4. kodutöö 2. ülesande lahendus Teie ülesanne on leida ettevõtte AS ABC kapitali hind. Ettevõtte kohta on teada järgmine informatsioon: Ettevõte on emiteerinud kokku 300 000 aktsiat. Kokku on ettevõttel bilansi järgi omakapitali 3.5 miljonit kuid sarnaste ettevõtete aktsiate P/B („price-to-book”) suhtarv on börsil keskmiselt 1.50. Ettevõtte beeta on 1.5 ning viimase majandusaasta kasum oli 800 000. Ettevõte maksab dividendideks regulaarselt 80% oma kasumist. Kasumi (ja dividendide) pikaajaliseks kasvumääraks oodatakse 4% aastas. Ettevõte AS ABC on emiteerinud ka eelisaktsiaid, kokku 10 000
ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002 Eestis tuli euro ametliku valuutana käibele 1. jaanuaril 2011 3. Missugune pangatäht(“paberraha” ) on enim kasutatud? Sularaharingluses on populaarsemad 5—50-eurosed pangatähed 4. Kas meene- ja mälestusmüntidega saab kauba eest poes maksta? Meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks ja need kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis. Väärismetallist meenemüntide müügihind on enamasti kõrgem mündi nimiväärtusest. 5. Kui kaua ja kus saab eesti kroone eurodeks ümber vahetada? Eesti krooni pangatähti ja münte saab Eesti Panga muuseumipoes vahetada eurodeks tähtajatult ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 kroon 6. Kes olid kujutatud 5, 25, 50 ja 500 eesti kroonisel rahatähel? 5-Paul Keres, Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinnu linnustega
Mida mõistetakse võlakirjade kompenseeritakse üksnes puhul krediidiriski all? Vali üks sellise riski võtmine, mida vastus. pole võimalik kõrvaldada See tähendab ohtu, et portfelli koostamise võlakirja emitent ei suuda või Finantsvarade hindamise ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta Tugevalt efektiivse turu Et võlakirju emiteerinud iseloomustus ettevõtte kohustuste Pooltugevalt efektiivse turu tähtajad erinevad või iseloomustus korrigeeritakse nende Hindade ekslemise teooria intressimäärasid erinevate kinnitus ajavahemike tagant Laenuvõtja 4.Mida nimetatakse tulususe majandustegevus ei standardhälveks? võimalda võlakirja Vali üks vastus.
2004). 2005. a käisid Eestis Jaapani suurima reisifirma JTB, Jaapani Välisinvesteeringute Instituudi, linnaplaneerijate, kinnisvaraarendajate ja energeetikute delegatsioonid. Üsna tihedad on olnud Eesti suhted Jaapani finantsinstitutsioonidega. Valitsuse poolt on võetud või garanteeritud mitmed laene. Huvi Eesti vastu on üles näidanud Nomura korporatsioon, mille Londonis asuva peakontori kaudu on kaks korda võlakirju emiteerinud Tallinna linn (viimati 1998. a kevadel). Võimalikeks koostöövaldkondadeks on ka logistika, info- ja biotehnoloogia. Näiteks on Soome ja Jaapani vahelise koostöö prioriteetideks just infotehnoloogia, biotehnoloogia ja energeetika, aga ka vanurite hooldekeskus. Soome Tehnoloogia Agentuur TEKES on Jaapanis tegutsenud 30 aastat- see koostöö on hakanud vilja kandma. 7.1. Kaubavahetus Jaapan oli 2004. a Eestile tähtsuselt teine kaubanduspartner Aasias Hiina järel ja 18.
rahaks, ehk rahamärgid Rahamärgid on väikese omaväärtusega või siseväärtuseta rahatähed. Kuni 20nda sajandi alguseni defineeriti eelkõige paberraha ja münte, kuid kaasajal on raha definitsioon oluliselt laiem, sest kupüüride ja müntide kõrval kasutatakse ka mitmesuguseid muid maksevahendeid. Tänu sellele võib raha kasutada mitmes definitsioonis: 1) Osa on seaduslik maksevahend ehk sularaha ( seaduslik maksevahend on raha emiteerinud riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta mistahes maksete sooritamisel. Väljaarvatud rikutud raha, mida võib vastu võtta ainult Keskpank ja teistel kohustust ei lasu.Rikutud paberraha peab olema tuvastatav üle 50% ja peal peab olema loetav seeria ja number. Mündi puhul peavad eristuma riik ja aastaarv. 2) Kõik ülejäänud maksevahendid, mida aktsepteeritakse kuuluvad teise rühma
Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on
näitaja)/vara(keskmine maksumus) Kui lähtuda puhaskasumist, so ettevõtte tegevuse lõpptulemist, saadakse varade puhasrentaablus ROA. ROA=puhaskasum/varad (keskmine maksumus). Varade puhasrentaablus peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. 26) Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus ROE on kõige olulisem kasumitootluse näitaja kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust ROE=puhaskasum/omakapital. See valem on õige juhul, kui ettevõte pole emiteerinud eelisaktsiaid. Kui on, tuleb puhaskasumist lahutada eelisaktsiate dividendid ja omakapitali summast lahutada eelisaktsiate nimiväärtus: ROE=puhaskasum-eelisaktsiate dividend/omakapital-eelisaktsiate nimiväärtus. Omakapitali kasumitootlus sõltub varade kasutamise tulemuslikkusest ja võõrvahendite kasutamise ulatusest. Omakapitali rentaabluse kujunemist mõjutavad nii varade rentaablus, finantsvõimenduse ulatus (võlakordaja) ning ka võõrkapitali kasutamise eest makstav intressimäär.
(3p) 1. Tähtajaline hoius - hea võimalus vaba raha pangas riskivabalt hoiustada. Pank maksab Teile hoiuperioodi eest kindlaksmääratud intressi. Hoiustada saab kahest päevast kuni viie aastani. Soovi korral saate hoiuse lõppedes hoiust pikendada või valida kohe hoiuse avamisel automaatse pikenemise. Raha tootlus on väga madal ja risk kaotada samuti väga madal. 2. Võlakiri (ka obligatsioon) - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). · Vahetusvõlakiri on ettevõtte põhikirjas ette nähtud aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks välja lastud võlakiri, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu. · Väärtpaberibörsil noteeritud võlakiri, rahaturuinstrument.
Vastus: D/A = 2/3=66.66% 2. Ülesanne. Ettevõte Peipsi Koola maksis äsja dividende 2,2 eurot aktsia kohta. Analüütikud on üsna ühesel arvamusel, et ettevõtte dividendide keskmine kasvumäär edaspidiseks on 4%. Ettevõtte aktsia hind praegu turul on 24 eurot. Leidke milline on nendele andmetele tuginedes Peipsi Koola omakapitalilt nõutav tulumäär (ke)? Lahendus: ke = 2.2*1.04/24 + 4% = 13.53% 3. Ülesanne. Ettevõte maksis äsja dividende 220 000 eurot. Ettevõte on emiteerinud kokku 100 000 aktsiat. Ühe aktsia hind vahetult peale dividendide väljamaksmist oli 41.5 eurot ning analüütikute prognooside kohaselt võiks aktsia hind olla aasta pärast 44.2 eurot (selline on analüütikute hinnasiht). Toodud andmetele tuginedes leidke milline võiks olla hinnanguline omakapitalilt nõutav tulumäär (ke)? Lahendus: g = 44.2/41.5 1 = 6.5% Div0 = 220 000/100 000 =2.2 eurot ke = 2.2*1.065/41.5 + 6.05% = 11.7% 4. Ülesanne
ettevõtte üldkoosolekul, kuid annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). 27.Võlakirjade liigitus ja olemus. Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakiri on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). Võlakirjad liigitakse kupongvõlakiri (omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul) ja diskontovõlakiri (võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena). 28.Forwardtehingu olemus. See tehing on täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte
asutama uusi meedia ja telekommunikatsiooni ettevõtteid, tõusid esile teise järgu aktsiad. See toimus nii rahaliste puuduste pärast, sest eetriaegade litsentsid nõudsid suurel määral kulutusi ning sellel ajal oli paljudes riikides võõromandi piirangud. Siis jõutigi lahenduseni, kus Kanada firma omandas kontrolli, kuid samal ajal ei olnud uutes ettevõtetes enamusomanik. (19) Teise järgu aktsia tähendab seda, et ettevõtte on emiteerinud kahte erinevat klassi lihtaktsiaid. Üks klass on hääleõiguslik aktsia ja teine klass on ilma hääleõiguseta. See tähendab seda, et firma üldkoosolekul saavad kaasa rääkida ainult need, kes omavad hääleõiguslikke aktsiaid. Ilma hääleõiguseta aktsionärid ei saa kaasa rääkida ettevõtte juhtorganites (üldkoosolekul), kuid saavad dividende kui neid makstakse. 10
sest see tekib põhivara kasutamise tõttu automaatselt. Hübriidfinantseerimine tähendab raha hankimist instrumentide abil, millel on nii oma- kui ka laenukapitalile iseloomulikke jooni (joonis 1.2). Seda kasutatakse juhtkonna tasustamise ühe osana ja selle tähtsus ettevõtte finantseerimisel on vähene. Hübriidinstrumentideks võib nimetada eelisaktsiaid ja vahetusvõlakirju. Vahetusvõlakirju (convertibles) võib nende omanik varem kokkulepitud tingimuste kohaselt vahetada võlakirju emiteerinud ettevõtte lihtaktsiate vastu. Ettevõtet on võimalik finantseerida ka riiklike toetustega. Toetusi saab enamasti niisugust tüüpi kulutuste ja investeeringute katmiseks nagu nt uurimis- ja arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Euroopa Liidus on levinud ka suured põllumajandustoetused. Eestis tegeleb riiklike toetuste korraldamisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA),
· kapitaliturgu. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg > aasta). Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite liigist eristatakse: · võlakirjaturgu kaubeldakse nii pika- kui ka lühiajaliste võlakirjadega · aktsiaturgu kaubeldakse aktsiate nind muude omandiõigust tõendavate instrumentidega · derivaatide turgu kaubeldakse tuletisinstrumentidega. Väärtpaberituru osalised: · emitent isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid.
8. Milles seisnevad kaudsed pankrotikulud? Kaudsed pankrotikulud – 10-20% ettevõtte väärtusest. ● Müügitulu ja klientide kaotus kui kliendid hakkavad eelistama konkurenti. ● Ebasoodsad krediiditingimused ● Tootearenduse seiskumine. ● Võtmetöötajate kaotus. ● Suurus – väiksemad kulud väga suurtel ettevõtetel. 9. Nimetage 3 finantsraskuste prognoosimise alternatiivi. 1. Krediidireitingud - mõõdab tõenäosust, et väärtpaberi emiteerinud ettevõte suudab oma kohustuse tasuda. 2. Aruandeinfol põhinevad mudelid - diskriminantanalüüsil põhinevad mudelid (Altman, 1968), logistiline regressioon (Ohlson, 1980), diskreetse ohu mudel (Shumway, 2001). 3. Turuinfol põhinevad mudelid 4. Sõltumatu kolmanda osapoole krediidianalüüs 10. Kuidas saab ettevõte oma kogu riski vähendada kui tema äririsk on kõrge? ● Futuurid – lepitakse kokku konkreetse kauba müügihind mingiks tuleviku hetkeks ning
saadud tulu) või intressi (laenamise eest teenitud tulu) Liigid: 1. Võlakirjad e. obligatsioonid 2. Osanikuks olemist kinnitavad osatähed või aktsiad 3. Liigitatakse riskiastme järgi: a. Võlakirjad kõige madalama riskiga /intress väga väike/ pankroti korral rahuldatakse võlakirjade omanike nõuded esmajärjekorras. Kõige väiksema riskiga on riiklikud ja KOV-i võlakirjad. Nt on võlakirju emiteerinud ka Kuressaare linn. b. Hääleõiguseta eelisaktsiad Nende omamine ei anna õigust kaasa rääkida ettevõtmise juhtimises. Määravad mulle kindla dividendi, mille suurus ei muutu. Omanike nõuded rahuldatakse järjekorras 2. kohal, kui ettevõte läheb pankrotti. c. Hääleõigusega lihtaktsiad annavad õiguse kaasa rääkida ettevõtte juhtimises
8 - p-dega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on p-s 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on p-des 2–4 nimetatud finantsvara ja (TuMS § 171 lg 2 p 6) - p-dega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud p- s 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lg 2 p- des 1–4 sätestatud tingimustele. (TuMS § 171 lg 2 p 7) 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. (TuMS § 18 lg 1)
usaldusühingu osanikuks või tulundusühingu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Kui residendist FI on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasosanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis maksustatakse tulumaksuga ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõigusele (v.a väärtpaberi emiteerinud varakogum). KINDLUSTUSHÜVITISTE MAKSUSTAMINE: 21% maksumääraga maksustatakse: ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustuse hüvitised, investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed, enne 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest ja leping on sõlmitud enne 01.08.2010. Varakindlustushüvitisi FIE ettevõtlustuluna, kui kindlustusmaksed, vara soetamismaksumus/amortisatsioon on kantud kuludesse
Investoreid otsivad kõrgemat tootlust välismaalt, mis vähendab euro väärtust ja suurendab eksporti Näited Eesti Pank Ühes kuus ostab Eesti Pank 2015. aastal keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju Üldjuhul ostab avaliku sektori võlakirjaostuprogrammi raames iga keskpank oma riigi valitsuse võlakirju, teiste riikide võlakirju ei osteta. Kuna Eesti riik võlakirju emiteerinud ei ole, siis Eesti Pank ostab Euroopa institutsioonide võlakirju ( Euroopa Finantsstabiilsuse Fond , Euroopa Investeerimispank) erandkorras sai Eesti pank loa osta Eesti riigile kuuluva ettevõtte Elering võlakirju Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu
ka tulumaksu. ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul
ka tulumaksu. ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul
ka tulumaksu. ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul
annaabi.ee 
