aasta paiku. Jõgesid suudab üheksavöölane ületada kahel viisil. Kõigepealt suudab ta kuni 6 minutit hinge kinni hoida: see kohastumus on tal tekkinud käikude kaevamiseks. Nõnda võib ta veekogu põhja laskuda ja mööda põhja teisele kaldale joosta. Teiseks suudab üheksavöölane nii palju õhku alla neelata, et ta muutub veest kergemaks, ja siis kohmakalt ujuda. 2 Üheksavöölased paaruvad reeglina suvel, täpne aeg sõltub elupiirkonnast. Kuna vöölastel on nõrk kuulmine ja nägemine, eeldavad teadlased, et isasloom saab emaslooma paaritumisvalmisolekust aru haistmise abil. Viljastatud munarakk kinnitub emakaseinale alles 3 kuu möödudes. See pikendab loote arengut ning seetõttu sünnivad pojad alles järgmisel kevadel, kui toitu on juba külluses. Vastsündinud vöölased on hästi arenenud ja nägijad. Emasloom toidab poegi piimaga mitu nädalat
maailma suurim, ostujõu pariteedilt on USA teisel kohal. Suurejooneline majanduslik edu ei tähenda kahjuks edu kõikidele kodanikele. USA on OECD andmetel sissetuleku ebavõrdsuselt 41 kohal 156-st riigist ehk 74% riikidel USA-st võrdsem sissetulekute jaotus. Samal ajal kui tihedalt linnastunud piirkonnad ning metropolid näevad jälle õitsengut, mida nähti viimati enne 2008 aastal alanud majanduskriisi, kannatavad mitmed piirkonnad ning sajad tuhanded inimesed oma elupiirkonnast tuleneva vausesus all. Apalatsi mäestiku piirkond on aastakümmneid olnud keskmise ameeriklase mõttemaailmas justkui vaesuse sümbol. Termini mainimisega tuleb mõttesse orgudes paiknevad majalobudikud ning aias roostetavad autoromud. Kuigi kogu piirkond hõlmab enda alla rohkem kui 25 miljonit inimest on vaesuse lõksus pigem Kentucky osariigi idaosas ning Lääne Virgina osariigi lõunaosas elavad inimesed.
2006.a oli Eestis see 1081 kr, millest 888 oli toidukorv. 25. MIS ON SOTSIAALNE TÕRJUTUS JA SELLE PÕHJUSED? Sotsiaalne tõrjutus on sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklassile tõrjutu staatuse. Ta pole enam sotsiaalselt aktiivne. See võib olla ka vaba tahe. See tähendab teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalset eraldumist tulenevalt mingitest olulistest sotsiaal- probleemidest (töötus, vaesus, perifeersest elupiirkonnast tulenev e jne). PÕHJUS: töötus erivajadus (puudega inimesel on raske tööd leida) kuulumine vähemusrühma piirkondlikud erinevused (kaugel äärealadel on asustus hõre) paljulapselisus 26. MILLISED ON PEAMISED VÕIMU RESSURSID? Võivad olla nii ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused). Nüüdisühiskonnad on oluline ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital
säilitamist ja taastamist. Arvutamisel 3 komponenti- toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused. Eestis 2011. a. Seisuga 186,26 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused? Sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklasside tõrjutud staatuse. Teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalne eraldumine tulenevalt mingitest olulistest sotsiaalprobleemidest. Põhjuseks võib olla töötus, vaesus, elupiirkonnast tulenev eraldatus. 34. Millised on peamised võimu ressursid? Ainelised- omand ja kapital. Vaimsed- teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on peamisteks kujunenud ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. 35. Millised on võimu teostamise peamised meetodid? Autoriteersed või sunnitud. Autoriteerse võimu puhul kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, sunni korral aga kuuletutakse hirmust vägivalla või karistuse ees. 36
o Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises ja tarbimises o Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus o Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemidepuudumine o Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine o Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus o Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel. o Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg
ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus
tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus
Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel. Sotsiaalne- Majanduslik – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 12, 13 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 477-567 8. Loeng – Muutused tootmises ja tarbimises • Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Loe slaididelt • Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Elustiil – kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse
tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused) • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine • Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus • Institutsionaalne tõrjutus - avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande- programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine Sotsiaalne mobiilsus: erinevad ligiid - SOTSIAALNE MOBIILSUS - indiviidide ja
pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid
Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine – mõju naiste saavutuslikkusele.
Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Institutsionaalne tõrjutus avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste- naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine mõju naiste saavutuslikkusele. 6. Loeng Turg ja raha
enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel. Sotsiaalne- Majanduslik mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline elupiirkonnast tingitud eraldatus 7. Loeng Tarbimisühiskond *Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1978) Organisatsioon ja tarbimine. Arstid tarbivad teiste nimel. Medical Innovation: A Diffusion Study (Coleman, Katz, and Menzel, 1966). Siit: Mitte ainult indiviidid
Majanduslik tõrjutus mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne ja kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitus eraldatus Sooline tõrjutus traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad töö tasustamine TURG JA RAHA Traditsiooniline turg Tänapäeva turg avalik sündmus - spektakulaarsus (on teada, millal ja kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone
(individuaalne või kollektiivne) - Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia - Sotsiaalne tõrjutus - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. - Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine - Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus 8. Loeng – Turg ja raha 1) Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline: konkreetne lokaalsus; läbipaistvad vahetussuhted; vahetu; reguleeritus (kohalik tasand). o Moderne: abstraktne ja konsteptuaalne ruum; keerukad tootmis- ja tarbimisahelad; vahendatud; dereguleeritus (vaba turg). 2) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur
tugisüsteemide puudumine tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus – osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Poliitiline tõrjutus – osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Ruumiline/geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega) Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest,
(individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused) Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus Institutsionaalne tõrjutus - avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande- programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine
Rahvavaimu liigid: · Võrdsuse vaim - viib demokraatia tekkimisele · Ebavõrdsuse vaim viib monarhia ja türannia juurde Montesquieu uskus, et seadused peavad arvestama ka kliimat, maastikku, rahvarännet, iivet. Kui mõelda, kui erinev on see geograafiline asend, see riik, kus inimesed elavad, siis inimväärseks ja edasiviivaks selles ühiskonnas saab olla just see töö, mida seadusandja ära teeb. Nt iibe tõstmine seaduse meetmetega. Temperament ja iseloom oleneb elupiirkonnast ja tempereatuurist. 3. KONFLIKTITEOORIA Kaks peamist esindajat: poolakas Ludvig Gumplowiz (1838-1909) ja Karl Marx (1818-1883) LUDWIG GUMPLOWIZ tema arvates on sotsioloogia aineks ühiskondlikud e sotsiaalsed nähtused: 1. Avalikud nähtused vaid need saavad olla sotsioloogia aineks. Ühiskondlikud nähtused on suhted inimeste ja inimgruppide vahel ja need suhted tekivad gruppide ja kollektiivide koostöö tulemusena.
annaabi.ee 
