. 8. Taastamatute energiaallikate liigitus. Mittetaastuvateks energiaallikateks loetakse selliseid, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem (või üldse taastumatu) kui kasutamine. Taastumatud energiaallikad (kütused) - Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas (kildagaas, metaanhüdraat), põlevkivi jm. Fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja
1. Mehhaaniline - setitamine - filtreerimine 2. Keemiline - osoonitakse 3. Bioloogiline - mudaga Jäätmekäitluse põhimõtted 1) Jäätmemajanduse hierarhia 2) Terviklik ja piisav jäätmekäitlusüsteem 3) Parima võimaliku tehnika rakendamine ilma liigsete kulutusteta 4) Läheduse põhimõte 5) Tootja vastutus- et poleks KK saastvad ain. Raskemetallid satuvad keskkonda nii: bensiinist taimedele-loomad-inimene nt lehm ja piim Alternatiivsete energiaallikate kasutus Tuul, vesi, bioenergia, energiavõsa(lepp, paju), päike Jääkreostuskolded Eestis Aktiivsest majanduslikest tegevustest kõrvalejäänud objektid 1) Ehitusplatsid 2) Väetiselaod 3) Endised mürgilaod 4) Endised militaarobjektid Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoon Proovivad säilitada looduslikku mitmekesisust Looduskaitse ja keskkonnakaitse erinevus KK peamine eesmärk on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, aga LK on loodusliku mitmekesisuse säilitamine
1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri ohtlikke gaase, mis suurendavad kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) ja tekitavad happevihmasid · Fossiilseid kütuseid kasutatakse liiga palju · Mets kui taastuv loodusvara on ohus liigse metsaraie tõttu · Tuumaenergia tootmise käigus eraldub ohtlikku radioaktiivset kiirgust ·
lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS, VESI, TUUL, PUIT, KIVISÜSI,PÕLEVKIVI, LOODETE, PÄIKESE TURVAS Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40%
lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud
tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat Orgaanilist kütust jätkuks 150-200 aastaks Naftat jätkub umbes 56-ks ja maagasi 60-ks aastaks Iga-aastaselt eraldub 20-30 miljardit tonni vingugaasi LAHENDUSED Taastuvad energiaallikad: Tuuleenergia Päikeseenergia Maapõueenergia Bioenergia Euroopas on võetud suund taastuvate energiaallikate eeliskasutamisele ja fossiilsete kütuste osatähtsuse märgatavale vähendamisele. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kasv
suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Nafta ja kivisüsi on kahtlemata kõige levinumad energiaallikad tänapäeval. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapestumist aga ka näiteks
Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:%
majanduslikest faktoreist, jättes tähelepanuta pikemas perspektiivis palju olulisema loodusliku tasakaalu küsimuse. Siiski ei pruugi rohelise mõtteviisi alaväärtustamine alati majanduslikult kasulik olla. Praegu toob fossiilsete kütuste tootmine naftaparunitele hiigelkasumeid, ent varude lõppemise korral võib see valusalt kätte maksta. Stabiilsuse huvides tuleks rohkem tähelepanu pöörata taastuvate energiaallikate kasutusviisidele, mida rohelised on kaua propageerinud. Tuule- ja veeenergiale üleminek vähendaks keskkonnasaastet, mis oleks ühtviisi kasulik nii ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatepunktist. Kvootide müügiga saaks kallimale tehnoloogiale tehtud kulutused kinni maksta. Samuti poleks enam vaja karta energiaallikate otsalõppemist. Paljud innovatiivsed riigid on juba asunud neid loodussäästlikke plaane ellu viima: Island saab oma energia eranditult ainult tuule-, vee- ja
Selle põletamine kahjustab väga palju keskkonda Nimeta tuumaenergia eeliseid ja puudusied Tuumaenergia eelised on väga suur energiasisaldus ja see ei tekita kasvuhoonegaase. Tuumaelektrijaamu on aga kallis ehitada ja hallata. Tuumakütuse hankimine on keeruline ja radioaktiivsete jäätmene käitlemine on raske. Samuti on katastroofi oht Millised looduskeskkonna osad moodustavad biomassi Biomassi moodustavad taimsed ja loomsed organismid Mida ühist on biomassi ja kõikide fossiilsete energiaallikate kasutamises Nende kõikide põlemisel tekib süsihappegaas ja algselt on fossiilsed kütused tekkinud ka biomassist Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass
Tuumajaam Eestis kahju-ja kasutegurid Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat. Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida- Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil
lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus
Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt
Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate hulka. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Järelikult vesi ja tuul on taastuvad energiaallikad (taastuv energiaallikas - energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul; siia arvatakse ka vee- ja tuuleenergia). Järgnevates punktides annan ülevaate taastuvate energiaallikate kasutamisest. 1
Esimest tüüpi energiaallikad 6.2 Geotermaalnenergia Positiivsed: ; Mõju keskonnale minimaalne ; Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Negatiivsed ; Kasutusala piiratud ; Kulutused energiatootmisele suured ; Energia transportimine kulukas 3.Taastumatud energiaallikad 3.1. Taastumatu energiaallikas on ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Nimetatud fossiilkütused on tekkinud geoloogilises minevikus. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütust, sest ka selle allikas, uraanimaak, väheneb kasutamise läbi. 3.2.Kasutamise probleemid
juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Nafta ja kivisüsi on kahtlemata kõige levinumad energiaallikad tänapäeval. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude 5
4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseinduktsioon 26. Vastastikune induktsioon 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel 28
2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust
gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena. Taastumatuks energiaallikaks loetakse ka veel uraani kui tuumaenergia allikat. Vaidlusaluseks kütuseks on aga turvas osa teadlasi peab seda pika taastumistsükli tõttu taastumatuks, teised jällegi taastuvaks. Taastumatute energiaallikate kasutamise põhiline probleem peitub selles, et need varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas lähema 100 aasta jooksul. Sellepärast pöörataksegi praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Teiseks oluliseks probleemiks, mis just eeskätt fossiilkütuste põletamisega kaasneb, ning miks
Nt: geotermaalne energia, tuuleenergia, päikese energia. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, päikeseenergiat ja osaliselt ka geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda, miks see nii on? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstus ja soojuse saamisel, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Samuti omab ta ka head energiavaru. 8. Erinevate energiaallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses on erinev. Märgi joonisele puuduvad nimetused. veeenergia 5% maagaas 28% nafta 40% 9. Joonisel on esitatud Norra, Prantsusmaa ja Poola eri tüüpi elektrijaamade osatähtsus elektri tootmises. Kirjuta iga diagrammi juurde vastav riik. 1. Prantsusmaa 2. Poola 3. Norra 10. Diagrammidel on esitatud Leedu ja Soome energiaallikate osatähtsust elektrienergia tootmisel.
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sa...
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks. ...
või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ahela viimane radiaator kõige külmem. MILLEST KOOSNEB? Tänapäevase keskküttesüsteemi põhiline osa on akumulatsiooni paak, kuhu kogutakse kõigi süsteemi ühendatud energiaallikate toodetud energia ning kasutatakse seda vastavalt vajadusele ruumide kütmiseks. Paisupaak - süsteemirõhu tasakaalustamiseks Katel Radikad ja torud KUIDAS TOIMIB? https://youtu.be/yL8cI51nuOM TÄNAN KUULAMAST!
Biomassina kasutatakse ka metsa ja puidutööstuses,põllumajanduses,olmes, jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Biomassienergia puudused ja eelised + Taastuv energiaallikas + Kergesti kättesaadav Kulukas Veekogude reostamine Geotermaalnenergia puudused ja eelised + Mõju keskonnale minimaalne + Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Kasutusala piiratud Kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Taastumatud energiaallikad Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. TÄNAN KUULAMAST!
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISE VÕIMALUSED, KOGEMUSED JA TULEVIKUPERSPEKTIIVID MAAILMAS JA EESTIS ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Tuuleenergia Vee-energia ehk hüdroenergia Päikeseenergia TUULEENERGIA Populaarseim nii Eestis kui ka mujal maailmas Keskkonnasäästlik Piiramatu ressurss Hind pidevalt langeb Kaasneb ka palju ohte PÄIKESEENERGIA Planeedi olulisim energiaallikas Keskkonnasäästlik Passiivne ja aktiivne Päikeseenergia süsteem Areneb kiirelt HÜDROENERGIA Üks vanimaid energialiike Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE J...
Kogupinge on sama R=R1=R2=... Takistus on võrdne 1/R=1/R1+1/R2+... Kogutakistuse pöördväärtus üksikute takistuste summaga. on võrdne üksikute takistite takistuste pöördväärtustega. 17. Eeltakisti arvutus Kui toitallika pinge on kõrgem tarbija tööpingest siis ühendatakse tarbijaga jadamisi eeltakisti. Eeltakisti arvutamisek kasutame järgmist valemit : Re=Ue/I=U-Ut/I 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus -------------------------------------------------EI TEA-------------------------------------------- 19. Energiaallikate vastulülitus -------------------------------------------------EI TEA-------------------------------------------- 20. Liitahela arvutamine Kirchoffi seaduste abil Olgu liitahela sõlmede arv n ja harude arv m. Lahenduskäik on järgmine: * valitakse suvaliselt voolude suunad harudes, * Kirchoffi I seaduse abil koostatakse n-1 võrrand,
tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud mitmekordseks,kutsub esile nähtava vastuolu relatiivsusteooria põhiprintsiibi valguse kiiruse konstantsusega. Kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirguselepärssehk sünkrotonkiirgusele. Heledamate kvasarite kogukiirus ületab sadu kordi kõige heledamategalaktikate kiirguse. Esimesena avastatud ja kõige suurema näiva heledusega (12,8 tähesuurus) kvasari 3C273 absoluutne tähesuurus on 26, kui selline asuks meie Galaktika tsentris ja poleks varjatud tumeda aine poolt,paistaks ta meile umbes täiskuu heledusega .
muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi Taastumatute energiaallikate kaevandamisel tehakse keskkonnale palju kahju (muutused põhjavees, maapinna deformatsioonid, aheraine) Taastuva energia kasutamine ei ole keskkonnale nii kurnav ja reostav, kuid nõuab siiski palju raha Energia säästmise võimalused: -tuled kustutada iga kord, kui ruumist väljuda -vältida liigset veekasutust -tavalised lülitid asendada valgusregulaatori või liikumisanduriga -äraoleku ajal hoida toas tavapärasest madalamat temperatuuri -päikesepaneelid
Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks.Või näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid.Rohelise Energia ostjate toel on Eesti Energia rajanud riigi suurima, Linnamäe Hüdroelektrijaama. 11. oktoobril, 2002. aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark.
neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad ligikaudu 70% meie energiavajadustest ning importkütused alla 30%. Eestis on peamiseks kohalikuks energiaallikaks põlevkivi, mille osatähtsus kõigi kütuste osas on 60- 65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia
Kuigi tuuleenergia on taastuv loodusressurss, siis mõjutab ka selle kasutamine keskonda negatiivselt. Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja takistavad lindude lendu. Lisaks kaasneb tuuleparkidega ka visuaalne reostus paljude arvates rikuvad suured ja kobakad tuulegeneraatorid maastikupilti. Ka Eestis on mitmeid tuuleparke, näiteks Virtsus, Pakris ja Viru-Nigulas. Taastumatutest energiaallikatest saadavad energiakogused ületavad mitmekordselt taastuvate energiaallikate omasid. On rusikareegel, et mida suuremad on energiakogused, seda suurem on keskkonnasaaste. Lahendust antud probleemile võib pakkuda ainult kiire tehnoloogia areng, mille läbi oleks võimalik suurendada alternatiivsete energiaallikate tootlikust.
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist, toetades muu hulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Aastaks 2020 ei ületa ühegi energiaallika osakaal energiabilansis 50%. Samuti on oluline omada mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid teistest riikidest, töökindlaid võrke ning hoida mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste reserve. 2. Säästliku energiavarustuse ja -tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust energia tootjate,
Nafta Pirgit Toots MJ111 Ajalugu · Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. · Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Nafta ja selle koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: · Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), vää vlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). · Sisaldab ka väiksemal määral muid ühendeid · Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta omadused
Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Soojuselektrijaamad saastavad meid ümbritsevat
India ja energiamajandus Linda Randoja 11B klass Rakvere Gümnaasium Veebruar 2010 India ülevaade India Vabariik on riik Lõuna- Aasias Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Kaart Majandusliku arengu tase Majandus sõltuv põllumajandusest Tähtsamad tööstusharud: kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid, tekstiil, IT , ravimid, kemikaalid ja käsitöö Elanikkond tõuseb kiiremini, kui majanduslik tase Enamus industriaalregioone suurlinnade ümbruses Turism on olulisel kohal, arendamisjärgus Kaubandus Peamised ekspordikaubad: põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; impor...
SOOJUSTAMINE Parema soojapidavuse tagamiseks võib palkmaja katta väljast või seest vooderdusega. Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel. Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega orgaanilisi materjale või kivivilla. Sobiva materjali valimiseks tuleb paika panna kogu seina konstruktsioon. VIIMISTLEMINE Seinte tasandamine ja pahteldamine on mahukas ning kulukas töö. Seinte esmase tasandamise all mõeldakse plokk-, kivi- ja betoonseinte esmast tasandamist, mille tulemusena saavutatakse piisavalt sile pind peenemate viimistlussegude pinnale...
oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse alternatiive taastuvate energiaallikate hulgast, mille keskkonnamõju oleks väiksem. Talitlusühikuid on 2: 1MJ elektrienergiat 1MJ soojusenergiat Uurimisel kasutati CML 2 Baseline 2000 Andmebaasid: ecoinvent v2.0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR Keskm. 90%FR 10%SR Keskkonnamõjude jagumenine erivevates skaalades soojus- ja elektri energia vahel MIC skaalal 69% elektri-, 31%soojusenergiale SML skaalal 72%elektri-, 28% soojusenergiale
mis võivad lihtsalt otsa saada. Osade, nn taastuvate loodusvarade arukas käsutamine võimaldab neid uuendada, taastada ja uuesti käsutusele võtta. D)Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 3. Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) Taastuvate energiaallikate kasutamine on võimalik, kuid väga kallis. Taastumatute energiaallikate puhul on aga energia sisaldus suurem, odavam kasutada ja lihtsam kätte saada. 4. Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim. Nafta, Gaas, Tuumaenergia. 5. Kuhu paigutatakse naftatöötlemistehased ja miks? Toornafta transport on odavam kui valmis toodete transport erinevatesse piirkondadesse, seega paigutatakse nafta tootmispiirkonnad tarbijaskonna lähedustesse. 6
· Riik sõltub suuresti gaasist (peaaegu 50 protsenti energianõudlusest). · Riik on ka üks maailma 30 suurimast elektritootjast ning 2007. aasta statistika kohaselt on Argentina suuruselt neljas elektritootja Lõuna-Ameerikas. · Fossiilkütustega soojuselektrijaamad (kokku 26) toodavad suuremat osa riigi elektrienergia nõudlusest (üle 50%). · Hüdroenergia toodab umbes nelikümmend protsenti ja ülejäänu on tuumaenergia. Taastuvate energiaallikate kasutamine on endiselt madal. Maagaas · Argentina omab suuri maagaasivarusid. · Argentina on olnud Ladina-Ameerika suurim gaasi eksportija. Tootmine on viimastel aastatel vähenenud ja Mehhiko on ületanud Argentina, suurima Lõuna- Ameerika gaasitootjana. · Argentina on siiski üks maailma 20 suurimast maagaasitootjast. 2007. aasta statistika kohaselt oli toodang umbes 51 miljardit kuupmeetrit. · Tarbimine oli tootmisele suhteliselt lähedal, kusjuures 2007
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISVÕIMALUSED EESTIS Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese-, tuule,- biomassi-, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Samas on alternatiivenergia kasutamine veel suhteliselt kallis. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. TUULEENERGIA Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Tuuleenergia kasutamisel...
● Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, kus hakkavad oksüdeeruma ja võtavad elavate organismidelt hapniku ära. ● Üleväetamise tagajärjel satuvad üleliigsed väetisekogused veekogudesse ja põhjavette põhjustades veekogude eutrofeerumist - rikastumine taimsete toitainetega. Keemia elukeskkonna kaitsel Jäätmevaba tootmine Jäätmete muutumine ohutuks Alternatiivsete kütuste (nt vesinik) kasutamine Alternatiivsete energiaallikate (nt tuuleenergia) kasutamine Heitvete puhastamine Vee puhastamise võimalused Setitamine ja filtreerimine - rauaühendid sadestuvad välja Bakterite eemaldamine osooni abil Kloorimine Heitvett puhastatakse spetsiaalsetes biotiikides
Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, kus hakkavad oksüdeeruma ja võtavad elavate organismidelt hapniku ära. Üleväetamise tagajärjel satuvad üleliigsed väetisekogused veekogudesse ja põhjavette põhjustades veekogude eutrofeerumist - rikastumine taimsete toitainetega. Keemia elukeskkonna kaitsel Jäätmevaba tootmine Jäätmete muutumine ohutuks Alternatiivsete kütuste (nt vesinik) kasutamine Alternatiivsete energiaallikate (nt tuuleenergia) kasutamine Heitvete puhastamine Vee puhastamise võimalused Setitamine ja filtreerimine - rauaühendid sadestuvad välja Bakterite eemaldamine osooni abil Kloorimine Heitvett puhastatakse spetsiaalsetes biotiikides
9.Nimeta tuumaenergia eeliseid ja puudusied Tuumaenergia eelised on väga suur energiasisaldus ja see ei tekita kasvuhoonegaase. Tuumaelektrijaamu on aga kallis ehitada ja hallata. Tuumakütuse hankimine on keeruline ja radioaktiivsete jäätmene käitlemine on raske. Samuti on katastroofi oht 10.Millised looduskeskkonna osad moodustavad biomassi Biomassi moodustavad taimsed ja loomsed organismid 11.Mida ühist on biomassi ja kõikide fossiilsete energiaallikate kasutamises Nende kõikide põlemisel tekib süsihappegaas ja algselt on fossiilsed kütused tekkinud ka biomassist 12.Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka 13.Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada 14.Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat
1. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 2. Too üks poolt ja vastuargument, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. + Praegu kasutatakse rohkem taastumatuid energiaallikaid ning sellepärast võibki olla kriis - Taastumatutele energiaallikatele on hakatud leidma alternatiive, mis on taastuvad allikad (tuuleenergia,päikeseenergia jne) 3. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: 1) taastuvad 2) keskkonnasõbralikud Puudused: 1)energiahulk väike 2) kallid 4. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga suur tarbijate hulk ning tuumaenergiat toodetakse suurtes kogustes. Nendel on teiste energiaallikatepuudus ning kuna on palju tarbijaid, siis see tasub ära. 5
annaabi.ee 
