Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *Laineenergia-laineliikumisega seotud energia Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. *Endogeensed protsessid: Maa sisejõud, maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia peamiselt Maa sisesoojusest ja gravitatsioonist. *Eksogeensed protsessid: Maa välisjõud, maapinda kulutavad jõud: tuul, vesi, jää jm. mis saavad oma energia peamiselt Päikeselt. Inimese energiatarve Energia saadakse *Kütuse põletamisel *Mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes *Tuumaenergiat kasutades
d. Koostada sihifunksioon 4. Mis on endogeensed ja eksogeensed muutujad? a. Eksogeenseteks muutujateks nimetatakse otsustusmuutujaid ehk süsteemiväliseid muutujaid ehk parameetriteks. Need on muutujad, mille väärtuste üle saab vaadeldava protsessi teostaja otsustada (näiteks firma juhtkond saab otsustada, kui palju toorainet, tööjõudu ja kapitali tootmiseks kasutada) b. Endogeenseteks muutujateks ehk süsteemisisesteks muutujad. Need on muutujad, mille suuruse üle vaadeldava protsessi teostaja otsustada ei saa (näiteks turul saadaoleva kapitali, tööjõu ja tooraine hinnad) 5. Milline on lineaarse planeerimise ülesande standardne kuju? Nimetada, mis on sihifunktsioon, põhikitsendused ja kitsendused muutujatele. Min või max (sihifunktsioon(id)) (põhikitsendused)
3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest): - Õhu liikumine - kliima kujunemine - Kivimite murenemine - Kogu elutegevus - Maal Litosfäär Geoloogilised sfäärid (geosfäärid) - Tuum (30% Maa massist)
Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad. Protsessid on nt: 1. Laamade liikumine 2. Mäestike teke 3. Vulkanism 4
põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli sisemiste muutujatena. Endogeenseid muutujaid püütakse mudeli abil selgitada. · Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Eksogeensed muutujad võetakse mudelis etteantuna, fikseerituna. Näiteks pitsaturu lihtne mudel sisaldab kahte eksogeenset muutujat, milledeks on tarbijate sissetulek Y ja pitsa valmistamiseks vajalike toormaterjalide hind Pm. Endogeenseteks muutujateks on aga pitsa ühikuhind P ning pitsa nõutavad ja pakutavad kogused mingi hinna juures. Mudel näitab, kuidas muutused eksogeensetes muutujates mõjutavad endogeenseid muutujaid. Varu on suurus, mis eksisteerib teatud ajamomendil, voog on aga mingi suuruse muutus teatud ajaperioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul. Varumuutuja momentsuurus (nt töötajate ja töötute arv, töötuse määr, valuutakurss) Voomuutuja jooksev suurus (nt inflatsioonimäär, sündide surmade arv,
Igast uuest rakust (oiidist) võib tekkida uus seeneniidistik. Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid – mükotoksiin. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda.
talitluslike muutustega. Põletikule kaasnevad kolme liiki iseloomulikud muutused on: 1). kudede kahjustus ehk alteratsioon, düstroofia, 2). lokaalsed ja üldised vereringe häired, 3). rakkude ja rakuelementide paljunemine ehk proliferatsioon. Põletiku põhjused võivad olla välised ehk eksogeensed ja sisemised ehk endogeensed. Eksogeenseteks võivad omakorda olla infektsioone tekitavad bakterid või nende toksiinid, mehaanilised, keemilised ja termilised tegurid, endogeenseteks võivad osutuda koe nekroosist vabanevad ained, veresoone sulgus ehk tromboos, infarkt ehk verevarustuse lakkamine mingis piirkonnas, soolade ladestumine kudedes. Põletiku kulg võib olla äge, alaäge ja krooniline. Kulu tagajärjed võivad olla: 1). täielik paranemine, 2). armkoe teke põletiku koldes , mis võib jätta vastava elundi funktsiooni häireid, 3). organismi hukkumine.
Enamasti paljunevad hallitusseened spooridega. Spoorid ehk eosed tekivad harilikult mittesuguliselt. Kõige lihtsam spooride tekkimisviis on seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust võib tekkida uus seeneniidistik. Spooride kasvades tekib tahke söötme pinnal pindmine seeneniidistik ehk hallituse koloonia. Erinevalt taimeseemnetest on eos üherakuline, millest areneb vastav organism. Eosed jagunevad päritolult endogeenseteks (sisemisteks) ja eksogeenseteks (välimisteks) eosteks. Endogeensed eosed tekivad enamasti erilistes eoslais, mida nimetatakse sporangiumideks ehk eospesadeks (joonisel A,B,C,D), mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks.
Teraviljasektori mudelis on vaatluse all neli peamist teraviljakultuuri oder, nisu, kaer ja rukis. Kõikide kultuuride tootmist, tarbimist, importi, eksporti ning varude muutumist modelleeritakse erinevate võrrandite abil. Mudelis on 52 endogeenset (modelleeritavat) muutujat ja 41 eksogeenset (mudelivälist) muutujat. Ökonomeetriliste mudelite võrrandid koosnevad uuritavatest näitajatest ning neid mõjutavatest teguritest, mida nimetatakse endogeenseteks ja eksogeenseteks muutujateks: endogeensete muutujate, ehk uuritavate näitajate, väärtused määratakse kindlaks antud mudeliga (käitumisvõrrandite ning võrdustega); eksogeensed muutujad on uuritavat näitajat mõjutavad mudelivälised tegurid, mida käsitletakse mudeli seisukohalt etteantud suurustena. 17. Erineva kujuga regressioonimudelid: muutujate suhtes lineaarne, astmefunktsioon, eksponentfunktsioon, logaritmfunktsioon, hüperbool,
kahjustub. Hüpotroofia areneb aeglaselt, järk-järgult või ägedalt. Hüpotroofia esinemisvormid. 1. Prenataalne, üsasisene ehk kaasasündinud hüpotroofia, 2. Postnataalne ehk omandatud hüpotroofia. Omandatud hüpotroofia põhjused ja soodustavad tegurid. Omandatud hüpotroofia tekkepõhjused jaotatakse kaheks: ● eksogeenseteks; ● endogeenseteks. Eksogeensed tekkepõhjused: · · alimentaarsed: toidu kvantitatiivne ja kvalitatiivne vaegus, toidu koostisosade õige vahekorra häirumine. Näiteks: tõhustustoidu varane või hiline menüüsse lülitamine, toidusegude ebaõige valmistamine, toidu vitamiinivaegus, rinnapiima valgu ja rasvavaegus ema ebaõige toitumise tõttu, toitesegude ja toitude, toitainete ja mineraalide ning vitamiinide mittevastavus lapse ealistele nõuetele.
hallitusseente kasvuks, teine osa lagundatakse seente ainevahetusprotsessidel. Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid mükotoksiin ( alfatoksiinid ). Mükotoksiinid võivad omakorda sattuda loomorganismi, põhjustab ohtu. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda.
hallitusseente kasvuks, teine osa lagundatakse seente ainevahetusprotsessidel. Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid mükotoksiin ( alfatoksiinid ). Mükotoksiinid võivad omakorda sattuda loomorganismi, põhjustab ohtu. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda.
peame tunnistama neid olulisteks majandusanalüüsi valdkonnast väljaspool olevateks mõjuriteks. Kuid mida tähtsamad need välised ehk eksogeensed muutujad kasvu suhtes on, seda vähem kasulikud meie puhtalt majanduslikud mudelid on. Seepärast otsitaksegi võimalusi analüütilise raamistiku laiendamiseks, et seletada, miks ja kuidas sisendid muutuvad. Mida rohkem muutujaid me suudame põhjendatult muuta mudeli jaoks endogeenseteks, seda suurem on selle potentsiaalne selgitusvõime. See ongi põhjus, miks otsitakse majanduslikke seletusi sellistele teguritele, nagu rahvastiku kasv, tehnoloogia arengutempo, loodusressursside avastusmäär jne. Enamik tänapäevaseid majandusi on avatud, see tähendab toimub kaupade ja teenuste eksport (väljavedu) ning import (sissevedu), samuti sooritatakse finantstehinguid (raha juurdelaenamine või laenude andmine) rahvusvahelistel rahaturgudel.
piirkondadele, millele ka elektr.stimulatsioon. Organism ise on võimeline samuti tootma endogeenseid opiaate (nt enkefaliin, avast.1975). Hiljem on leitud ligi 20 proteiini, mis aktiveerivad opiaat-retseptoreid. Kokkuvõtteks: ajus on nn alanev valu reguleeriv süsteem, mida võib otseselt mõjutada kas el.stimulatsiooniga v morfiini-taoliste ainetega. (aju ise aktiveerib seda süsteemi neurotransmitterite klassiga, mida nim endogeenseteks opiaatideks platseebo-katsed!). 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis
Biheivioristliku meelelaadiga ameerika teadlaste loodud Diagnostilis-Statistilisest Manuaalist (DSM-III-R) ongi RHK-10 kõige enam mõjutusi saanud. Võib öelda isegi, et DSM-III-R on RHK-10 aluseks. Kui suur see mõju just on, võib muidugi vaielda. Fakt on, et RHK-10 on hüljanud eelmise rahvusvahelise klassifikatsiooni RHK-9 fundamentaalse printsiibi häirete jaotamisest psühhootilisteks ja neurootilisteks, endogeenseteks ja eksogeenseteks ning on säilitanud sõna neurootiline rühma F4 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired nimetuses vaid sellepärast, et “...nad on ajalooliselt seotud neuroosi mõistega ning suur, kuigi täpselt piiritlemata osa neist on psühhogeenset päritolu. Nagu juba üldinstruktsioonis märgitud, ei ole neuroosi kontseptsioon säilitanud klassifikatsioonis tähtsust peamise struktureeriva printsiibina, siiski on hoolitsetud ka selle
põdev või varjatult haigustekitajaid kandev inimene (haige, personal, külastaja), kelle organismist väljunud haigustekitajad kantakse üle teisele haigele või personalile ning ka külastajale. Haigustekitajate spetsiifilisteks ründeobjektideks on hingamisteed, kopsud, seedekulgla, nahk, limaskestad, kuseteed, närvisüsteem ja vereringe. 4 HI jaotatakse eksogeenseteks ja endogeenseteks infektsioonideks. Eksogeenseid infektsioone põhjustavad mikroobid, millel on haigla keskkonnas või personali sees spetsiifiline reservuaar ning iatrogeenne ja olmeline ülekandetee. Nende esinemissageduseks loetakse vaid 10-30% kõigist HI-dest ning enamasti on need välditavad (90-100%). Endogeenseid infektsioone (HI-dest 70-90%) põhjustavad patsiendi enda organismis olevad haigustekitajad. Neid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
• esinevad ebameeldiva lõhnaga eritised; • esineb kudede nekroos; • esinevad abstsessid; • kahjustatud kudedes on täheldatav gaasi teke; • infektsioon ei allu ravile ainult aeroobidele toimivate antibiootikumidega; • infektsiooni tekkekoht asub normaalselt anaeroobidega koloniseeritud limaskestade lähedal Anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonid võib jaotada 1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3. Spetsiifilisteks - kindla kliinilise pildiga nakkushaigused: gaasgangreen, teetanus, botulism, pseudomembranoosne koliit. Tekitajateks on gram-positiivsed eostega klostriidid 4
millele ka elektr.stimulatsioon. Organism ise on võimeline samuti tootma endogeenseid opiaate (nt enkefaliin, avast.1975). Hiljem on leitud ligi 20 proteiini, mis aktiveerivad opiaat-retseptoreid. Kokkuvõtteks: ajus on nn alanev valu reguleeriv süsteem, mida võib otseselt mõjutada kas el.stimulatsiooniga v morfiini-taoliste ainetega. (aju ise aktiveerib seda süsteemi neurotransmitterite klassiga, mida nim endogeenseteks opiaatideks – platseebo-katsed!). Analgeesia- tundetus. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid – kepikesed ja kolvikesed – asuvad võrkkestas. Silma suurim osa on silmamuna, mis asub silmakoopa eesmises osas. Silmamuna seinas on 3 kihti – sarvkest,
vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi: *vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku. *suguta (spooride e. eoste abil). Suguta paljunemine toimub eoste abil, mis tekivad
meeleolumuutust, mis on seotud kurbuse ja süütunnetega. Südame- ja veresoonkonna haiguste kõrval on depressioon Maailma Terviseorganisatsiooni väitel sageduselt teine haigus, mille all kannatab umbes 17% rahvastikust. Depressioonil võivad olla füüsilised (nt kasvaja, veresoonte ahenemised) või psüühilised põhjused (nt reaktsioon kaotusele või traumaatilisele sündmusele). Depressioone, mis tekivad ilma kindlakstehtava põhjuseta, nimetatakse endogeenseteks depressioonideks. Meetmed Patsiente mitte üksi jätta. Mitte kasutada väliseid üleärritajad (kiirabiauto signaal). Mitte sundida patsientidele ühtegi otsust peale. Vajadusel transportida haiglasse. Mõelda suitsiidiohule. 5) Uimastisõltuvus Uimastipatsientidega toimetulekut on kirjeldatud peatükis „Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid“. 164 6) Laste väärkohtlemine
annaabi.ee 
