(2 p). NB! Tööealine rahvastik = aktiivsed (tööga hõivatud+töötud)+passiivsed Aktiivsed = tööealised passiivsed (mitteaktiivsed) = 700-100=600 tuhat Töötud = aktiivsed tööga hõivatud = 600-500=100 tuhat Tööpuuduse protsent = töötud/aktiivsed = 100/600=0,1666 ehk 16,7% Loomulikud töötud = (0,07+0,03)*600= 60 tuhat 2. Riigis on järgmine tarbimise struktuur: toidukaupadele kulus 40% sissetulekust, tööstuskaupadele 30%, eluasemekulud olid 15% ja autokütusele läks 5% ning muud kulud moodustasid 10%. Aasta jooksul toidukaubad odavnesid 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10% eluasemekulud ning muud kaubad kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? (2 p.) Ip=0,4*(-0,05)+0,25*0,02+0,15*0,04+0,05*0,1+0,15*0,04= -0,02+0,005+0,006+0,005+0,006=0,2%. 3. Okuni seadus, mida väljendab valem (Y*-Y)/Y*=k(u-u*)
Exp=200+50=250 Imp=250+100=350 Kaubandusbilanss=-100 Teenuste netobilanss = 50 Jooksev konto = -100+50=-50 Kapitali- ja finantskonto Investeeringud riiki = 60+5=65 Investeeringud riigist = -20 KK saldo = 45 Muutused välisvaluuta reservides = -50+45 = -5 Reservid vähenesid 5 miljardi euro võrra. 4. Riigis on järgmine tarbimisstruktuur: toidukaupadele kulus 40% keskmise leibkonna sissetulekust, tööstuskaupadele 25%, eluasemekulud moodustasid 15%, autokütusele kulus 5% ning muud kulud olid 15%. Aasta jooksul odavnesid toidukaubad 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10%, eluasemekulud ning muud kulud kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? Vastus: Ip=0,4*(-5)+0,25*2+0,15*4+0,05*10+0,15*4= -2+0,5+0,6+0,5+0,6=- 2+2,2=0,2%. Siin on arvutus tehtud kasutades osakaalusid, mille summa annab 1 ning hindade muutus on protsentides. Tulemus on ka protsentides. 5
on reaalpalga suhtes elastsem. 2. Riigi kogu rahvastik 1 500 000 Tööealine rahvastik 1 200 000 Aktiivne rahvastik 900 000 Töötud 50 000 a) Tööealine passiivne rahvastik: 1 200 000 900 000=300 000 b) Kui palju on hõivatuid: 900 000 50 000=850 000 c) Tööpuuduse protsent: 3. 4. Toidukaubad 40 -5 tööstuskaubad 25 2 eluasemekulud 15 4 autokütus 5 10 mud kulud 15 4 (40*-5+25*2+15*4+5*10+15*4)/100=0.2 5. Tööjõu nõudlus näitab kui paljud ettevõtted soovivad teatud palga eest töötajaid tööle võtta. Mida kõrgemat palka peab maksma, seda vähem töötajaid tahetakse palgata.
kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel *saadiku saatus: - eristaatus -> teda ei saa arreteerida ega kohtul vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule - palka -> 4x keskmine palk + erisoodustused( transpordikulud, eluasemekulud, telfooni kulud, kõik kompenseeritakse ) - ametisse valitud teatud valimiringkonnast *riigikogu ülesanded: - ratifitseerida välislepinguid - kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid
ettevõttele kuuluvas sööklas, kohvikus,baaris või restoranis odavamalt mistahes klientidest. Töötajatele korraldatud üritused ja toitlustamine tööandja kulul. Tasuta kohvi joomine büroos. Erakõned ettevõtte telefonilt.jms.Tööriietuse kandmine töövälisel ajal, mitte tagasi võtmine töölt lahkumisel.Reisid, mis ei ole seotud tööülesande täitmisega.jne. 2. Töötaja eluaseme kulude täielik või osaline katmine. Tasutakse töötaja eest tema eluasemekulud. Ametikorterites tasuta või odavamalt kui selle piirkonna kinnitatud minimaalne üür. 3. Rahalisest nõudest loobumine. Puudujääkide ja riknemiste kinnimaksmisest loobumine 4.Töölähetuskulude maksmine üle piirmäärade. Eestis lähetusel viimisel päevaraha ei maksta. Välislähetusel piirmääraks kuni 32 € päevas. Majutuskuludel piirmäära ei kehti. 5.Tööandja sõiduauto (Tähis M1) kasutamine töötaja isiklikuks tarbeks. Iga
𝑐1 = 6046,0289 𝑐2 = 0,1684 𝑦 = 6046,0289 + 0,1684𝑥 x y 0 6046,0289 10000 7730,0289 20000 9414,0289 Hajusdiagramm 30000 25000 Eluasemekulud, y 20000 15000 y = 0,1684x + 6046 R² = 1 10000 y = 0,1684x + 6051,2 5000 R² = 0,0174
Tulles sellisest ühiskonnast, kus riik sinu eest kõik otsustas, oli meil Eestis keeruline inimestel mõista, et riik enam ei aita neid. Praeguses Eestis näeb minu arvates iga inimene õiglust omamoodi. Pikaajalisele töötule tundub õiglane, kui ta saab külmal talvel sooja voodikoha, kus magada. Alles oma kodust ilma jäänud inimene arvab, et riik peaks muretsema talle eluaseme. Töötule näib õiglane, kui riik maksaks kinni tema eluasemekulud, mida ta ei suuda ise maksta. Paljulapseline pere soovib rohkem rahalist toetust, et lapsi kasvatada. Rikas ärimees aga leiab, et väiksed maksud on igati õiglased. Nii et õiglust on mitmesugust. Igaühel on oma ettekujutus õiglusest, mis tuleneb tema väärtustest ja hinnangutest elule ja sellele milline see täpsemalt olema peab. Vaadates Eestis elavaid erinevaid kihistunud elanikkonna kihte, tundub mulle, et meil puudub arusaamine võrdsusest
Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab
ümberkujundamiskava koostamiseks); • varanimekiri – võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri; • võlanimekiri – võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri avalduse esitamise seisuga, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused; • võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad 5. Kirjelda võlgadesse/ makseraskustesse sattumise põhjusi ja tagajärgi üldine vaesus, töökoha kaotus, õnnetusjuhtumid, liigne tarbimine jms. O Majanduslike raskuste tagajärjed on kas kergemad või raskemad, sõltuvalt
Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks. 2007. aastal algas majanduskasvu aeglustumine. 2007. aastal eksport ja import vähenesid võrreldes 2006. aastaga, kuid kasv oli kiire. Kuna kaubad ja tooraine kallinesid, siis puudujääk SKP suhtes paranes. Eluasemekulud suurenesid kaugküttele kehtestatud käibemaksu määra tõus ja energiakandjate kallinemine maailmaturul. Sel aastal kallines ka toidukaup. Aasta lõpul netotootemaksud kasvasid kiiresti, sest aktsiisimaksu tõusu eel soetati palju tubakatooteid ja kütust ning selle pealt palju aktsiisi. Kuna palk kasvas, suurenes ka maksukoormus. 2006 2007 Keskmine brutopalk 601,2 724, 5
Toetuste maksmisel arvestatakse enamasti sissetulekute tasemeid; kaudsed tasemed tulevad eluasemetoetuse suuruse määramiseks kasutatavast metoodikast; otsesed on sätestatud seadusega. Jäigalt sätestatud sissetulekute tase mõjutab negatiivselt leibkonnaliikmete töötahet, viies toetuse saaja nn ,,vaesuselõksu". Eluasemekulutuste normatiive kasutatakse EL riikides harva; ent eluaseme piirtaseme tariifid määravad, et kõik piirtasemest kõrgemad eluasemekulud peab leibkond oma-finantseerima. Viimane puudutab Eesti süsteemi, kus sissetuleku tõusuga kaasneb koheselt samas suurusjärgus toetuste vähendamine. Eestis ei ole eluasemekuludele kehtestatud riiklikke norme, vaid KOV-d on määratlenud võimalikud limiidid, mida kompenseeritakse toimetulekutoetuste kaudu. Eluasemetoetus käesolevatel andmetel Eestis puudub. Toimetulekutoetus. Väikese sissetulekuga leibkondadele maksti eraldi eluaseme- ja toimetulekutoetust 1994-1996
aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti • Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS § 30) • Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast • Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32) - Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta; - Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta - Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk
Soodne tendents on sealjuures tarbimise kasvutempo. Alates augustist (v.a. oktoober) ületas 1993.a. tarbimine (püsihindades) 1992. aasta taseme. Võrreldes 1993.a. kogutarbimise struktuuri eelmise aasta teise poolaasta (pärast krooni kehtestamist) tarbimisstruktuuriga pôhiliste alajaotuste kaupa, näeme, et 1 protsendipunkti võrra on tõusnud toidu (moodustab nüüd 41% kogutarbimisest) ning muude kaupade ja teenuste (21% kogutarbimisest) osakaal, 2 protsendipunkti vôrra suurenesid eluasemekulud (16% kogutarbimisest). Vähenes garderoobikaupade ning alkoholi ja tubaka osakaal. Tulude jaotus Peretulude struktuuris on vôrreldes 1992. aasta II poolaastaga 1993.a. suurenenud töötasu (1 protsendipunkti vôrra, moodustades nüüd 50% brutotulust), maksude (2.2 protsendipunkti, 14.9% brutotulust) jasotsiaalkindlustuse (1.4 protsendipunkti, 8.8% brutotulust) osakaal. Kahanenud on valuutatulud (3.2 protsendipunkti, 1.8% brutotulust) ja stipendiumid (0.3 protsendipunkti, 0.2% brutotulust)
sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega valla- või linnavalitsusele hiljemalt 20. kuupäevaks. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetusetaotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks. Toimetulekutoetust makstakse toetusetaotlejale, kes tasub ise oma eluasemekulud . Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevused ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvel valla- ja linnavalitsuse poolt. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega
Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Näiteks –lastehoid kui pensionistaaži andev tegevus, –hoolduskindlustus (sisuliselt lastetusmaks) kui üksikute/perede maksukoormust ühtlustav jne. Laste ja peretoetused kui osa sotsiaalkaitsest. Individuaalsed sotsiaalteenused (eelkõige lastehoid) EL “lastetoetuste pakk” (Tulu)maksusoodustused Sotsiaalkindlustusmaksed (laste- ja perekonnatoetused ja sotsiaalabi) Tervishoiukulud Eluasemekulud Analüüsiti 5 erinevasse sissetulekuklassi kuuluvate perede seisu -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 0,5 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,5 meestöötaja sissetulekust riigis -Paar, ühe vanema sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis, teise vanema sissetulek 0,66 naistöötaja sissetulekust riigis
aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. •Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti •Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS §30) •Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast •Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis (RKLS §32) -Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta; -Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta -Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk
Tööandjalt saadud erisoodustus ei kuulu saaja (töötaja § 48 tähenduses) maksustatava tulu hulka vastavalt TuMS § 12 lg 2. Erisoodustuse saaja ei vastuta selle eest, kui erisoodustuse andja on jätnud maksukohustused täitmata. Ülesanne 1 Ettevõtte maksis töötajale kinni koolituskulud, mis ei olnud seotud tema ettevõtlusega, kogusummas 6000.- krooni; lisaks sellele eluasemekulud summas 3000.- ja maksis töötajale isikliku sõiduauto kompensatsiooni 4000.- krooni (1000.- on maksuvaba; 3000.- on juba erisoodustus) töötaja sõidupäevikut ei pea. Arvestada kõik erisoodustused. Lahendus: 6000 + 3000 + 3000 = 12000 21 /79 - erisoodustuse maksumäär (12000 * 21) : 79 = (3190 + 12000) * 33% = 5013.- Erisoodustused deklareeritakse VORMi TSD Lisas 4. Ülesanne 2 Ettevõtte omanik kasutab iga kuu ettevõtte autot isiklikel eesmärkidel ning ta on maksnud endale 3
Alustati selle turuga juba enne korterite erastamist – riik müüs kasutusõigust (üürilepingut). Eluasemeturg peegeldab üldjoontes tööturul toimuvaid muutusi: aktiivse tööturuga piirkondades on ka eluasemeturg aktiivne. Nii uusehituse kui ka olemasolevate korterite ostu-müügi võimalused määrab suures osas kommertspankade laenupoliitika. Riiklik sekkumine laenuturul on olnud madal ja mõjutanud nõudlust vaid vähesel määral. Rahulolu elamistingimustega. Eluasemekulud. Kaheksal protsendil Tallinna ja ligi viiendikul teiste suuremate linnade elanikest oli 90-ndate aastate lõpul raskusi eluasemekulude eest tasumisel. 1999.a. kulutas leibkond tarbimiskuludest eluasemele 19%. Peredel, kellel on raskusi eluasemekulude eest tasumisega, on valida kolme võimaluse vahel: Kohandada oma eluasemetarbimine vastavalt finantsvõimalustele (küte, vesi, elekter), mis suurtes majades ei ole sageli võimalik.
annaabi.ee 
