Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust
Sissejuhatus bioloogiasse Bioloogia on õpetus elusast loodusest, mis uurib: 1) organisme ja nende ehitust (anatoomia) 2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jag...
Seenerakk 1. Seeneraku tunnused · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus :
Stanley L. Miller Saskia Kivi Bioloogia Tallinna 32. Keskkool 12d 2010 Millised pidid olema elu tekke tingimused? Louis Pasteur 1860 Kõik elus pärineb elusast 20 sajandil hakati põhjalikumalt uurima Elu tekke 3 põhiseisukohta On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistel taevakehadelt Elu on Maale tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid Füüsikaline Evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid Universum 1215 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja
Rakendusbio lähtekohad: maaviljelus, loomakasvatus, vanaaja meditsiin. Toiduainetööstus: piimhappebakterid kurgi, kapsa, piima jt hapendamine, hallitusseened juust, pärmseened pagaritooted, alko, bakteri- ja pärmijuuretised juust ja vein, Louis Pasteur elu saab alguse elusast, vaktsineerimise põhimõte. Meditsiin: Alexander Fleming avastas penitsilliini, rohehallikust (pintselhallik). Biotõrje: seen seene vastu, feromoonid, bakteritoksiin putukate vastu, reovete puhastamine. Taimede meristeempaljundus: taimede vegetatiivse paljundamise e kloonimise meetod. Meristeemkude: algkude on taimede võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemkoe omadused: kiire paljunemisvõimega, ei ole
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm.
Kromoplast > kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast > leukoplastiks Kui roheline taim satub pimedasse Seenerakk Tunnused: Eukarüoot, ehk päristuumne, tuum on ümbritsetud tuumamebraaniga Heterotroofne, ehk seenad kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid, ehk toituvad surnud orgaanlilisest ainest Biotroofid, ehk toituvad elusast orgaanilisest ainest Hüüfid, ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks, ehk mütseeliks v.a. pärmseente puhul Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Seeneraku organellid Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma Rakumembraan ümbritsetud membraaniga Rakukest koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga
Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemilin energia kemosünteesijad (näiteks väävlibakterid) Heterotroofid Saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Samuti lähteained organismiomaste ainete sünteesiks Enamus loomi on heterotroofid: Taim-, sega- või loomtoidulised Samuti toituvad seened surnud ja elusast orgaanilisest ainest Mksotroofid Tarbib nii valmis orgaanilist ainet kui ka fotosünteesib Näiteks huulhein, silmviburlane Metabolism Assimilatsioon Kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid Dissimilatsioon Kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid Assimilatsioon Organismis toimuvate sünteesiprotsessidel Saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukeliinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid)
Õpik lk 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on
Sinu nimi olgu Iisrael Enne filmi vaatamist, poleks ma eales arvanud, et juute kiusati nii julmalt. Ma teadsin, et neid hukati ning saadeti laagritesse sunnitööd tegema. Kuid see, et neid lihtsalt niisama maha lasti, elusast peast lausa põletati, lihtsalt võttis sõnatuks. Mis nad ometi tegid, et seda väärisid? Nad on inimesed nagu meiegi. Filmis nähtud pildid, kus olid juudid maha lastud mingite palkide peal ja vahel, avasid mu silmad. Enne arvasin, et nende kodust ära saatmine oli julm, aga nüüd sain aru, et see polnud veel alguski. Ma ei oska ettegi kujutada, mida nad tunda võisid. Tean seda, et minu tunded pole sugugi head olen pettunud ning ka imestunud nendes, kes nende tapatalgudega kaasa läksid
arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Geneetilised võrdlustel kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Molekulaargeneetilised võrdlused tõendid evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Aretamine toimub pärilikku muutliku ja kunstliku valikut kasutades. ,,kõik elus pärineb elusast" Füsioloogiline evolutsioon- keemiliste elementide mitmekesisuse tekkimine galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi areng. (12- 15 miljard univ. ja päikesess. u 5 miljard) . Keemiline evolutsioon- aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. keemilise evolutsiooni protsessid : 1. bioloogiliste monomeeride teke 2. bioloogiliste polümeeride teke 3
selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). Kolmas haiged süüakse ära, et nad ei pärandaks edasi oma haigusi. Georges Curvier ,,Eri maakihtides on erinevad loomade kivistised. Mida sügavamal, seda erinevad on praegustest organismidest" Seletas paljut katastroofidega. Lamarck ,,Elu tekkis ja tekib Maal iseärkamise teel ja on pidevas, kuid aeglases muutumises" Louis Pasteur ,,Kõik elu pärineb elusast" Miller jäljendas algseid tingimusi Maal, taheti matkida evolutsiooni, ainete kokkusegamisel saadi aminohappeid. Paleontoloogia uurib kivistisi ehk fossiile 1. SUHTELINE VANUS (millised kivimid olid varem, millised on praegu. Mida sügavamal seda vanemad) 2. ABSOLUUTNE VANUS (tegelik vanus) 3. GEOKROMOLOOGILINE VANUS (skaala, mitmest piirkonnast võetud tulemused analüüsitakse ja võrreldaks) Teooriad Maal elu tekke kohta: 1. Suure Paugu teooria 2
ÖKOLOOGIA JA JAHINDUSE ALUSED Ökoloogia Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning neid ümbritseva keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia on õpetus looduse majapidamisest (ldn. "oikos" maja, "logos"- õpetus, teadus), looduses valitsevatest vastastikustest suhetest. Keskkonnategurid Kõik organismid sõltuvad ümbritsevast elusast ja eluta loodusest keskkonnateguritest. Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed
(kiire/aeglane) 4.LIIGI TASE Erinevad liigid esinevad looduses oma levila ehk areaali piires populatsioonidena. Populatsiooni moodustavad ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid, nt hundid, tammed jne.Populatsioonisiseselt võib uurida mitmeid eluavaldusi, näiteks paljunemist. 5.ÖKOSÜSTEEMI TASE Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mille moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumis-suhetes olevad organismid koos eluta loodusega. Ökosüsteem koosneb elusast osast, mille moodustavad taimed, loomad, seened, mikroorganismid ja eluta osast, mille moodustab organismide elukeskkond (õhk, vesi, muld). Ökosüsteemidest esinevad Eestis järved, sood, metsad, jõed, põllud, mered jne. Kõige suuremaks ökosüsteemiks on BIOSFÄÄR. Biosfääriks nimetame kogu maad ümbritseva elus-looduse kihti. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel) Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses: - Lagundajad: tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks - Sümbiondid: aitavad talitleda teistel organismidel - Mükoriisa: seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga - Samblikud: liitorganism, mis moodustub vetikast ja seenest - Parasiidid: toituvad teiste arvelt(majavamm)
Ökoloogia 1. Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele.
Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe. Kiskusid tal elusast peast südame rinnust, küpsetasid selle tulel ja sõid rituaalselt üheskoos ära. Saatsid naabritele veriseid mõõku ja soovitasid oma sakslastega sama teha. 1223 – teine Ümera lahing. Sakslased võitsid. Viljandi linnus langes teistkordselt. 1223 saabus Tartusse vürst Vjatsko, temast sai ajutiselt Tartu valitseja. Sakslased püüdsid mitu korda Tartut valluada, esimesed katsed ebaõnnestusid, Meelitati vürsti Venemaale tagasi minema. 1224 – sakslased tulid liivlaste ja latgalitega.
II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J.Haldane kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid. Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus,
Leeuwenhock bakterid suukoopas E.Jenner rõuge vastane vaktsiin L. Pasteur ( kõik elus tekib elusast ) käärimised, siidi tootmine avastas pärmseemned [pastöriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan püstitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Greorg Mendel avastas geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis-ja valikumeetodid.
Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ... Kuigi lisaained on etteantud piirides toiduainetes lubatud, ei ole paljud neist
elanud orgaismidest. tekepolümeermolekulide organiseerumine 4. Fossiil-väljasurnud organismide jäänused rakutaolisteks süsteemideks.) ja jäljendid. 18. Louis-tõestas et ka bakterid tekivad üksnes 5. Suhteline vanus-millised org eksisteerisid olemasolevatest bakteritest-kõik elus varem,millised hiljem. pärineb elusast. 6. Absoluutne vanus-kivitise tegelik 19. Bio.makromolekulide tekkeks vajalike vanus,seda kui kaua org elasid. ühendeid on saadud abiootiliste katsete tomgimustes,leitud on ka 7. Geokronoloogia meetod-radioaktiivsete meteoriitidest.Elu käivitamiseks oli elementide ja isotoopide kasutamine,mille isereprodutseeruvate süsteemide teke.
põhjendatavate seaduspärasuste järgi. b) evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust c) esitas oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooria darvinismi. - positiivsed küljed : a) lõi esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 3. Evolutsiooni tõendid. ( tööleht ) 4. Elu päritolu. - elutekke hüpoteesid : a) kõik elus pärineb elusast. b) elu on loodud. c) elu on Maale transporditud. d) elu on tekkinud elutust ,,isetärkamise" teel. e) elu on arenenud elutust ainest, arengu tulemusena umbes 4mld-t.a.-t- tagasi. - füüsikalise evolutsiooni sündmused : a) füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste
membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha on neil paljunemis organ. 9. Paljunevad hulga kiiremini, kui teised elusorganismid. 10
Lisaainete kasutamine toiduainetes Piimatooted Juustud Piret Müürisepp 11.10.2013 Lisaained liigitatakse päritolu järgi kolme rühma Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi
Biotehnoloogia. rakendusbioloogilosed meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sirgumise ja pärilikkuse muutmiseks. Hapendamine, käärimine. toiduainete töötlemise meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Nendes protsessides ei teki elusolendeid, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse (kõik elav tekib elusast) Piimhappebakterite ja pärmseente kasutamine toiduainetetööstuses. Nt kurgi, kapsa, piima jt toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Juustusortide valmistamisel osalevad peale bakterite ka hallitusseened. Alkohoolsete jookide, aga samuti pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Pärmseened põhjustavad etanoolkäärimist, mille käigus tekkiv CO2 kobestab ja kergitab tainast; etanool ise aurub küpsetamisel välja. Selliseid töötlusi nim
Maailmanäitust huvituma. Samuti seltsis Rodin kõrgprofiili intellektuaalide ja kunstnikega. Peale 53-aastast kooselu abiellus ta Rose'ga nende mõlema viimasel eluaastal. Tema skulptuurid kaotasid peale tema surma 1917. aastal populaarsuse, kuid mõne aastakümne pärast tõusis ta pärand taas au sisse. Skulptuure: 1. ,,Pronksiajastu" elusuuruses pronksist kuju alasti mehest, mille esmaesitlus oli 1877. aastal Salonis Pariisis. Rodini kritiseeriti, kuna arvati, et ta on elusast modellist vormi teinud ja kuju sellest valanud. See väide oli aga loomulikult vale. 2. ,,Ristija Johannes jutlustamas" lõpetatud 1878 aastal. Rodin tegi selle kuju kahe meetri kõrguse, et vältida süüdistusi vormi valamise kohta, mille osaliseks ta oli eelneva taiesega saanud. Kui ,,Pronksiajastu" on kujutatud staatiliselt, siis selle skulptuuri zestid ja liikumine tundub olevat suunatud vaataja poole.
2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja. Selgitas käärimise olemust ( elusolendi toimimise protsess); kõik elus tekib elusast ( avastas hermeetiliselt suletud toitaine kuumutamisel ( pastöriseerimine) ei tekkinud käärimist, roiskumist ). Vaktsineerimine organismi surmatud või nõrgestatud haigustekitajate süstimine, mis vallandavad immunoloogilised kaitsemehhanismid ( marutõvevaktsiini looja ) b) Alexander Fleming mikrobioloog, bakterioloog ja õppejõud. Avastas penitsiliini ( rohehallik) Petri tassis olnud hallikukolooniast eraldatud aine, mis on ravimiks
e. turgori Bakterid . Bakterid - prokarüoodid ehk bakterioloogia eeltuumsed . * mikrobioloogia *bakterioloogia L.Pasteurn (1822 - 1895 ) 1857 .a tõestas , et bakterite olemasoli käärmimisprotessi käivitajatena. 'Alustas aktiivsen vaktsineermisiega . *Pastöriseerimisega protsessa on tema järgi nime saanud . *Pastuer tääätas veini. , õlle ja juustutööstuses. *1878 .a jõudis ta haiguste juurde . *Jõudis tõeni ,et haigus - see on elusast põhjustatud. *Ta leidis Marutaudi vastu vaktiisni . Robert Koch 1843 - 1910 * Siberi katk * Tuberkuloos * koolera 1928. a. Fleming avastas penitsilliini. * Tegelikult on nad sellised , neil puuduvad tuum ja teised membraaniga ümbritsenud organellidega . Bakteriraku ehitus joonis ( lk 75 , lk 35 väikses rohelises ) Bakteri kromosoom ja plasmiid ehk suur ja väike DNA . Kuidas bakterid energiat saavad ? Väga erineval viisil : *Autotrooofid . . .
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
a) võimaldab rakkude eristumist kudedeks -> organiteks -> viib uute organismi tüüpide tekkele (lülijalgsed, limused, kalad) b) tagas püsivama sisekeskkonna, mis eraldus väliskeskkonnast c) kujunevad organismi terviklikkust tagavad regulatsiooni süsteemid (NS, vereringesüsteem) -> selle tulemusena organismide iseseisvus keskkonnas (keskkonnast vähem sõltuvad). Louis Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik- kõik elus pärineb elusast. a) Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained b) Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale c) Kui need ained tekiks, siis kasutatakse/süüakse nad olemas olevate organismide poolt ära Töötas välja vaktsiini, vaktsineerimise. Stanley Miller a) sai anorgaanilistest ainetest vastavalt 4 aminohapet b) kolbides pole suudetud ei RNAd (varem oli- kuidas? Ei tea) ega DNAd Evolutsiooni tõendid: uurimismeetod Mida uuritakse
järglase. Rakuteraapia: Kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt rakumasside siirdamisega. 3.Millistes valdkondades rakendatakse biotehnoloogiat? Maaviljelus, loomakasvatus, meditsiin. 4.Millega läksid teaduse ajalukku A.Fleming ja L.Pasteur? A.Fleming: Avastas penitsilliini ja oli antibiootikumide ajastu sissejuhataja. L.Pasteur: Selgitas käärimise olemuse. Hiljem tõestas, et elu iseteket ei esine: kõik elav tekib elusast. Katseloomi nakatades ja ravides avastas vaktsineerimise põhimõtte. 5.Mis on biotõrje? Näited. Seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. 1) Feromoonid biotõrjes. 2)Bakteritoksiin putukate vastu. 3) Reovete puhastamine. 4)Seen seene vastu. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? 1)Eraldatakse varre
· Iga liigi genoomis on talletatud informatsioon tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. · Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Näiteks on saadud metsikust eellasest(hundist) palju koeratõuge, kes erinevad üksteisest suuruse, kuju ja käitumise poolest . · Louis Pasteur- kõik elus pärineb elusast. · Elu tekkeks olid vajalikud tänapäevastest erinevad tingimused ja et see toimus pikaajalise ning mitmeastmelise protsessi tulemusena. Füüsikaline evolutsioon( füs.evo universiumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktika, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Füs ja keemilised tegurid kujundasid Maa atmosfääri), keemiline evolutsioon(maa varane atmosfäär kujunes kosmilistest ja vulkaanilistest gaasidest)
kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inimese poolt kasvama pandud kultuurtaimede
geneetilise koodi universaalsus, molekulaargeneetiliste protsesside unikaalsus(replikatsioon, translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip), pseodogeenid(saab määrata põlvnemist) 5. biogeograafilised- mandrite elustiku sarnasused, ürgimetajad, algimetajad 6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. Uurijad: Fox(,,mikrokerad") ja Miller(lihtsatest ainetest aminohapete saamise katse) Astmed: 1. bioloogiliste monomeeride teke 2.bioloogiliste polümeeride teke 3. ,,mikrokerade" teke
3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes. SEENED Seeneraku tunnused: SEENED · Eukarüoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. AINU- JA HULKRAKSED SEENED: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Seeneraku organellid: Tuum Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Rakumembraan Ümbritsetud membraaniga.
Kas sõdadel on vaid negatiivne mõju või leidub neis ka midagi head? Sõda on kahe või enama osapoole vaheline relvastatud võitlus ning sellel on minu arust vaid negatiivne mõju. Need võivad olla suured või väikesed ning kesta aastaid, näiteks Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Sõtta minnakse mingil eesmärgil, olgu selleks siis religioonne, ajalooline või geopoliitiline põhjus. Sinna saadetakse mehi teadmisega, et nad ei pruugi elusast peast kodumaale naasta. Nii juhtus 20. sajandi alguses, mil mitmed riigid võitlesid kolooniate pärast, et oma valdusi suurendada. Esimene maailmasõja üks põhjuseid ongi see. Algas sõjaline tegevus, millest võtsid osa mitmed suurriigid ning moodustati kaks leeri: Keskriigid ja Antante. Selles sõjas võeti kasutusele mitmeid strateegilisi asju, mida sõjaajaloos polnud varem kasutatud. Näiteks lennukid, tankid, gaas. Samuti toimus ka positsioonisõda ehk
Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine
taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse · Leukoplaste (sisaldavad varuaineid) Vakuoolid on taimeraku veemahutid, sisaldavad mitmeid varuaineid ning loomi ligimeelitavaid aineid, koguvad endasse jääkproduktid 4. Seened Seened on heterotroofid. Seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Seeneniidistik on mütseel. Seened võivad olla: · Saprotroofid- toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid- toituvad elusast orgaanilisest ainest Seened saavad olla nii ainuraksed (ümarad pärmiseened) kui ka hulkraksed (nt kottseened, hüüfides on vaheseinad) Seened jagunevad: · Kottseened (pärmiseen, mürkel) · Ikkeseened (täpphallikud) · Kandseened (pilvikud, majavamm) Seenerakk on ümbritsetud membraaniga. Membraanist väljapoole jab seentele iseloomuliku koostisega rakukest (koosneb kitiinist, on õhem ja elastsem kui taimel). Ta kaitseb ja toestab seenerakku, annab talle kindla kuju
Elaioplastiidid rasvade säilitamine. Proteinoplastiidid proteiini säilitamine ja modifitseerimine. 11. Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest. Söödav kevadseen kuhikmürkel on saprotroof · Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest. Kuuseriisikas on biotroof 12. Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistiku? Millistel seentel niidistik puudub? Pärmseentel puudub seeneniidistik. · Hüüfid ehk seeneniidid. · Mütseel ehk seeneniidistik 13
Sinakamad rohelise toonid loovad asjaliku, jaheda ja hügieenilise atmosfääri. Tumedad sinakasrohelised vahendavad kindlustunnet ja mõjuvad väga hästi silmadele, ei väsita ega pimesta. Halliga murtud roheline tekitab paljudes tunde halvavast laiskusest. Kollakasroheline mõjub nooruslikult ja kevadiselt, on rõõmsameelne ja lootusrikas. Elav roheline toataimede näol mõjutab oluliselt korterite ja tööruumide atmosfääri - nende kasvurütmile kaasa elades saame osa elusast ja muutuvast. Roheline võib väljendada mugavusetunnet või tekitada hoopis halba meeleolu, olenevalt pinnast ja intensiivsusest, isikust ja olukorrast. Laes mõjub roheline kaitsvalt ja katvalt, seintel piiritlevana, kindlust andva ja rahustavana. Põrandal on roheline teatud küllastusastmeni loomulik, pehme, astumiseks sõbralik, vaibana vetruvalt kandev. Interjööris on roheline küllalt aktsepteeritav värv nii arvutiga töötamisel, raamatukogus ning kontoris
Metalli tootmine Biotõrje Antibiootikumid Bakterjaalsed väetised Toidupaksendajad Silo valmistamised SEENED Seeneraku tunnused: · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks tesite organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid toituvad elusast orgaanilisest ainest · Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvad liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened Ainu- ja hulkraksed seened: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Kottseened - pärmiseened, rohehallik, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud, nutthallikud Kandeseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm
kõige kõrgem organiseerituse tase. Teadlased püüavad oma töös jõuda looduse üldiste seaduspärasuste avastamiseni. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ja aitavad paremini aru saada looduses toimuvast. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid, mis pärinevad loodusest. Bioloogide uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid). Lisaks uurimisobjektile on teadustöö üheks oluliseks küljeks uurimismeetod. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimustöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud seaduste ja faktide üldistust
Põllumajanduses rakendusi: biotõrje, bioväetised, silo. Toiduainetööstuses rakendusi: GMO, hapendamine(piimhape), käärimine, pastöriseerimine. Meditsiinis rakendusi: ravimid(antibiootikumid), vaktsiinid. L.Pasteur- tõestas, et käärimine, hapendamine ja roiskumine on elusolendite toimimise protsessid ning et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tõestas, et kõik elav tekib elusast. Samuti tõi esile pastötiseerimis tehnoloogia. Lõi marutõvevaktsiini. A.Fleming- pentitsilliini avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. G.Mendel- avastas geenid ja nendepärandumise seaduses, mis paneb aluse geneetika arengule. Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. NT
Kõike seda tegin ma esimesel poolaastal. Teisel poolaastal hakkasin ma tegelema uurimistöö kirjaliku osaga. Selleks, et seda tööd valmistada olen otsinud informatsiooni internetist. Uurimistöö sisu Ümarmudila välimus Ümarmudil on pisikese või keskmise suurusega kala , kes on umbes 15-25 cm pikk .Ta on pruunika värvusega nagu muda , mõned kohad on tal heledat tooni . Tal on uimed peagu läbipaistvad . Uimede otsad on sakilised .Ümarmudilal on suured silmad . Ka esineb isastel elusast peast süsimust värvus. Mudilatele iseloomulikult on kala rinnauimed kokku kasvanud imilehtriks ja elus kala hoiab selle abil end isegi niiske käe küljes kinni. Segi võib teda ajada musta mudilaga, kuid temal esineb kõrge, terava tipuga esimene seljauim, mida ümarmudilal ei ole. Ka on must mudil väiksem, ümarmudila keskmine pikkus on Euroopas 22 cm.(1) Foto 1 ümarmudil autor: Arne Kuilman Elupaik Ümarmudila algne elupaik on Kaspia, Musta ja Marmara mere piirkond
sünteesivad vitamiine inimese soolestikku mikrofloorasse kuuluvad bakterid (streptococcus thermophilus ; lactobacillus acidophilus) Seenerakk Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism,
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud,
Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, looduslik valik, liigiteke. D. Mida tõestas Louis Pasteur ja kuidas on see seotud elu tekkega Maal? Ta tõestas 1860ndatel, et kõik elus pärineb vaid elusast. 6. Mille alusel määratakse kivimite suhtelist- ja absoluutset vanust? Suhteline vanus - millised kivimid on tekkinud varem ja millised hiljem. Absoluutne vanus - aeg, mis on möödunud kivimi moodustumisest ehk kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. 7. Selgita homoloogilise organi mõistet? Milles seisneb homoloogiliste organite võrdluse tähtsus evolutsiooni tõendina? Homoloogilineorgan - anatoomiline ehitus on sarnane, aga funktsioon on erinev
annaabi.ee 
