Isa Goriot Antropomorfne mollusk, vana isakass, elumees Välimus 18 hollandi poollõuendist peenet särki Kandis lamedal zabool kahte ketiga ühendatud nõela, kumbki kaunistatud suure briljandiga Rukkilillesinine kuub Vahetas iga päev pikeevesti Pirnivormiline kõht Ripatsitega kaunistatud raske kuldkett, juustega täidetud medaljon Pärast rahalise olukorra halvenemist: tönts, tudisev, tuhakarva hall, 70-aastane. Elavad silmad muutunud tuhmiks ja raudhalliks. Minevik
MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus · Teatrihuvi ja trupiga rändamine · Komödiograaf, lavastaja ja näitleja · Kuninga soosing etenduse ,,Naeruväärsed eputised" tõttu · Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu
Tollest perioodist mängiti ette kõik hittsinglid, vaid ühe erandina jäi täiuslikust komplektist puudu pala "N 2 Gether Now", mis oleks nõudnud räppar Method Mani kohalolu. Kõige piinlikum hetk terve kontserdi jooksul oli siis, kui esitamisele tuli ballaad ,,Behind Blue Eyes". See on säärane ärge-jätke-mind-üksi-kui-oleme-joonud-sampanjat-stiilis melanhoolne lugu. Efekt on umbes sama, kui näiteks mõnel peol terve õhtu nalja visanud ja seltskonna hingeks olnud elumees kukub äkki lörinal nutma ja halama, kui raske ta elu tegelikult on. Tuleb küll tunnistada, et originaalis on tegu kvaliteetse poplooga, kuid energiast pakatavalt Limp Bizkitilt säärast loomingut väga kuulda ei tahaks. Bändi kõige värvikama kujuna jäi laupäevaselt kontserdilt meelde kitarrist Wes Borland, kes lahkus esimest korda bändist 2001. aastal. Nüüdseks on mees tagasi ja kummalisema välimusega kui varem
Kate ka-te II välde Ümarik /ü-ma-rik/ I välde Ülbe /ül-be/ II välde Kahjusid /kah-ju-sid/ II välde Tööleht harjutamiseks 1. KORDA MÕISTEID: · Rõhk- · Kõnetakt- · Palatalisatsioon- · Silp, selle ehitus- 2. KORDA VÄLTE MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTEID 3. HARJUTAMINE · Leia rõhulised ja rõhuta silbid ja eralda kõnetaktid Väljakule, heatahtlikkus, ehedalt, rector, läikiva, elumees, katus, toretsev, karm, valgusekiir, tarkusehammas, bakter, vaesuse, lepitus, viimase, suhkrutrahv, talunik, saamatus, kohvrist, tahtejõud, kaaslane, rahulikkust, vaalgalerii, kahvatu, trotslik, saamisrõõm, saatus. · Silbita eelmise ülesande viis esimest sõna ja tee silbiskeemid (algus, tuum, lõpp). · Liigita sõnad viimase kõnetakti esisilbi pikkuse järgi.
Karakterite põrkumine ja võrdlemine lubab teha üldistusi ühiskonna kõlbluse kohta. Üks klassitsismi aja komöödia kirjanikke oli Moliere. Tema komöödiates on saavutatud suurim vabadus, kaasaegsus, igapäevasus, tavainimestest kirjutamine ning see kõik oli mõeldud pigem alamklassile. Tema tähtsamad teosed on ''Don Juan'', ''Tartuffe'' , ''Meeste kool'', ''Naiste kool'' jpm. Moliere'i Tartuffe on kehastanud valevagatseja ehk silmakirjateener, Don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. Moliere'i loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed(võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus). Prantsuse teatris pani klassitsism end maksma 1640.aastaks. Kõiki eelnimetatud põhimõtteid kinnitades üldistas klassitsism senist kogemust
kujutamine
Peegeldas kaasaja Pr elu ja kombeid kriitiliselt, satiiri kasutas
Tema satiiri märklauaks on nii salongide peenutseb aristokraatlik seltskond
(Misantroop)
Tegelased on kodanikust keskklassist või alamast rahvakihist
Tegelaste tüpiseerimine: kindel karakter, ideed, iseloomujooned (Tartuffe –
silmakirjateener, Alceste - pessimist, don Juan – paadunud elumees
Humaanse moraal ja filosoofia
Romantiline stiil ja teemad (tähtsamad esindajad)
Romantismi ideal:
Mõdukus ja tasakaal
Ratsionaalne inimene
Isiklik vision kunstis
Tundeline
Väärtustatakse individuaalseid tundeid
Isik on väärtus, mitte kollektiiv
Folkloori väärtustamine
Eksotism
Metsa ja puhas looduse elu idealiseerimine (Rosseau)
Spirituaalne moment
Holden kisub eluvennaga tülli ja vere paneb veel rohkem keema asjaolu, et Sradlater palub tungivalt Holdenil tema eest kirjeldava kirjandi ära teha(Holden teeb seda, nimelt kirjutab ta oma kadunud venna Allie luuletusi täis pesapallikindast ja paneb tööse sisse tükikese endast) ja hiljem nuriseb veel teost läbi lugedes selle kvaliteedi üle. Selle peale tõmbab niigi armukade Holden pettunult kirjandi ribadeks ja kukub Stradlaterit solvama, elumees paneb talle tou ära ja Holden alistatult(nii vaimselt kui füüsiliselt) pakib oma asjad ja lahkub koolist juba öösel. Edasine tegevus kulgeb tänavatel, baarides ja vanade tuttavate, suvaliste tüdrukute, õe, õpetajate, taksojuhtide ja paljude teiste kõrvaltegelastega suheldes, kuigi keegi lõplikult Holdeni hingeseisundit ja probleeme ei mõistnud, nad ei vaevunudki teda ära
Seetõttu oli komöödia elulähedasem ja vormilt vabam. Kui tragöödiate sündmustik lähtus peaaegu alati kaugetest aegadest ja tegelased olid üksnes kõrgest soost, siis komöödia peegeldas kaasaegset igapäevaelu ning tegelased olid kodanlikust keskklassist ja isegi alama rahva hulgast. Tegelased kehastasid enamasti mingit kindlat iseloomujoont, neist kujundati mingit tüüpi. Nt kujundati mingi tüüp. Nt Moliere ´i Tartuffe oli silmakirjalik vagatseja, don Juan paadunud elumees. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik oli MOLIERE. Tema isa oli jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister. Pojast ei saanud isa ametijärglast ega ka advokaati (õppis ülikoolis õigusteadust), ta asustas hoopis teatritrupi, võttis endale varjunime Moliere, kirjutas komöödiaid ja oli ka lavastaja ning näitleja. 1659 lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised", mis oli väga menukas
Sp on tema draamat nim "hingesuuruse kooliks". *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi ,,Neruväärsed eputised"-see meeldis ka monarhile, misjärel M 'ile kuulus tema isiklik soosing
anekdoodi lõpus on vabastav naer jne. Vormilised mängureeglid jätavad sisule õnneks küllalt palju ruumi ja vabadust. Eestlaste seas ringleb massiliselt lugusid kindlatest isikutest, aktuaalsetest sündmustest, veidratest või lihtsalt naljakatest olukordadest. Mehed sõidavad tihti komandeeringusse ja saabuvad koju tingimata päev-paar varem, Armeenia Raadio vastab lõpututele küsimustele, eri rahvad kohtuvad võistlustel või üksikul saarel, sõna on elumees Jukul, te saate hea ja halva uudise jne. Anekdoote: * Õpetaja küsib Juku käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kas Marsil on elu?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kust tulevad püssikuulid?" Juku: "Ei tea." Juku läheb koju ja küsib isa käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" "Lenin." "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" "Vingeri-Vangeri." "Kas Marsil on elu?" "Ei tea, seda veel uuritakse
Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles oma naist lihtsakoelisel moel igati püüab ikkagi aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi, siis leiab endale esimese armukese, temast märksa noorem, nimi on Leon, loomulikult see, kes Emmaga kõiges nõustub ja hästi tundeline, aga poisikeseohtu, suhe lõpeb ära. Teine armuke on Rodolpho, vilunud elumees, kellel on armukesi olnud juba üksjagu ja Emma on klammerduja naine. Tahaks temaga päris kohe põgeneda. Emmal ka tütar Charlesiga. Sedatüüpi, et kui mehed hakkavad temast loobuma, siis orjab suhet ja teeb selle nimel palju, kingitusi näiteks. Raiskab Charlesi raha oma armukeste peale. Lõpuks nii kohutavalt suured võlad, et neid pole enam võimalik lunastada, kogu selle arsti vara ja maja arestitakse. Emma läheb apteeki, ostab arseeni ja mürgitab ennast
Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva olema, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles püüab oma naist lihtsakoelisel moel igati aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi leiab Emma endale esimese armukese, temast märksa noorem mees Leon, loomulikult on ta see, kes Emmaga kõiges nõustub ja on hästi tundeline, aga poisikeseohtu ja see suhe lõppeb varsti ära. Teine armuke on Rodolpho, vilunud elumees, kellel on armukesi olnud juba üksjagu ja Emma on klammerduja naine. Tahaks temaga päris kohe põgeneda. Emma on seda tüüpi, et kui mehed hakkavad temast loobuma, siis ta orjab suhet ja hakkab selle nimel palju vaeva nägema, tehes näiteks kingitusi. Ta raiskab Charlesi raha oma armukeste peale. Lõpuks on nii kohutavalt suured võlad, et neid pole enam võimalik lunastada, kogu selle arsti vara ja maja arestitakse. Emma läheb apteeki, ostab arseeni ja mürgitab ennast. See teos anti
,,Kummitused" sai ta välja panna Viti suvekioski müügiletile, kus need ei olnud müügiks, vaid eksponeerimiseks. Inimestele lood meeldisid ning lõpuks läksid mõned raamatud kadumagi. Samuti kirjutas ta hulgaliselt raamatukesi ,,Saladused", mis olid aga lugemiseks vaid talle endale, kuna sisaldasid tema lemmikunenägusid, salasoove, armumisi, läbielamisi ja astronoomilisi kogemusi. Naabripoisi Jüriga sai kahasse kirjutatud ka tõsieluline ,,Elumees Mihkli kummalised seiklused ja muud imelood", mis oli lugemiseks kogu Naage ja Viti elanikkonnale, välja arvatud raamatukangelasele endale. (Ibid, lk 58-60, 62-64) Aastatel 1973-1981 pidas Sisask virnade viisi unenäopäevikuid, milles sisalduvatele unenägudele viiepallisüsteemis oma hinnangu andis. Umbes samal ajal hakkas ta pidama ka elupäevikuid ehk ,,elukaid", kuhu ta tegi esimese sissekande neljateistkümneaastasena, viimase konservatooriumi teisel kursusel
Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles oma naist lihtsakoelisel moel igati püüab ikkagi aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi, siis leiab endale esimese armukese, temast märksa noorem, nimi on Leon, loomulikult see, kes Emmaga kõiges nõustub ja hästi tundeline, aga poisikeseohtu, suht lõpeb ära. Teine armuke on Rodolpho, vilunud elumees, kellel on armukesi olnud juba üksjagu ja Emma on klammerduja naine. Tahaks temaga päris kohe põgeneda. Emmal ka tütar Charlesiga. Sedatüüpi, et kui mehed hakkavad temast loobuma, siis orjab suhet ja teeb selle nimel palju, kingitusi näiteks. Raiskab Charlesi raha oma armukeste peale. Lõpuks nii kohutavalt suured võlad, et neid pole enam võimalik lunastada, kogu selle arsti vara ja maja arestitakse. Emma läheb apteeki, ostab arseeni ja mürgitab ennast. See teos
Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema TBCi. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele
Poliitiline ja lembelüürika. Tal ei pea kangelane loobuma oma õnnest ja end ohverdama. Vabadus on tunde-erksus, rõõmujoovastus. 1830-ndatel ilmub filosoofiline lähenemisnurk, eelkõige humanistlik käsitlus: inimese õigus õnnele. Lõpuaastad on intrigeerivad: Puškinil tekib vastuolu prantslane Georges d’Anthes’ga, kes oli pääsenud tsaari sõjaväe eliitkaardiväkke (vapper ja rikas). D’Anthes pöörab tähelepanu naistele, eriti Puškini prouale (naine oli veel noor). Tühine elumees d’Anthes flirdib naisega. Puškinit häiris see avalik tähelepanu, kutsus duellile. D’Anthes võtab naise õe ära, ent hakkab ikka Puškini naisega flirtima, jälle pingeline olukord. Uuesti duellile: seekord kälimeeste duell. 8. veebruar 1837 püstoliduell, Puškin langes, sai kõhuhaava. 10. veebruaril suri. Plaaniti suurejoonelisi matuseid, ent tsaarivõim kartis rahutusi ja matused toimetati vaikselt. Tähtsus: 1
mis lõpetasid Louis XIV valitsusaja alguseks saavutatud Prantsusmaa ülemvõimu Euroopas ( Rahvusvahelised suhted). ,,Pärast meid tulgu või veeuputus" Uueks kuningaks sai Louis XIV pojapoeg Louis XV [171574], kes oli troonile astudes nagu vanaisagi vaid viieaastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad regendina Louis XIV vennapoeg Orléans'i hertsog Philippe, bulvariromaanidest väljaastunud elumees. Nii sise- kui välispoliitikas stabiilse ajajärgu lõpetas 1721. aastal sotlasest rahanduse peakontrolöri John Law põhjustatud riigipankrot. Koloniaalaktsiate hinna pidurdamatu tõus tõi kaasa börsimulli lõhkemise ning aktsiate väärtuse alanemise 4%-ni. Paljud, kelle varandus koosneski vaid paberist, laostusid täielikult. 1723. aastal ise valitsema asunud Louis XV tõusis rokokooajastu keskpunkti. Kuninga kõrval teostasid võimu kardinal Fleury ning alates 1745
Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 14 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas
annaabi.ee 
