Lissabon seitsme mäe linn Alcobaca klooster - Portugali suurim kirik Bom Jesus do Monte kirik kuulsa trepistikuga Torre de Belem'i - `'ujuv'' torn-klooster Sagresi kindlus Ponte de Lima- sild Lamego palverändurite ja vahuveini linn Majandus Tööhõive jaotus aastal 2009 : Teenused 59,8% Tööstus-, ehitus- ja energiasektor 28,5% Põllumajandus, metsandus, kalandus 11,7% SKP aastal 2009 - 167,652 (mln ) riigi kohta - 15,176 inim. kohta Peamised majandusharud Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Eksport, import 2009. aasta peamised 2009. aasta peamised ekspordiartiklid olid: impordiartiklid olid: ·
keemilistest puhastusvahenditest. Kõik need gaasid on seotud rahvastiku kasvuga, mida rohkem on inimesi, seda rohkem on prügi, peab rohkem loomi karjatama, rohkem taimi kasvatama, rohkem autosid. Enim põhjustab probleeme süsihappegaas, kuna seda eraldub kõige suuremas koguses. Selle hulk on kasvanud viimase 100 aasta jooksul 17%. Ümmardatult eraldub aastas 730 miljardit tonni CO2-te fosiilsete kütuste põletamisel. Eestis kasutatakse peamiseks energia allikaks kivisütt. Energiasektor moodustab 92% kogu Eesti CO2-e heitkogusest. Kui Eestis paiskub õhku 1 kWh tunni tootmisel keskmisel 1,18 kg süsinikdioksiidi siis Rootsis on see näitaja vaid 0,03kg. Kuigi sellise koguse juures saab Eesti veel osa määratud süsihappegaasi kvoodist ära müüa. Eesti süsihappegaasi heitmete hulk on vähenenud kaks korda, võttes võrdluseks 1990 aastat. Eestil on veel arenguruumi, et jõuda järgi arenenud põhjamaadele.
3. Rahvastiku protsessid. Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 miljonit elanikku. Majanduslikult aktiivsed on nendest umbes 50%. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Kuna aina enam inimesi kolib elama linnadesse, väheneb kokuaeg põllumajanduse tähtsus. Tööstus-, ehitus- ja energiasektor moodustab 22,8% Portugali tulust ja 28,5% inimestest töötavad töötleva teenistuse sektoris. Viimane ja kõige tähtsam sektor Portugali jaoks on teenindussektor. Teenindusseektor pakub tööd 59,8%-ile töötavast elanikkonnast ja toob riigile sisse kõige rohkem kolme sektori peale ehk teenindussektor toodab74,5% Portugali tulust. Portugali elanikkond hetkel kasvab. Vaatamata sellele et inimesi sureb iga aasta natuke rohkem kui sünnib, suureneb Portugali rahvaarv iga aastaga Aafrikast
70%. Kuigi kaugküttesse on taasiseseisvuse perioodil tehtud suuri investeeringuid, on selles valdkonnas jätkuvalt probleeme. Süsteemide rekonstrueerimise, energia kokkuhoidlikuma kasutamise ja osa tarbijate eraldumise tõttu väheneb kaugküttesüsteemis tarbimine ning üldkulud on suurenenud. Investeeringuteks tehtud laenude tagasimaksed jaotuvad kaugküttesüsteemi jäänud tarbijate vahel, tõstes energiaühiku maksumust. Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine. Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt väljub Eestist väävliheitmeid atmosfääri kaudu 1,4 korda rohkem kui neid tuleb Eestisse väljastpoolt. NO3 osas saab aga Eesti väljastpoolt ligi kaks korda rohkem heitmeid kui ise
Eksport Ekspordi poolest on Holland maailmas viiendal ning Euroopas (Saksamaa ja Prantsusmaa järel) kolmandal kohal. Dominantsel kohal on ka re-eksport (60-70% impordist taaseksporditakse) ja äriteenuste sektor, mis tänu Rotterdami sadamale (kaubamahtude poolest maailma suurim sadam) toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Rotterdami sadam võtab igapäevaselt vastu ja töötleb tohututes kogustes naftat, mis laevatatakse edasi Lääne-Euroopasse. Sadamad, kütuse ja energiasektor, märkimisväärne toiduainetetööstus ja lillekasvatus ongi peamised põhjused, miks Hollandi laonduse ja veonduse sektor on niivõrd mastaapne. Olulisemad ekspordiartiklid on tööpingid, masinad ja transpordivahendid, keemiatooted ja väetised, põllumajandustooted (75% toodangust läheb ekspordiks) – peamiselt lillede näol (aastas eksporditakse keskmiselt 4 mld lillesibulat). Teenustesektor toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Suur osakaal on siin transpordil ja
tootmise integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia vallas, leides lahendused jäätmekäitlusele. Aga Eestis suunad? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel on toodud : Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist, toetades muu hulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Aastaks 2020 ei ületa ühegi energiaallika osakaal energiabilansis 50%
riiklike ülesannete täitmisel nagu riigikaitse, piirivalve ja mereohutuse tagamine, merendusel ja sellega seotud majandus- ja elualadel on suur tähtsus Eesti majanduses ja inimeste elus. Eesti heaolu on seega lahutamatult merega seotud ning seetõttu on oluline kõikide merega seotud majandustegevuste säästev arendamine. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja laevandus, sadamates toimuv tegevus ja kalandus, aga ka avamere energiasektor ning ranniku- ja mereturismi sektor annavad suurt tulu. Meresadamad ja laevandus võimaldavad kasu saada rahvusvahelise kaubanduse kiirest kasvust. Sama suure tähtsusega on merede kasutamisvõimalused mitmesugustes vaba aja veetmisega seotud, esteetilistes ja kultuurilistes tegevusvaldkondades ning nende pakutavad ökosüsteemi teenused. Et kõnealused majandusharud oleksid konkurentsivõimelised, tuleb tagada tõeliselt säästev merekeskkonna kasutamine
huvipakkuvamaks järgmisi valdkondi:Taastuvenergia, Aeronautika,Biotehnoloogia · Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Klienditoe keskused · Nagu mujalgi Euroopa Liidus on Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori osakaal märgatavalt suurenenud. 2009. aastal andsid põllumajandus, metsandus ja kalandus vaid 2,7 % kogulisandväärtusest (võrdluseks 1960. aastal 24%) ning lõid 11,7% töökohti. Tööstus-, ehitus- ja energiasektor andis 22,8% kogulisandväärtusest ja 28,5% töökohti. Teenindussektoris oli hõivatud 59,8% töötavast elanikkonnast ja toodeti 74,5% kogulisandväärtusest. Eesti ja Portugali majandussuhted Kahepoolsed suhted · Suhted Eesti ja Portugali vahel on head. Viimaste aastate jooksul on suurenenud vastastikuste kõrgetasemeliste visiitide ja kultuurikontaktide arv. Samuti on aasta-aastalt suurenenud Eestit külastanud Portugali
parandamine kogu ühenduse piires, geograafilise kui ametialase mobiilsuse suurendamine töötajate hulgas. ESF-i raames toetatakse üksikisikute koolitust, koolitussüsteemide arendamist, tööhõivealast nõustamist, naiste ja meeste võrdseid võimalusi, koostööd uurimiskeskustega jms. 2) Euroopa Regionaalarengu Fond ERDF. Sellest fondist toetatakse suuri, majandusliku arengu seisukohast olulisi investeeringuid, eriti infrastruktuuri investeeringuid (transport, telekommunikatsioonid ja energiasektor) ning keskkonnakaitselisi investeeringuid. Turismi ja kultuurilise tegevuse arendamise toetused, kohaliku arengu toetamine. 3) 1993. aastal Maastrichti lepinguga loodud Ühtekuuluvusfond. Selle kaudu toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90 % Euroopa Liidu keskmisest. Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal ja Eesti. Ühtekuuluvusfondi abiga on rajatud Dublini linna veevärk, Vasco Da Gama sild.
Eestile probleemiks osutuda, kuna see on vastuolus Euroopa Liidus valitseva põhimõttega võidelda maksukonkurentsi vastu. Teatavasti on ka Eesti valitsuse üheks fiskaalpoliitiliseks eesmärgiks valitsussektori kulutuste vähendamine. Samal ajal nõuab aga ühinemine Euroopa Liiduga valitsussektori kulutuste suurendamist eelkõige selleks, et suurendada investeeringuid infrastruktuuri ja keskkonda. Maailmapanga hinnangul vajab ainuüksi energiasektor ajavahemikul 1996-2005 vähemalt 200 miljonit USA dollarit (Weber, Taube, 1999). 78 Kokkuvõte Eesti tingimustes on fiskaalpoliitikal täita oluline roll majanduse stabiilsuse tagamisel ja jätkusuutliku majandusarengu kindlustamisel. Eesti fiskaalpoliitiste eesmärkide realiseerimine ja Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevate fiskaalsete konvergentsikriteeriumite täitmine eeldab valitsusepoolseid meetmeid, mis aitaksid:
Uute, kõiki keskkonnapiiranguid rahuldavate tootmisüksuste ehitamise maksumus on praeguste elektrijaamade omast palju suurem. Kui aga arvestada Euroopas ja mujal maailmas valitsevat trendi keskkonnanõuete karmistamisele, saastaja- maksab-põhimõtte laialdasemale rakendamisele ja fossiilkütustele määratud subsiidiumide kaotamisele, osutub keskkonnahoidlike jõujaamade ehitamine pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatuks. Viimastel aastakümnetel on energiasektor olnud Eestis suurim vee ja mineraalsete loodusvarade kasutaja ning jäätmetekitaja. Fossiilkütuste (põlevkivi, masuudi ja maagaasi) põletamine, elektri ja sooja tootmine ning imporditud autokütused põhjustavad lõviosa Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist, õhku paisatud tahketest osakestest ja lenduvatest orgaanilistest ühenditest. Loodusvarad: Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises
Poliitiliste otsuste vallas mõjutab metsandust lubatud raiemahtude suurus ja metsade sertifitseerimise kava ning maksud. Väga oluline metsatööstuse mõjutaja on ehitusturg, mis on saematerjali tootjate kui ka akna- ja uksetööstuse toodangu tarbija. Kaudselt mõjutavad ka seda mööblitööstuse nõudmised. Järelikult ka ehitusturul toimuvat järgides on võimalik ennustada puidutoodangute mahu, kas kasvu või langust. Viimasel ajal on hakanud puidutootmissektorit mõjutama ka energiasektor, sest üha suurenavad energeetikakulud muudavad puidu energiaallikana kasutise mõnel juhul soodsamaks ja ka keskkonnasõbralikumaks. Kuna mõjutavaid tegureid on palju, siis ei hakka kõikidest pikalt kirjutama, vaid analüüsin ainult aktuaalsemaid. 3.1. Metsatulekahjud, haigused ja putukakahjustused Metsatulekahjud on Venemaa metsades väga oluliseks looduslikuks kahjustavaks faktoriks: 1) kuna metsades kasvavatest puudest enamik on okaspuud, millel on kõrge tuleoht; 2)
1 Põlevkivi kaevandamine 4.2 Põlevkiviõli tootmine 35(113) T w=q1- q2 Villu Vares q1 Energia ja keskkond T1 1 2 5 SOOJUSELEKTRIJAAMAD Energiasektor tegeleb energia muundamisega, mille käigus kütuseenergia, samuti tuule-, päikese- vee- ja muude primaarsete energiaallikate4 energia muundatakse 3 elektriks ja/või soojuseks. Lisaks soojuse ja elektri tootmisele tegeleb energiasektor
sanktsioonid Venemaa vastu, lisades “musta nimekirja” veel 15 mõjukat Venemaa ametiisikut. 15) 5.juunil 2014 teatas riikideklubi G-7 Brüsselis, et ei luba oma tööst osa võtta agressiivsel Venemaal ja ei toeta tema vastuvõttu OECD-sse ning Rahvusvahelisse Energiaagentuuri. Samas tühistati EL-i ja Venemaa tippkohtumine. 16) 31. juulil 2014 jõustas EL kolmanda ringi sanktsioonid Venemaa tundlike majandussektorite (finantssektor, kaitsetööst5us, energiasektor, kaubandus jms) vastu. 17) 2014.a. augustis kehtestas Venemaa EL-ile vastusanktsioonid toiduainete ja mitmete tööstuskaupade impordikeelu näol. 18) 18. detsembril 2014 EL kehtestas mitmed investeeringukeelud Krimmi. 19) 16. veebruaril 2015 laiendas EL sanktsioone Venemaa 151-le üksikisikule ja 37-le juriidilisele isikule. Nagu teame, olid need EL-i sanktsioonid mõeldud vastusammuna Venemaa Krimmi ja Sevastopoli linna annekteerimise ning okupeerimise
Energia muundamisel inimesele mugavalt kasutatavasse vormi avaldame mõju keskkonnale. Energeetika mõju keskkonnale väljendub peamiselt järgmiste mõjude kaudu: · erinevate põlemisel tekkivate saasteainete heited õhku; · mitmesuguste kütuste kasutamine, sh ka biokütused; · vee ja teiste looduslike ressursside kasutus; · erinevates protsessides tekkivad tahked jäätmed; · maakasutus nii energia ülekandel kui ka kütuste kaevandamisel Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee (pH 12 ja rohkem, raskmetallid) puhastamine. Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt väljub Eestist väävliheitmeid atmosfääri kaudu 1,4 korda rohkem kui neid tuleb Eestisse väljastpoolt
annaabi.ee 
