[7] Teiste rakkudega on ta ühenduses signaalainete kaudu. Neuroni aksoni terminaalis olevatest sünaptilistest vesiikulitest sekreteeritakse neurotransmittereid, mis kannavad närviimpulsi edasi postsünaptilisele rakule. endotsütoos- väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad membraani või retseptoriga ja see põhjustab plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Makromolekulaarsed ained ei läbi passiivselt hüdrofoobset plasmamembraani ning peavad seetõttu kasutama endotsütoosi. Fagotsütoos- esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest eellasest arenenud makrofaagid ehk suur-õgirakud ning neutrofiilid ehk vere valgelibled, mis
süvendid suurenevad ja valgu dünamiini vahendusel nöörduvad membraanist lahti ja liiguvad tsütoplasmasse. Klatriin dissotsieerub ja retsükliseeritakse. Tekkinud lahtiriietunud vesiikul ühineb teiste sarnaste vesiikulitega ja moodustub nn varajane (primaarne) endosoom. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine. Varajased endosoomid muutuvad hilisteks (sekundaarseteks) endosoomideks. Muutumise käigus toimub põhiliselt 2 protsessi: endosoomi sisemus hapustub H+-ATPaasi funktsioneerimisel ja seejuures vabanevad retseptorid, mis võivad retsükliseeruda ning endosoomis langeb pH ning toimub selle muutumine küpseks lüsosoomiks Teiseks autofaagia. Selle protsessi käigus lagundatakse raku enda vananenud komponendid. Lagundamisele minev organell ümbritsetakse membraaniga, tekib autofagosoom. See ühineb endosoomiga ning muutub autofagolüsosoomiks. Autofaagia on
indutseerimisega nakatatud rakkudes. 2 (47 kDa). Osaleb sisekapsiidi moodustamisel, interageerub µ1- ja 2- valkudega, seob nõrgalt dsRNAd. 2-valk on oluline reoviiruse RNA sünteesiks ja virionide morfogeneesiks. 3 (41 kDa). On väliskapsiidi põhivalk (koos µ1-valgu ja selle proteolüüsi produktidega). Interageerub 2-, µ1- ja 1-valkudega ning stabiliseerib kapsiidi. Infektsiooni algusel eemaldatakse 3 kapsiidist proteolüüsi teel (happeliste endosoomi proteaaside poolt). Sisaldab tsink-sõrmede struktuuri, võib olla seotud virionide varajase morfogeneesiga (seondab järjestus-mittespetsiifiliselt dsRNAd). 3-valk osaleb ka raku RNA ja valgu sünteesi mahasurumises (mõjutab valgusünteesi PKR inaktiveerimise kaudu) ning reguleerib viiruse transkriptsiooni ja translatsiooni (muu hulgas stimuleerib reoviiruse hiliste, capeerimata, mRNAde translatsiooni) . Mittestruktuursed valgud
Lüsosoomides paiknevad ensüümid: Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi, mis paiknevad lüsosoomis. Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad? Selleks on kolm eri moodust: 1. Endotsütoos Endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine. Edasi langeb endosoomis pH ning toimub selle muutumine küpseks lüsosoomiks. 2. Autofaagia Selle protsessi käigus lagundatakse raku enda vananenud komponendid. Lagundamisele minev organell ümbritsetakse membraaniga, tekib autofagosoom. See ühineb endosoomiga ning muutub autofagolüsosoomiks
paratamatult ka osa viiruslikke valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e. konstitutiivne ja reguleeritud eksotsütoos. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained
dedtiidrakud, B lümfotsüüdid. Ekstratsellulaarne antigeen seondub APC ja siseneb rakku, seejärel lokaliseerub endosoomides. Endosoomides olevad proteolüütilised ensüümid aitavad protsessida antigeeni MHCII molekuli jaoks. Klass II alfa ja beeta ahelad on seotud ERiga. Alfa ja beeta ja invariantne ahel sünteesitakse ERis, mis transporditakse seejärel Golgi kompleksi. Golgist transporditakse eksotsüütilise vesiikuli abli endosoomi. Endosoomis algab invariantse ahela proteolüüs. Proteiin nimega invariant II on seotud alfa ja beeta ahela pakkimisega, ER väljumise võimaldamisega. MHC invariantne kompleks transporditakse varajasse endosoomi. MHC molekul võtab avatud struktuuri. Ahel CIIP seondub osaliselt protsessitud antigeeniga. Lüsosoomis ClIP eemaldatakse. MHC antigeen kompleks liigub raku pinnale. Antigeeni protsessing peatatakse keemiliste agentide ja proteaaside inhibiitorite abil.
valke lagundatakse proteasoomides, vastavad peptiidid pumbatakse ER-i, seal nad seostuvad MHC (suure koesobivuskompleksi klass I ) valkudega ning need omakorda jõuavad raku välismembraanile, kus nad tuntakse ära T-lümfotsüütide poolt. 9. Eksotsütoos. Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Pidev e. konstitutiivne ja reguleeritud eksotsütoos. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi
XX. Põhjuseks mutatsioon X kromosoomi AR-geenis, mis kodeerib testosterooni retseptori. 70. Millised võimalused on lipiidide liikumiseks rakus ühest membraanist teise, nimetage lipiide transportivaid valke. Vesiikulitega, monomeertransport (võib olla spontaanne või proteiini assisteeritud) - fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine neid transportivate valkude abil. Flipaas liigutab membraani ühelt küljelt teisele 71. Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks? H+-ATPaas. Esinevad ka Cl- kanalid, mis võimaldavad prootonite konts. gradiendi teket ilma, et membraanipotentsiaal oluliselt muutuks 72. Kuidas lüsosoomi madal pH tagab tsütosooli komponentide kaitse hüdrolaaside eest lüsosoomi lõhkemisel? Lüsosoomid sisaldavad ~50 erinevat hüdrolaasi, mille ph optimum on 4.5-5. ph 7 juures on nad inaktiivsed. Seega kui lüsosoomidest hüdrolaasid vabanevadki tsütosooli, on
3. Kirjelda retseptor-vahendatud endotsütoosi protsessi (LDL ja raua transpordi näited) spetsiifiline; toimub AP2/klaritiin seoseliste vesiiklite kaudu; alati viiakse transporditav molekul endosoomidesse; initsieeritakse klaritiin-kaetud aladel, kuhu on juba viidud retseptorid. LDL kolesterooli transporti rakkudesse vahendab apoB100 retseptor. Raua transport toimub üle transferiini retseptori: ferrotransferiin seostub retseptoriga, see läheb klatriinkaetud vesiiklina rakku, edasi endosoomi, kus rauaaatomid vabanevad madala pH tõttu ligandilt ja liiguvad tsütosooli, järele jääb apotransferiin, mis ei dissotsieeru endosoomides ja viiakse raku pinnale, kus see vabaneb retseptorilt. 4. Mis on retseptorite retsükleerimine retseptoreid viiakse membraanilt rakku ja hiljem tagasi, milleks on vajalik? Neurotransmitterite puhul sünaptilise plastilisuse jaoks. MEMBRAANIVALGUD JA MEMBRAANIPOTENTSIAAL 1
B. anthracise virulentsusfaktorid. 1. Paks glutamiinhappest koosnev kapsel, mis takistab fagotsütoosi. 2. Valgulised eksotoksiinid (tursetoksiin ja letaalne toksiin).Valguline nn. Protective antigeen osaleb poori moodustamises, mis vahendab toksiini jõudmist rakku. Toksiini PA (protective antigen) subühikud agregeeruvad raku pinnal eelpooriks. Sellega seostuvad letaalne toksiin (LF) ja tursetoksiin (EF) ning kogu kompleks endotsüteeritakse. Endosoomi sisu hapestumisel paigutub poor endosoomi membraani ja läbi selle transporditakse letaalne toksiin ja tursetoksiin raku tsütoplasmasse. Siberi katku saaks ravida muteeritud PA valguga. Kui seda viia inimese organismi, siis suudab ta agregeeruda normaalsete PA valkudega eelpooriks ja siseneb rakku, kuid endosoomis ei suuda selline mutantse valguga poor transportida letaalset toksiini ja tursetoksiini endosoomist tsütoplasmasse. *Streptococcus. Gram - positiivsed kokid või kokobatsillid, mis paiknevad kas paarides või
koostise ühtlustumise. Esineb ka ABC tüüpi transportvalk lipiididele nn flipaas, mis peamiselt transpordib luumenipoolsest kihist fosfatidüülseriini ja fosfatidüületanoolamiini tsütosooli poolsesse külge, tekitades ebasümmeeetria kahe lipiidikihi koostises. Fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine võib toimuda ka fosfolipiide transportivate valkude (ingl phospholipid exchange proteins) abil. 24.)Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks? . Hilisteks endosoomideks nim. happelisema pH-ga (5) endotsütoosi vesiikuleid mis paiknevad Golgi kompleksi ja tuuma läheduses. 25.)Kuidas lüsosoomi madal pH tagab tsütosooli komponentide kaitse hüdrolaaside eest lüsosoomi lõhkemisel: On teada, et lüsosoomide membraanide valgud on tugevalt glükosüleerunud ja nendes organellides esinevad proteaasid seetõttu ei hüdrolüüsi lüsosoomide membraanide koostisesse kuuluvaid valke
osaleb genoomi replikatsioonis. Hilised valgud on peamiselt kapsiidi komponendid. Üks viirustsükkel võta 32…36 tundi, toodab 10000 virioni. Rakupinnaretseptoritega seostumine on kaheastmeline: kiud interakteerub immunoglobuliini superperekonna glükoproteiinse liikmega (igal rakul umbes 100000 vastavat retseptorit). Sama retseptorit kasutavad Coxsackie B viirused. Mõned adenoviirused kasutavad ka MHC I molekule. Viirus lüüsib endosoomi, kapsiid viib DNA tuuma, pentoni ja kiu valgud on rakule toksilised, inhibeerivad makromolekulide sünteesi. Viiruse DNA polümeraasi süntees aktiveerib hiliste geenide sünteesi. Paljud mRNAd kasutavad sama promooterit ja algjärjestust, saadakse erinevate intronite splaissingul. DNA replikatsioon toimub tuumas, vahendab viiruse kodeeritud DNA polümeraas, praimerina kasutatakse terminaalset proteiini koos seostunud tsütosiinmonofosfaadiga
jametabolismi Aegalne vastus: minuteid kuni tunde aegavõttev, põhjustab raku kasvu või paljunemist. Valgu sünteesi mõjutavad protsessid võtavad aega Signaali ülekande positiivne ja negatiivne tagasiside. Positiivne- aktiveeritud B suurendab A aktiivsust Negatiivne- aktiveeritud B vähendab A aktiivsust Viisid kuidas märklaudrakk väldib rakuvälise signaalmolekuli toimet. Retseptori arestimine endosoomi poolt (retsptor koos signaalmoekuliga) Retseptori mahareguleerimine lüsosoomi poolt (reteptori ja signaalmoekuli lagundamine) Retseptori inaktiveerimine Intratsellulaarse signaalvalgu inaktivatsioon Inhibiitorvalgu produktsioon Atsetüülkoliini poolt esilekutsutud reaktsioonid eri tüüpi rakkudes. Südamelihasrakkudes- aktsioonpotentsiaali sageduse vähendamine, südamerütmi aeglustumine Süljenäärmetes- sekretsiooni tõus Skeletilhastes- kontraktsiooni
kihist fosfatidüülseriini ja fosfatidüületanoolamiini tsütosooli poolsesse külge, tekitades ebasümmeeetria kahe lipiidikihi koostises. Fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine võib toimuda ka fosfolipiide transportivate valkude (ingl phospholipid exchange proteins) abil, mis seovad teatud lipiidimolekuli ühest membraanist (ER) ja vabastavad selle molekuli teise membraani (oletatavasti eelkõige mitokondritesse ja peroksüsoomidesse). Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks? V tüüpi H+-ATPaas Kuidas lüsosoomi madal pH tagab tsütosooli komponentide kaitse hüdrolaaside eest lüsosoomi lõhkemisel. Lüsosoomi hüdrolaasid on aktiivsed vaid lüsosoomi madala pH juures, aluselises tsütosoolis nad inaktiveeruvad. Nimetage ja kirjeldage endotsütoosi variante Endotsütoos – rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab
3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine. Edasi langeb endosoomis pH ning toimub selle muutumine küpseks lüsosoomiks. 2. Autofaagia - selle protsessi käigus lagundatakse raku enda vananenud komponendid. Lagundamisele minev organell ümbritsetakse membraaniga, tekib autofagosoom. See ühineb endosoomiga ning muutub autofagolüsosoomiks
3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke. Kolm eri moodust kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad: 1. Endotsütoos - endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine. Edasi langeb endosoomis pH ning toimub selle muutumine küpseks lüsosoomiks. 2. Autofaagia - selle protsessi käigus lagundatakse raku enda vananenud komponendid. Lagundamisele minev organell ümbritsetakse membraaniga, tekib autofagosoom. See ühineb endosoomiga ning muutub autofagolüsosoomiks
aasta. Viirusel tuleb läbida rakke ümbritsev lima, mis koosneb siaalhapet sisaldavatest glükoproteiinidest ja -lipiididest. NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale. 3 HA abil seostub viiris rakumembraanis oleva siaalhappejäägiga, rakumembraan ümbritseb viiruse ja eraldub, moodustades rakus endosoomi. Viiruse RNA ja RNA-polümeraas väljuvad endosoomist ja sisenevad raku tuuma, kus sünteesitakse viiruse RNA ja mRNA. Seejärel moodustub kapsiid, mis väljub rakust. HA seostub glükokonjugaatide siaalhape jäägiga peremeesraku välispinnal tänu millele toimub viiruse adsorptsioon ja sisenemine rakku. Erinevate viiruste tüvede NA-aktiivtsentri AH-d ei erine üksteisest, kuid erineb bakterite ja imetajate ensüümi aktiivtsentrite puhul. Hea eeldus selektiivse
Endosoomides olevad proteolüütilised ensüümid aitavad protsessida antigeeni MHCII molekuli jaoks. Ta töödeldakse proteaasidega 1-3h; seejärel lõigatakse katepsiin D ja E-g kolmeks: varajane endosoomid pH 6,0- 6,5, hilised pH 5-6 ja lüsosoomid 4,5-5. Klass II alfa ja beeta ahelad on seotud ERiga. Alfa ja beeta ja invariantne ahel sünteesitakse ERis, mis transporditakse seejärel Golgi kompleksi. Golgist transporditakse eksotsüütilise vesiikuli abli endosoomi. Endosoomis algab invariantse ahela proteolüüs. Protein nimega invariant Ii on seotud alfa ja beeta ahela pakkimisega, ER väljumise võimaldamisega. MHC invariantne kompleks transporditakse varajasse endosoomi. MHC molekul võtab avatud struktuuri. Ahel CLIP seondub osaliselt protsessitud antigeeniga. Lüsosoomis ClIP eemaldatakse. MHC antigen kompleks liigub raku pinnale. Antigeeni protsessing peatatakse keemiliste agentide (chloroquine) ja proteaaside inhibiitorite abil (leupeptin).
fosfatidüülseriini ja fosfatidüületanoolamiini tsütosooli poolsesse külge, tekitades ebasümmeeetria kahe lipiidikihi koostises. Fosfolipiidide üksikute molekulide liikumine võib toimuda ka fosfolipiide transportivate valkude abil, mis seovad teatud lipiidimolekuli ühest membraanist (ER) ja vabastavad selle molekuli teise membraani (oletatavasti eelkõige mitokondritesse ja peroksüsoomidesse). 24. Milline transpordisüsteem peaks endosoomi membraanis olema, et pH endosoomis muutuks happeliseks? V tüüpi H+-ATPaas 25. Kuidas lüsosoomi madal pH tagab tsütosooli komponentide kaitse hüdrolaaside eest lüsosoomi lõhkemisel. Lüsosoomi hüdrolaasid on aktiivsed vaid lüsosoomi madala pH juures, aluselises tsütosoolis nad inaktiveeruvad. 26. Nimetage ja kirjeldage endotsütoosi variante Endotsütoos rakumembraani teatud osa sopistub sisse koos väliskeskkonna materjaliga ja moodustab uue
Infektsioonide korral esitatakse peptiide, mis on raku välistest bakteritest, toksiinidest või parasiitidest. Olnevalt APC-st võetakse valgud rakku sisse kas endotsütoosi või fagotsütoosi teel. Membraanilt sisse sopistunud vesiikul koos fagotsüteeritud materjaliga liitub endosoomidega, milles on madal pH. Endosoomid sisaldavad proteaase ja algab valkude lagundamine 10-30 aa fragmentideks, mis kantakse transportvesiikuli abil nn hilisesse endosoomi, kus toimub peptiidide seondumine MHCIIga. Nagu MHCI nii ka MHCII ahelad viiakse kohe sünteesi järel ER-i. MHCII katab kolmas valk "invariant chain" (IC), mis kaitseb peptiidi siduvat osa. MHCII + IC liigub Golgi kompleksi ja sealt endolüsosoomi, kus IC laguneb. Alles jääb CLIP osa, mis vahetatakse peptiidi vastu välja. Klass II MHC- peptiid viiakse plasmamembraani. Tulemus: Võõra eksogeense antigeeni esitamine, indutseerib antikehade
S. typhi ja mõned S. paratyphi tüved ¨ Adhesioon fimbriatega ja ilma ¨ Tüüp III sekretsioonisüsteem viib molekule epiteelirakkudesse, mis vajalikud mikroobide sisenemiseks; aitab Salmonella'l makrofaagides säilida ¨ Välismembraani proteiinid - aitab Salmonella'l makrofaagides säilida ¨ Flagellad aitab bakteril soole limaskestal liikuda ¨ Enterotoksiin gastroenteriidi patogeneesis osaleb ¨ Rauda siduv süsteem. Salmonella infektsioon n Endosoomi haaratud salmonella liigub rakkude basaalküljele, seal salmonella vabaneb ja fagotsüteeritakse makrofaagi . n Gastroenteriidi korral Salmonella paljuneb ja tema olemasolu indutseerib tugeva immuunvastuse, mis põhjustab enamuse salmonelloosi sümptomitest (väike kuni mõõdukas palavik, diarröa, soolespasmid). n Põletikureaktsioon takistab infektsiooni levikut ja tapab hiljem bakterid. n Tüüfuse ja paratüüfuse korral
Eksotsütoos ·Mõnede ainete tarvis, mida oleks vaja rakku viia või rakust eemaldada ei ole transpordi kanaleid. Niisugused ained võivad plasmamembraane läbida vesiikulite 39 sisaldisena endo- või eksotsütoosi teel. ·Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Ühinemine toimub kahes etapis: 1. bilipiidkihid lähenevad üksteisele 2. seejärel toimub ühinemine. ·Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud, milliseid pole õnnestunud identifitseerida. ·Ekso- ja endotsütoosi puhul vastavad makromolekulid eraldatakse vesiikulisse ning nad ei segune teiste tsütoplasmas olevate makromolekulidega. ·Iga vesiikul on määratud ühinema ainult kindla membraaniga.Tulemuseks on
annaabi.ee 
