Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elusorganismidele" - 343 õppematerjali

elusorganismidele on omane kaitsekohastuslik võime taastada kudede terviklikkust (reparatsioonivõime); Reparatsioon: 1) regeneratsioon; 2) Organisatsioon.
thumbnail
3
doc

Bioloogia uurib elu

Hiljem, kui nad oksüdeeruvad, energia vabaneb. Taimed kasutavad energeetilistel eesmärkidel enda sünteesitud ühendeid, loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja väljutavad seda. Aine-ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Milles väljendub elusorganismidele omane püsiv sisekeskkond? Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis tagatakse ainevahetuslikke protsesside regulatsiooniga. Sisekeskkonna püsivus ilmub aga mitmel erineval tasandil. Tulenevalt aine-ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud on püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased organismid. Üherakulised organismid sõltuvad...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
8
sxw

Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas

Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...

Keskkond
67 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

12 klassi Bioloogia.

· Elu omadused - Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. *Ainuraksed ja hulkraksed. Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid. Ainuraksed: Kingloom, pärmseen. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid. - Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime....

Bioloogia
63 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Fotosünteesi esitlus

c Üldiselt Fotosüntees on hapniku ja glükoosi saamine süsihappegaasi, vee ja valgusenergia toimel. Viiakse läbi taimedes Alustuseks Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli elektronide energia arvel. · Valguskiirgu · Klorofülli s molekulid ergastab Jagunemine Valgusstaadium Pimedusstaadium Valgusstaadium · Klorofülli · H0 ergastunud · O elektronid Lagundatak se eraldub Reaktsioonid valgusstaadiumis Fotosüsteem II Fotosüsteem I Ergastunud seovad klorofülli e¯ energia · Klorofülli ergastunu · NADP · H lagundamin süntees d e¯ molekulid e...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ultraheli - referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS REFERAAT ULTRAHELI KEITY KIVILO SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ultraheli, kasutusalad 3. Kasutatud kirjandus ULTRAHELI DEFINITSIOON Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1GHz. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz. Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus. Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond ­ võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond ­ peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond ­ kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Bioloogia uurib elu

Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehituseks kõlbulikke valke, lipiide või sahariide. Neid tuleb ise sünteesida. Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse, mille käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. MILLES VÄLJENDUB ELUSORGANISMIDELE OMANE PÜSIV SISEKESKKOND? Tulenevalt aine- ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas: 1) PÜSISOOJASED - Kehatemperatuur ei muutu (nt imetajad ja linnud). 2) KÕIGUSOOJASED - Organismid, kelle ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida (nt kalad, kahepaiksed ja roomajad). Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast veidi rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad....

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Geograafia kt kordamisküsimused

Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus:...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kaltsium

Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014 Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile....

Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioloogia küsimused 51-67 lk.

Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks,...

Evolutsioon
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mittemetallid, vesinik

Hapnik:  Värvitu  Lõhnatu  Maitsetu  8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit  Välises elektronkihis on 8 elektroni  Tihedus on 1,1321kg/m3  Keemistemperatuur –183 °C.1 Vesinik:  Värvitu  Lõhnatu  Maitsetu  1 elektron, 1 prooton ja 1 neutron.  Tihedus on 0,0899 kg/m3  Keemistemperatuur -253 °C.2 b) Miks on hapnik elusorganismidele oluline? Selgita koos reaktsioonivõrranditega. Hapnik on elusorganismidele oluline, sest see vabastab kehas toitainetest energiat. Energiat vajavad rakud, et tagada oma elutegevuse korrektne talitlus. Hingamise jääkproduktis on süsihappegaas ja vesi. 3 Samuti on vaja hapniku fotosünteesiks. Rohelised taimed saavad oma eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest (CO2 ja H2O)....

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkaanid - keemia

Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elu teke

Need fagotsüteeriti ürgsete eukarüootide poolt ja toimisid kui endosümbiondid. · II tüüpi fotosüntees, mille käigus vabaneb hapnik, suurendas vaba hapniku hulka kõigepealt vees ja edasi ka atmosfääris. Seda esialgset etappi nimetatakse ka hapniku holokausti perioodiks, sest ta on väga hea elektronide aktseptor ja on elusorganismidele väga toksiline. Paljud anaeroobsed mikroobid surevad kohe hapniku keskkonnas. Seega nõudis elu muutunud keskkonnas teatavate kaitsemehhanismide tekkimist. See toimis aga aeglaselt ja paljud anaeroobid surid neil aegadel välja, vaid väga üksikud säilusid ja eksisteerivad siiani. Mõned neist aga omandasid hapnikhingamise. Need olid punabakterid, kes evolutsioneerusid hapnikhingamise suunas. Selleks hakkasid nad...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Globaalprobleemid - kliima soojenemine

Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.Seda nähtust nimetatakse k...

Bioloogia
160 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

See lahustub orgaanilistes lahustites. Madala lämmastikusisaldusega nitrotselluloosi kasutatakse nitrotselluloosilakkide valmistamiseks. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse püroksüliiniks ja sellest tehakse püssirohtu ning lõhkeaineid. Sulfaadid Väävelhappe metüül ja etüülestrid on väga mürgised. Neid kasutatakse teiste ainete saamiseks. Fosfaadid Fosfaadid on elusorganismidele erakordselt tähtsad. Enamikku looduslikke fosforiühendeid võib käsitleda kui fosforhappe H PO derivaate. Paljudes rakkudes toimuvad protsessid algavad fosforhappe estri moodustumisega. Nukleiinhapped on samuti fosforhappe estrid. Suur osa organismile vajalikust energiast saadakse glükoosi bioloogilisel oksüdeerumisel. Mõned fosforhapete estrid on väga mürgised. Neid kasutatakse taimekaitsevahendites parasiitide tõrjeks,...

Keemia
374 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Halogeenide mõisted ja seletused

Elektrofiil ­ tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil ­ vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid ­ orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus ­ aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus ­ aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid ­ madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid ­ bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks kom...

Keemia
188 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Konspekt!

Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoosuse andmiseks 2. Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest 3. Metallide pindade puhastamieks õlidest ja rasvadest enne katete pealepanemist 4. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele . Tahked ained Temperatuuri tõstmisel osad ained muutuvad vedelaks, aurustuvad (sublimeeruvad) või lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ­ ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon...

Keemia ja materjaliõpetus
368 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maa magnetväli

Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad täites taeva virmalistega. Kuid magnetosfäär võib tekitada ka probleeme. Neljal päeval igas kuus läbib Kuu Maa magnetvälja ning kuupind saab staatilise elektri laengu. Kord kuus möödub Maa kaaslane oma orbiidil läbi magnetvälja saba, mis on suunatud päikesest eemale ning selle saba keskel on laetud osakeste voog...

Füüsika
125 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Footoni energia ja sageduse vaheline seos ­ = h f , kus h = 6,625 10-34 J s on Plancki konstant ja f valguslaine sagedus. Mida suurem sagedus, seda suurem energia. Raadiolainete sagedus on kõige väiksem, st energia kõige väiksem, -kiirguse sagedus kõige suurem, st energia kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ­ on elektronide vabanemine ainest valguse footonite toimel. Väljumistöö ­ Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A....

Füüsika
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun