pakutakse ja kõik võimalused targalt ära kasutada.kõige pikem etapp inimese elus on töö tegemise aeg. Kogemusi hakatakse omandama alguses juhendaja abiga, hiljem vilumuse läbi ja teiste töökaaslaste parematest töövõtetest ja näpunäidetest. Pere luues saadakse oskusi vanematelt, sõpradelt, spetsialistidelt, teemakohastest raamatutest jne. Elu edenedes tulevad uued asjad ja probleemid, mille lahendamiseks tuleb jälle õppida. Nii õpib inineme kogu elu, midad nimetatakse elu kooliks.Vananedes on inimese elukogemuste abil kogunenud elutarkuse, mida jagab ka noorematele. Kahjuks vanandesnõrgeneb mälu ja õppimisvõime. Nüüd on osad vahetunud. Noored õpetavad vanematele kaasaegse tehnika kasutamist ja võimalusi või aitavad neid keerulisemate asjadega toime tulla. Kuna maailm areneb pidevalt edasi, siis ongi kogu elu nagu kool, kus tuleb järjest uusi teadmisi omandada.
motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida). Semantilises mälus omandatud abstraktne, sümboolne, teoreetiline informatsioon - mõisted, abstraktsed sümbolmärgid, valemid, teooriad, loogilised skeemid. Episoodiline mälu talletab informatsiooni konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades. Kui mälu on eksplitsiitne, siis tähendab see seda, et inineme saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks
annaabi.ee 
