Liik on elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi (bioloogiline def). Ühine levila ja ühine põlvnemine. Geograafilist faktorit arvestades saab eristada kahte peamist liigitekke tüüpi: allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Esimesel juhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult eraldatud lähteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus. 15.Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Bioloogiline mitmekesisus kasvab aastatega (nt.vihmametsad). 16.Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus üldjoontes kasvab poolustelt ekvaatori poole liikudes niiskuse kasvu tõusuga. 17.Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala suurenedes liikide arv kasvab; isoleeritus vähendab elurikkust. 18.Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele
peripatriline – kui väike osa isendeid asustab uue ala väljaspool areaali (asutaja efekt) väikese perifeerse populatsiooni isolatsioon sümpatriline - ruumiline eraldatus puudub – lõhestav valik – polüploidia – kromosoomgarnituuri kordistumine. Autopolüploidia kui sama liigi piires, allopolüploidia kui erinevate liikide isendid ristuvad. 3. loeng (slaid) 15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Ökosüsteemi bioloogiline mitmekesisus sõltub aja pikkusest, mil see süsteem on eksisteerinud ja ajaloo käigust. BD on suurim vanades ökosüsteemides . Troopilistes vihmametsad kümneid miljoneid aastaid. Püsivus tekitab komplekssust ja see omakorda püsivust. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus ei paikne Maakeral juhuslikult, vaid muutub piki keskkonna gradiente (tunnuse muutlikkuse rida)
Parapatriline - liigi varieeruvus kohastuste tõttu Sümpatriline - Liigi jagunemisel kaheks või enamaks liigiks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). 15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Elurikkus on suurim vanades ökosüsteemides nt Ürgmetsad, vihmametsad ja puisniidud. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Poolustest ekvaatori suunas elurikkus suureneb, kuna seal on sobilikumad keskkonnatingimused paljudele liikidele ja vanemad ökosüsteemid. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala kasvades elurikkus suureneb ning isoleeritusega väheneb(nt saared). 18
meetrised labad, mis tuules pööreldes ajavad ringi generaatorit, mis omakorda toodab elektrit. Eri plastikutest valmistatud tiivikud muutuvad elukaare lõpus keskkonnareostuseks, mida tänapäeval ringlusse suunata veel ei osata. Tuulikud tekitavad lähikonna elanikele müra- ja valgusreostust ning võivad takistada ka lindude rännet. Samuti seostatakse tuulikutega lindude massilist hukkumist ja suurte tuuleparkide mõju elurikkusele. SUURIMAD TUULEPARGID MAAILMAS Maailma suurim tuulepark on Hiinas asuv Gansu tuulepark üldvõimsusega 6 GW (2012). Aastaks 2020 peab see kasvama 20 GW-ni. Suuruselt teine tuulepark maailmas on Alta tuuleenergia keskus ehk Mojave tuulepark Ameerika Ühendriikides California osariigis üldvõimsusega 1547 MW, plaanis on suurendada seda 3 GW-ni. TUULEPARGID EESTIS Esimene tuulepark Eestis rajati 2002. aasta
............................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus Referaadis kirjeldan, kes/mis on võõrliigid ja kuidas satuvad võõrliigid uutesse elukeskkondadesse; millised võõrliigid ohustavad elukeskkonda maismaal ja vees; milline on võõrliikide mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elurikkusele ning kuidas seda mõju vähendada. Toon esile Eestis enim levinud võõrliigid ning kirjeldan, kuidas nende asurkondi kontrolli all hoida ja võimalikult vähendada mõju kohalikule elukeskkonnale eesmärgiga säilitada tavapärane elurikkus. 2 Võõrliigid Eestis loetakse kokkuleppeliselt võõrliikideks sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult
rohkem mõistetakse, et sellest ei piisa. Keskkonna- ja looduskaitse küsimustega on asunud tegelema ka kohalikud omavalitsused, sest jätkuv linnastumine üle kogu maailma on seadnud suure surve alla linnade ja linnaümbruse looduslikud alad ning toonud kaasa uusi keskkonnaprobleeme. Elurikkuse kadumine Elurikkus on inimese jaoks tähtis elukvaliteedi tagaja. Bioloogiline mitmekesisus hoiab meie tervist ja tagab heaolu, pakub puhkamis- ja lõõgastumisvõimalusi ning just tänu elurikkusele on inimesele kättesaadavad eluks vajalikud tooted ja materjalid, nagu toit (sh aia- ja metsasaadused), ravimid (ravimtaimed) ja ehitusmaterjalid (puit, kiud). Elurikkuse hoidmine aitab kindlustada, et need tooted ja materjalid oleksid meile kättesaadavad ka tulevikus ja tulevastele inimpõlvedele. Elurikkuse kadumine Samas oleme looduslike elupaikade muutumise ja hävimise tõttu praegu tunnistajaks elurikkuse pidevale vähenemisele, millel on nii
Isegi väiksed muutused temperatuuris ja sademete ajalises jaotumises võivad mõjutada koosluseid ja liike, näiteks loomade ja taimede paljunemistsükleid, levila või koosluste tulekindlust jne. Märgata on muutuseid linnu-, taime- ja putukaliikide levikus ning paljunemisperioodi nihkumist varasemale ajale. Paljud liigid ei suuda levida soojenemisest tingitud parasvöötme pooluste suunas nihkumisega samas tempos ning võivad välja surra (ENVIR. 2009). Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja polaarjää sulamine, merevee taseme tõus, taimede varasem õitsemine, kevade varasem saabumine, liikide levila nihkumine ja populatsioonide arvukuse vähenemine (ENVIR. 2009). 2.3. Loodusressursside ülekasutamine Ületarbimine on toimunud juba alates 1980. aastatest ning olukord muutub järjest hullemaks. Hetkel on maismaast 40% kaetud põllu- ja karjamaaga, neile lisanduvad veel teed, asulad, kaevandused jne
mitme Okeaania saare linnustik on rängalt kannatanud invasiivse mao, pruuni boiga ohjeldamatu tegevuse tõttu. Ainuüksi Guami saartel suri pruuni boiga tõttu välja 8 metslinnuliiki 11st, sealsetes metsades valitseb nüüd kummituslik vaikus. Toiduotsingul on see täitmatu roomaja rünnanud isegi magavaid inimesi. Igal aastal kulutab Guami valitsus 4,6 miljonit dollarit selle isuka nuhtluse ohjamiseks. Kolmandaks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima on läbi Maa ajaloo pidevalt muutunud, otsides pidevalt dünaamilist tasakaalu. Tasakaalu üheks osaks on maakera biosfääri reaktsioon abiootilistele teguritele nagu temperatuuri, niiskuse ja otsese päikesevalguse bilanss. Ökosüsteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele, seda nii lokaalsel kui üleilmsel tasemel. Inimene on viimase sajandi jooksul mõjutanud
küsimustega arvestada. Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine, ehitus ning saasteainete keskkonda sattumine. Õnnetused ohtlike veostega võivad hävitada tundlikke rannakooslusi ja elustikku. Samuti põhjustab tihenev laevaliiklus merepõhja setete liikumist ja murrutab rannajoont. Laevade jäätmete käitlemisega, sh ballastveega võivad keskkonda sattuda kahjulikud ained ja levida võõrliigid. Maismaatranspordi mõju elurikkusele loetakse kõigist transpordiliikidest suurimaks. Maantee- ja raudteevõrgu alla jääb Eestis kokku umbes 570 ruutkilomeetrit maismaad ehk ligi 1,3% Eesti pindalast. Transpordivõrgustik killustab elupaiku, elusolendite vaba liikumine on takistatud ning võib tekkida barjääriefekt. Barjääriefekt on tekkimas suuremate maanteede, (mille liiklussagedus on kasvanud 1015 tuhande sõidukini ööpäevas ja laius viidud vähemalt neljarealiseks), juures. Seda efekti aitavad oluliselt
maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid -joonkoridor on pikk ja kitsas ning sobiv lähadaste alade ühedamiseks liikidele, kes ei karda inimest. Nt kraavid, hekid, aiad, ojad, ökodukt -ribakoridor on laiematest pikkadest ribadest koosnev, kus liigil on võimalik inimese ja seravefekti eest varjuda. Nt jõekallas ja mäenõlv, konnarada- sesoonse rände tarbeks
populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt Süstemaatiline looduskaitse planeerimine (selle tähendus ja põhimõtteline käik) Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Koosluse servaaladel on keskkonnatingimused (ja seetõttu ka liigiline koosseis) teistsugused kui keskosas – servaefekt, just seepärast on elupaikade hävitamine ja killustumine kooslustele väga ohtlik. Servaefekti vähendamiseks kasutatavad meetmed Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid rohekoridorid, astmelauad, kaitsealade planeerimine Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid rohekoridorid, astmelauad, ökoduktid, truubid
sügistormid, kevadised üleujutused, jpt. 25. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Taastamine kitsas mõttes on algse koosluse taastamine tema endises levimiskohas. Aga on ka teisi võimalusi: -Vana kooslus uues kohas -Uus kooslus vanas kohas -Uus kooslus uues kohas 26. Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Iga elupaiga servaalal valitseb teistsugune mikrokeskkond kui selle laigu keskosas. Olulisemateks servaefektideks on temperatuuri, niiskuse ja tuule suurem kõikumine servaaladel. Kuna taimed ja loomad on tihti täpselt kohastunud kindlatele tingimustele, siis tõrjutakse tekkinud muutuste tõttu paljud liigid killustunud osadelt välja. 27. Servaefekti vähendamiseks kasutatavad meetmed. Et minimaliseerida servaefektide negatiivset mõju tuleb kaitsealade suurust ja kuju
INVASIOON: Varased elupaikade suktsessioonistaadiumid => laia ökoloogilise amplituudiga liikide invasioon * Integratsiooni soodustavad ruumikorralduse põhimõtted Joonise juurde: alati on parem planeerida suuremaid rohealasid, kus liigid saavad levida, igasugune maa-ala lappideks tegemine muudab leviku palju raskemaks ja harvemaks, mis omakorda soosib loodusliku valiku teket. 9. Linnastumisega kaasnevad vastandlikud mõjud elustikule ja elurikkusele. * Kirjelda vastandlike mõjusid linnas elavatele liikidele. Kliimaekstreemum- linnas soojem kui mujal metsas või lagedal, selle tõttu saavad seal elada soojalembelisemad võõrliigid (nt papagoid Helsingis). Linnas on asfalt ja katusepinnad soojusallikad, mille tõttu on linnas kuumem. Suurenenud toidukättesaadavus- prügikastid ja välikohvikud, vähenenud- spetsialistidel pole toitu linnas.
Naiteks Sosnovski karuputk toodi Eestisse ilu- ja meetaimeks. Alates 1960ndatest kasvatati seda suurt sarikalist väärtusliku silotaimena. Plahvatuslikult hakkas karuputk levima 1980ndatel, vaesestades suure kasvu tõttu kooslusi. Inimese nahaga kokku puutudes põhjustab karuputke mahl raskesti paranevaid põletusarme. o Kliimamuutus Üheks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima on läbi Maa ajaloo pidevalt muutunud ning otsib pidevalt dünaamilist tasakaalu. Okosusteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele nii lokaalselt kui üleilmselt. Inimene on viimase sajandi jooksul kliimamuutusele olulist mõju avaldanud, põletades fossiilseid kutuseid ning kujundanud ümber süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringluse
8.3 Metsade kooslus Soomes on vaid neli looduslikku okaspuuliiki, vähem kui 30 lehtpuu- ja puukujulist põõsaliiki. Enamus Soome metsadest on okaspuupuistud, lehtpuud kasvavad peamiselt segametsas. Segametsad ja lehtpuude ülekaal on tavaline viljakatel mineraalmuldadel ja kõrgustike metsades koos rohttaimedega. Kõige tavalisem segametsades kasvav liik on sookask. Harilik mänd on ülekaalus 66%-l, kuusk 24%-l ja lehtpuud 9%-l metsamaast. Lehtpuud, mis on olulised metsa elurikkusele ja pinnasele, kasvavad tavaliselt segametsades, moodustades 20% kasvavast metsast. 8.4. Metsa paiknemine Soomes paiknevad metsad üle terve riigi. Soome lõunaosas on metsade kasvupiirkond piiratud linnade ja infrastruktuuride tõttu, kuna inimasustus on suurem. Kesk-Soomes on metsad kõige lopsakamad ja suuremad ning Põhja-Soomes kahaneb metsade tootlikus, kuna soe periood aastast on väiksem ja puudel on võimalik muldadest vähem toitaineid saada
rohumaade põletamine ja muu elupaikade ümbermuutumine inimeste poolt. Kuidas on inimtegevus mõjutanud liikide väljasuremise kiirust uuemal ajal? Selge, et väljasuremise kiirus on tõusmas ning suurem osa väljasuremistest on toimunud viimase 150 aasta jooksul. Lindude ja imetajate v.s. kiirus oli aastatel 1600 – 1700 umbes üks liik aastakümne kohta. Ajavahemikuks 1850 – 1950 oli see kasvanud ühe liigini aastas. Selline v.s. kiiruse tõus on märgiks tõsisest ohust elurikkusele. Alanud sajandil jääb liikide v.s. endiselt kiireks, sest ohustatud liike on väga palju. Ligi 12% maailmas allesolevatest linnuliikidest on väljasuremiseohus; sama on ohustatud liikide osakaal ka imetajate seas. Nii mõnedki mageveekalade ja limuste rühmad on sama tõsiselt ohustatud. Ka paljude taimeliikide saatus on noateral, kusjuures eriti ohtralt on ohustatud liike paljasseemnetaimede (okaspuud, hõlmikpuud, vastaklehiktaimed ja palmlehikud) ning palmide seas.
- 1 tass kohvi = 14 ämbrit vett http://www.ejkl.ee/content/files/Kriipsalu30112011.pdf 13.10.2014 3 13.10.2014 4 Olulisimad keskkonnaprobleemid Ühine pingutus elurikkuse nimel Imetajate väljasuremine Peamised ohud elurikkusele on elupaikade · Keemiline reostus Ookeani surnud tsoonid - hävimine ja killustumine · Õhureostus Kalanduse kollaps - olukorra halvenemine Vihmametsade · Elupaiga kadumine
indikaatoritena. 32. Mulla BM määramine, molekulaarsed meetodid. Mulla vetikad ja loomad on identifitseeritavad nende morfoloogia põhjal. Seente ja bakterite määramiseks on vaja teha biokeemiline ja geneetiline analüüs. Suurem osa määramata liikidest elab mullas. Määramisel kasutatavate molekulaarsete meetodite rakendamise tulemusena võib väita, et gramm mulda sisaldab tõenäoliselt mitmeid tuhandeid bakteriliike. 33. Olulisemad ohud mullaelustiku elurikkusele Ökosüsteemide kadu ja fragmenteerumine Maakasutuse intensiivistumine Põllumajanduslike monokultuuride kasvatamine Mineraalväetised Kündmine Pestitsiidid Saastumine Võõrliigid ja geenid Mulla bioloogilisel mitmekesisusel on äärmiselt oluline osa nii majandatavate kui looduslike maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkuses. Mulla biomitmekesisuse komplekssuse ja funktsioonide uurimine on tähtis, kasulik samas suur väljakutse. 34
L äbimõeldud plaanidest looduskaitse Looduskaitse toimib hästi, kui see toetub ühelt poolt pärandmaastike elurikkusele. Nüüd on riigi korraldamisel üksi ei piisa. Tuleb riigile ja teiselt poolt igale inimesele. Looduskaitset, ja mittetulundusühingute algatusest kaitsta
Lisa Saastatus ohustab korallriffe. Viimastel aastakümnetel on täheldatud korallriffide kiiret hävinemist. Arvatakse, et põhjuseks on kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas. Korallide hävimisel satub ohtu kogu rifi ökosüsteem, mis on ulatuselt maailmas üks suurimaid ja liigirikkamaid. Rifid võtavad enda alla vaid 1 % ookeanist, kuid seal elab näiteks 20 % soolase vee kalaliikidest. * Milline on kliimamuutuste mõju elurikkusele? Jaht ja elurikkus Paljud linnu- ja imetajaliigid on välja surnud või sattunud ohustatud liikide hulka seepärast, et nendele on peetud jahti. Varem, kui jahipidamise vahendid olid algelised ja kütte vähe, suutsid loomapopulatsioonid end enamasti taastada ja küttimise mõju polnud suur. Tehnoloogia areng võimaldas jahipidamiseks kasutada üha paremaid vahendeid ja mitmesuguseid loomaliike kütiti nii palju, et populatsioonid enam ei taastunud. Vaalapüük muutus ulatuslikuks juba 17
annaabi.ee 
