Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides
Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides (ise teavad, paras neile, las kärvavad, neid ongi kuidagi liiga palju, jess). By Oll©®TM 2004
lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides.
on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad. C - SÜSINIK · Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil · Süsinikku sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid. · Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele · Süsiniku aatomid on keemiliste sidemete abil ühendatud teiste elementide aatomitega, peamiselt H, O, N, S ja P-ga · Süsinik siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad süsiniku toidust · Süsinikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nendega tegeleb orgaaniline keemia C INIMORGANISMIS · 15 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 18% · 4 kovalentset sidet · Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad · Üksik-, kaksik ja kolmiksidemed · C aatomitest moodustuvad lineaarsed, hargnevad ja tsüklilised struktuurid H - HAPNIK
Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides (ise teavad, paras neile, las kärvavad, neid ongi kuidagi liiga palju, jess). Kasutatud materjaal · http://pedja.edu
Suureks ohuks keskkonnale on ka hapniku juuresolekul kuumenemisel to ni 300-1000oC (nt. tulekahju ajal) tekkivad ülimürgised lagusaadused. [1] Kuigi PCB-de mürgisus oli teada juba enne nende kasutusele võtmist ja seda kinnitasid ka mitmed tolleaegsed uuringud, võeti nad tänu oma headele füüsilistele omadustele siiski laialdaselt kasutusele. [3] PCB-d oht keskkonnale tuleneb veel nende suurest püsivusest ja nende akumuleerumisest elusorganismidesse läbi toiduahelate. Inimesed võivad selle ohuga kokku puutuda süües PCB-sid sisaldavat toitu, eriti liha ja kala ning juues saastunud vett või hingates PCB sisaldusega õhku 4 Inimese organismis võivad PCB-d ladestuda rasvkoes ja maksas. Lisaks võivad nad üle kanduda emalt lapsele raseduse ajal või rinnaga toitmisel. Mitmed uuringud inimeste ja loomadega on näidanud PCB-de kahjulikke mõjusid järglastel
Fullereenide nimetus anti arhitekt R. B. Fulleri järgi, kes koostas analoogilise konstruktsiooniga kandekoorikud. Senini tuvastatud kõige lihtsamas fullereenis C20 on 20 süsiniku aatomit, kõige enam on uuritud fullereeni C60. Neid saadakse grafiidi aurustamisel või kiiritamisel laseriga. Fullereene esineb ka tahma koostises, mis tekib benseeni põlemisel. Fullereenid läbivad kergesti rakumembraane ja võivad tungida elusorganismidesse. Fullereenide struktuuri võivad olla haaratud ka metalli aatomid, mida saab seejuures kergesti viia inimorganismi. Omadused Teemandi, grafiidi ja söe erinev struktuur põhjustab nende erinevaid füüsikalisi ja keemilise omadusi. Toatemperatuuril süsinik teiste ainetega ei reageeri. Kõrgemal temperatuuril tema aktiivsus suureneb nind süsinik reageerib mittemetallide ja metallidega: 1) hapnikuga moodustab süsinik kaks oksiidi- süsinikoksid(CO) ja süsinikdioksiid(CO2), olenevalt hapniku
· raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon kahjulik, tekitades keskkonnaprobleeme, nagu globaalne soojenemine ja happevihmad.
Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides. Kautsuk - on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid.
Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mida koguneb ühte kohta palju, võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehades on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). Päästeameti kemikaaliohutuse peaspetsialisti Priit Laaniste sõnul küsitakse kõige sagedamini nõu purunenud termomeetrist välja voolanud elavhõbeda kokkukorjamise kohta. Kraadiklaasi purunemisel tuleb elavhõbe pipeti või süstlaga kokku korjata ning
Nimelt segatakse mõnikord taimset päritolu materjali (nt maisitärklist) tavaliste taaskasutatavate kilekottide massi sisse. Sellisel juhul saavutatakse näiline kiire lagunemine. Maisitärklis kõduneb kompostis, aga plastik laguneb imepisikesteks tükikesteks, mis segunevad kompostiga, aga ei lagune bio-plastikuga samas tempos. Tekib eemaletõukav plastikumass, 6 mis võib sattuda elusorganismidesse. Ainus viis seda vältida, on kontrollida, kas nn biolagunev kott on ikka 100% taimsetest polümeeridest koosnev. (Lipp 2009) Esimesed biolagunevad kilekotid tulid müügile 1980ndatel aastatel. Naftapõhised biolagunevad kilekotid on tärklisepõhistest oluliselt soodsama hinnaga. Neil on säilinud ka head füüsilised omadused, mis ei erine tavakilest ning neid on lihtne hoiustada toatemperatuuril 3-5 aastat. (Jõgisaar 2008) Foto 2. Biolagunev kilekott (Autor: Ansu, M.)
· fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete moodustumise alus. Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade
t1/2 mage või suudmevees on pikem kui 40 päeva; t1/2 meresettes on pikem kui 180 päeva; t1/2 mage- suudmevee settes on pikem kui 120 päeva; t1/2 pinnases on pikem kui 120 päeva. Püsivad orgaanilised saasteained: lagunevad keskkonnas väga aeglaselt; püsivad keskkonnas pikka aega; võivad kuhjuda organismides. Bioakumulatsioon, biomagnifikatsioon. Bioakumulatsioon: saasteained keskkonnast > elusorganismidesse. Bioakumulatsioon on aine kontsentratsiooni suurenemine organismis võrreldes kontsentratsiooniga ümbitsevas keskkonnas. Biomagnifikatsioon ehk biovõimendumine: kemikaali kuhjumine toiduahelas; kemikaali kontsentratsioon organismis suurem kui tarvitatakse toidus. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, korrosioon; oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, raua-,
diabeedi ravis kasutatava insuliini GMO-bakteri ja hemofiilia raviks mõeldud GMO-raku loomiseni. 2006. aastal jõudis müügile insuliini aerosool, samal aastal saadi valmis esimene viiruskasvajate vaktsiin - papilloomiviiruse-vastane vaktsiin GMO-pärmirakkudes. Mullu jõudis Eesti turule vaktsiin emakakaelavähi tekitaja HP-viiruse vastu, vaktsiini tootmises kasutatakse GMO-rakkusid. Geenitehnoloogia tormilise arengu teel seisab Talpsepa sõnul aga tõsiasi, et veel ei osata geene n-ö otse elusorganismidesse viia. "Ravimitööstus panustab suuresti sellele, et muuta häid valke veelgi paremaks," märgib Talpsep. "Rekombinantsete valkude osatähtsus ravimiarenduses üha suureneb, maailma farmaatsiafirmade müügikäive kasvab eelkõige vaktsiinide ja biomolekulaarsete ravimite tootmise arvel, ravimivalkudel põhinevate ravimite müük järjest hoogustub." Ravimivalgud ongi sisuliselt GMOd Ravimivalgud, näiteks EPO, insuliin jt on sisuliselt GMOd, mis on loodud DNA osiste - plasmiidide abiga
kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). 4.1.Elavhõbeda toime inimese tervisele Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund.
orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides ALKOHOLID Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (
kui 100 miljoni inimese elu malaariast, entsefaliidist, katkust ja muudest epideemiatest ning näljahädast. Algul peeti DDT-d loomadele ja inimestele kahjutuks aineks, ent hiljem avastati siiski ka kahjulikud mõjud putukatest toituvatele selgroogsetele ja seega lõpuks ka inimesele. Eriti ohtlikkuks tegi DDT tema erakordne püsivus, mille tulemusena kandus ta pidevalt edasi toiduahelate kaudu kuni loomade ja inimesteni. Kogunedes elusorganismidesse ja lahustudes rasvades hakkab ta kuhjuma inimese ja looma rasvkoes, kutsudes esile kroonilisi mürgistusi, muutes pärilikku struktuuri ja tekitades vähkkasvajaid. Seega ilmnesid DDT-l mutageenne ja kantserogeenne toime. Lisaks oli DDT püsiv ka mullas ja vees, mistõttu võis tema kahjulik toime alles ilmenda aastate möödudes. Näiteks on DDT leitud pingiviinide rasvkoest Antarktikas, kus pole seda iialgi kasutatud.
ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). 6.1 Elavhõbeda toime inimesele Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund.
massiarvuga vahemikus 95 137. Cesium-137 ja Strontsium- 90, On kõige ohtlikumad radioaktiivsed tuumajäätmed oma pikaajalise efekti tõttu. Neil on keskmise pikkusega poolestusajad, ca 30 aastat. Seega pole nad ohtlikud mitte ainult täna, vaid nende radioaktiivne lagunemine ja keskkonnaohtlikkus kestab sadu aastaid. Nii strontsium-90 kui ka tseesium-137 on ained, mis satuvad toiduahelate kaudu elusorganismidesse ja ladestuvad ning kontsentreeruvad seal. Radioaktiivne isotoop Jood-131, mis samuti tuumajaamades tekib, annab küll esialgu väga kõrge kiirgusdoosi, kuid tema 8-päevane poolestusaeg viib ta üsna kiiresti keskkonnast välja. Tuumareaktorist eemaldatavad radioaktiivsed jäägid viiakse esialgu isoleeritud veehoidlasse ehk "ujumisbasseini", kus eemaldatakse nende jääksoojus ja kus lühikese elueaga produktid lõpuni lagunevad
a. Suurtes veekogudes (järved, jõed) suhteliselt ühtlane temperatuuri profiil. 4)Vesi esineb vedelas olekus väga suures temperatuurivahemikus 0 100o C. Võimaldab veel olla vedelas olekus enamuses kohtades meie planeedil 5)Vesi on universaalne lahusti. Ta on võimeline lahustama suurt hulka erinevaid keemilisi ühendeid. See omadus võimaldab veel kanda lahustunud toitaineid pinna- ja põhjavee äravooluga, võimaldab toitainetel imenduda maasse ja kanda neid elusorganismidesse (organismides) 6)Suur pindpinevus (nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile; vedelik üritab oma pinda muuta alati minimaalseks veetilgad). Võimaldab taimedel saada kätte vett ja seal lahustunud toitaineid maapinnast; moskiitovastsed jt. Pindpinevust vähendab vee temperatuuri tõus, vees lahustunud soolad, pindaktiivsed ained (klassikaline katse: münt ujub veeklaasis; "merevaht") 7)Vesi on ainuke ühend Maal, mis eksisteerib kõiges kolmes
tahkete osakeste koostises. perioodid Fosfori ringe toimub peamiselt vee, mulla ja setete kaudu. Haanja staadium: 13500 a.t. Fosfor - aeglaselt pinnasest ja setetest elusorganismidesse ja seejärel Otepää staadium: 12400-12600 a.t. veelgi aeglasemalt tagasi mulda ja veesetetesse. Haanja ja Otepää kõrgustikud aluspõhjalisele tuumikule NB! Fosfori ringe palju aeglasem kui lämmastiku ja süsiniku ringe. Rohkelt setteid (kuni 190 m)
väga ohtlik. Niimoodi juhtuski Jaapanis Minamatas 1950.1970. aastateni, kui kohalik keemiatehas Chisso laskis oma elavhõbedat sisaldavad reoveed Minamata lahte. Tulemuseks oli 1784 surnut. Teadlased on täheldanud, et elavhõbeda mürgistus põhjustab iibislaste sugukonda kuuluval liigil Eudocimus albus homoseksuaalsust. 5.2 Mõju organismile Elavhõbeda puhul tuleb juttu teha ka bioakumulatsioonist. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Elavhõbe on tugevasti akumuleeruv. Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbedasoolade puhul on see aeg aga kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb elavhõbeda hulk pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja
10 enda pindalast ja elab umbes 80 miljonit inimest. Läänemeri on reostuse suhtes väga tundlik, sest veevahetus ookeaniga on aeglane. Vette lastavad keskkonnamürgid jäävad siia kauemaks kui mõnda teise maailmamere ossa. Kogu veemassi vahetumiseks kulub rohkem kui 30 aastat. Nii võivad mürgised ained kaua ringelda ja hapnikuvaene vesi paljudeks aastateks süvikutesse seisma jääda. Mürgid kogunevad vette, setetesse ja elusorganismidesse ning vee suhteliselt madala temperatuuri tõttu on mürkainete lagunemine aeglane. Läänemeri on kaua võtnud vastu suurel hulgal reovett. Üheks suuremaks reostajaks on olnud Rootsi tselluloosi- ja paberitööstused, mis on lasknud merre tagasi elavhõbedajäätmeid ja orgaanilisi heitmeid sisaldavat reovett. Nüüd on seda oluliselt vähendatud. Lisaks orgaanilistele heitmetele leidub veest veel PCB-d ja DDT-d, mille kontsentratsioon Läänemeres on suur. PCB-d ja DDT-d on
Enamus taimseid valke (terad, seemned). Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid: Põhielemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustavad biomolekulid: 96-98% H, C, O, N, P, S. Makroelemendid esinevad organismis ioonidena. Ca, Na, K, Mf, Cl. Mikroelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Fe, Cu, Zn, Se, Sn. Süsinik - organismid on üles ehitatud süsiniku baasil. Siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad seda toiduga. C sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. 4 kovalentset sidet. Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad. Vesinik - kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom. Vesiniksidemed biomolekulides. H-sidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse.
Puhverdusvõime parandamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. Mulla neelamisvõime on võime hoida kinni tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1. Mehaaniline – toimib filtrina 2. Füüsikaline – molekulide sidumine mullaosakeste pinnal, seotud absorbsiooniga 3. Keemiline – mullas toimuvate reaktsioonide tulemustena moodustuvad kergemini lahustuvatest elementidest raskemini lahustuvad 4. Bioloogiline – elemendid on seotud elusorganismidesse 5. Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine – kõige tähtsam, vahetatakse katioone Mulla neelamismahutavus – 100g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka milligrammides. Lämmastik On ehituskiviks nukleosiidides ja aminohapetes, millest omakorda koosnevad nukleiinhapped ja valgud. N on biosfääris palju, kuna moodustab atmosfäärist 78%, kuid see pole taimedele otseselt kättesaadav, sest õhus on N molekulid omavahel seotud eriti püsiva kovalentse kolmiksidemega
ainete liikumisega taimes; 6) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. Õppesisu: Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus.
Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. /38/ Veest omastab organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb juttu teha bioakumulatsioonist. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. On ilmne, et niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires. samuti loomade vananedes. Elavhõbe on tugevasti akumuleeruv. Näiteks merevees, milles Hg foon on alla 0,1 ppb (ppb=parts per billion miljardik osa) võib kalade koes kontsentratsioon ületada 0,5 ppm (ppm miljondik osa). Sellise kala söömine pole tervisele kasulik! Mõned kalad ja kalatoidulised loomad on siiski võimelised metüülelavhõbedat
Kehtestud nõuded joogiveele, suplusveele · Veevõrgu kaudu levivatest haigustest olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, hepatiit A, kõhutüüfus, salmonelloos. · Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. 1 1 Energiakasutus 2 Kogu maapinnale langev kiirgusenergia - 178 000 TW, (15000 korda suurem, kui kogu maailma praegune energiatarve kokku) Peegeldub tagasi kosmosesse - 30% neeldub soojusena keskkonnas - 50% peab ülal veeringet - 20% seotakse fotosünteesil elusorganismidesse - 0,006% Energia on igasuguse tootmise aluseks, tootmise suurendamine nõudluse (=tarbimise) kasvu tõttu nõuab aga ka energiatootmise kasvu. 3 Energia pärineb: _ Taastumatud energiaallikad fossiilsed kütused, tuumaenergia _ Taastuvad biomass hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus; maagaas tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia 4 5 _ Rahvuslik kogutoodangu kasv seotud energiatoodanguga _ Energia tõhusama kasutamise areng.
annaabi.ee 
